Arheoloog Marika Mägi toob oma artiklis "Kuidas kaitsta ajalugu?" väga hästi välja peamised murekohad Eesti arheoloogiapärandi osas: üldsuse vähene teadlikkus meie vanimast pärandist, röövkaevamised ning riigi vähene suutlikkus pärandi kaitse ja tutvustamise korraldamisel. Olen oma töös korduvalt kuulnud, et maaomanikud olla ütelnud detektoristidele, et võite minu maal otsida, kuid ärge leidudest Muinsuskaitseametile rääkige, sest „siis võetakse kõik kaitse alla ja enam ei saa porganditki maha panna“. Tegelikult ei ole arheoloogiapärand üldse nii nõudlik kaasteeline, vastupidi – väärtused maapõues seni välja kujunenud igapäevaelu ei sega.