Muinsuskaitse aastaraamat

Tänavune aastaraamat võtab kokku eelmise aasta olulisemad teod Eesti muinsuskaitsemaastikul. Aastaraamatu teeb eriliseks asjaolu, et autorid on kõik ise restaureerimistöödes osalejad ehk need, kes teavad nii materjalidest kui ka üldisest kontseptsioonist kõige enam.
Autorite seas on nii restauraatoreid, arhitekte, arheolooge, ajaloolasi kui ka omanikke. Lood peegeldavad muinsuskaitse valdkonna võlu – iga objekt on ainulaadne ning selle kordategemist või uurimist saadab põnev debatt väärtuste üle ehk mida tuleks tingimata säilitada ja kuidas seda teha.

Aastaraamatu peatoimetaja Leele Välja sõnul on tänavusse aastaraamatusse kokku saanud hea tervik: “Käsitletavate objektide valik on lai, hõlmates nii eri maakondi kui hooneliike, väikesi ja suuri maju, kivist ja puidust ehitisi, uhkemaid ja tagasihoildikumaid lahendusi.” Lisaks põhjalikumale ülevaatele Eesti Kunstiakadeemia uue hoone restaureerimisest räägivad samuti uue ja vana nutikast ühendamisest mitmed teised aastaraamatu artiklid: käsitlemist leiab vastvalminud Maakri kvartali uus väljanägemine, ülevaate saab Theatrumi aastaid oodatud uue vana maja valmimise loost ning Viljandi Park hotelli restaureerimisest.

Kuna 2018 oli uue muinsuskaitseseaduse aktiivse loomise aasta, siis tutvustab värskelt ilmumise eel kehtima hakanud seadust ka aastaraamat. Juhtkirjas seaduse tegemist kirjeldades ütleb muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie: „Mida teadlikum on in inimene oma vara kultuuriväärtusest, ajaloost ja säilitamistingimustest, seda uhkem ta selle vara üle on.“

Vaadates tagasi 2017. aastale muinsuskaitses, kujunes kokkuvõtvaks märksõnaks nõukogudeaegne pärand, millega oli seotud nii suuri õnnestumisi kui keerulisi arutelusid. Aasta objektina raamatu kaant kaunistama on sel aastal valitud vastrenoveeritud Ugala teater: modernistliku arhitektuuri tippteos, mille puhul on säilinud nii hoone sise- kui välislahendus. Teatri renoveerimise protsessi muutis eriti tähelepanuväärseks hoone suhtelisest noorusest tulenev võimalus kaasata sellesse hoone esialgsed autorid.

Lisaks nõukogude pärandile annab muinsuskaitse aastaraamat loomulikult ülevaate ka teistest valdkonnas esile tõusnud teemadest ja olulisematest restaureeritud objektidest nagu Lutheri masinasaal, Ellamaa elektrijaam, ajalooliste võimlahoonete restaureerimine Tallinnas ja Pärnus, uuenenud Balti jaama turg, värske ilme saanud Tartu ülikooli vana anatoomikum jpt.
 

This book gives an overview of the cultural heritage activities over the past five years. The 1666 heritage act and the first 50 years of the Tallinn Old Town conservation area are discussed. In the section on maritime heritage, the extraordinary wreck finds from Kadriorg, 100 year old steamer Suur Tõll and the Baltic Sea coastal culture are analysed. Positive co-operation with metal detectorists in the protection of archaeological heritage is described along with a case of an illegally excavated Viking sword which was saved from the black market. The restoration of the Kuressaare fortress, Keila-Joa manor house and St Paul’s Church in Tartu are major works undertaken in this period. Questions of preservation and conservation are also analysed in the context of manor outhouses, urbaltisch houses and Soviet modernist architecture. Special attention is paid to the vast field of industrial heritage: from the Rotermann grain elevator and Tallinn power plant to smock mills and dams. The conservation of art works has become a science-based, interdisciplinary and more co-operative activity. The investigation of a fresco by Johann Köler, the remounting of a fresco by Elmar Kits, the rescue of Old Believer icons after a disastrous fire and two large-scale research projects – ‘Rode altarpiece in close-up’ and ‘Christian Ackermann – the arrogant and talented Phidias from Tallinn’ – are some of the topics covered in this book.