Sa oled siin

Looduslikud pühapaigad

Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need  on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad.

Tegemist on eriilmeliste objektidega. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid nagu kivid, künkad, orud ja pangad.

Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest.

Eesti looduslikud pühapaigad on üks huvitavamaid ja mitmekihilisemaid mälestiste liike – need on kohad, mis ühendavad endas nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtuseid.

Eestis on hinnanguliselt ligikaudu 3000 looduslikku pühapaika, millest umbes 490 on muinsuskaitse all ning ligi 90 üksikobjektidena looduskaitse all.  Enamik looduslikest pühapaikadest on aga kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele.

 

Looduslike pühapaikade arengukava

Visioonidokument "Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020" koostati Kultuuriministeeriumi algatusel koostöös Muinsuskaitseametiga. Arengukava koostamisse olid kaasatud Keskkonnaministeerium ja valdkondlikud partnerorganisatsioonid.

Looduslik pühapaik (inglise keeles sacred natural site) on rahvusvaheliselt kasutatav mõiste, mis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) määratluse kohaselt tähendab maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus.

Arengukava hõlmas perioodi 2015-2020 ning oli jätkuks aastatel 2008-2012 rakendatud arengukava esimesele perioodile. Arengukava koostamise lähtekohaks oli vajadus tegeleda selle pärandiliigi teadvustamise ja säilitamisega. Arengukavaga ettenähtud tegevused jätkuvad 2021. aastal kuni nende täitmiseni.

 

 

Pühapaikade inventeerimised

Eesmärgiks on võetud ühtse metoodika alusel kogu Eesti ala hõlmav alusuuring ehk looduslike pühapaikade inventeerimine. Selle eesmärk on saada ülevaade pühapaikade arvust, paiknemisest ning nende piiridest.  

Tänaseks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel inventeeritud arhiiviandmete põhjal looduslikud pühapaigad ajaloolisel Harjumaal (Harju maakond ja Rapla maakonna keskosa), Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas, ajaloolisel Läänemaal, Hiiumaal ja Vormsil ning Pärnumaa viies kihelkonnas (Pärnu-Jaagupi, Vändra, Tori, Saarde, Häädemeeste, Pärnu). Hetkel on töös ülejäänud ajaloolise Pärnumaa viie kihelkonna inventuurid (Kihnu, Tõstamaa, Audru, Halliste ja Karksi).

Nii inventeerimistulemuste rakendamise osas kui ka muid looduslike pühapaiku puudutavates küsimustes annab Muinsuskaitseametile soovitusi ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu.

Info looduslike pühapaikade kohta

Kultuurimälestiste registrist  leiab andmeid riikliku kaitse all olevatest looduslikest pühapaikadest. Selleks tuleb klikkida „Märksõna“ taga luubimärgil ja edasi valida → Arheoloogia → Kultusepaigad → ja valida huvipakkuvad mälestise liigid nagu näiteks „Hiis“, „Ohvrikivi“ või „Ohvriallikas“ → pärast valiku tegemist märkida „Otsi“. Vajutades nupule „Kaart“ on võimalik looduslike pühapaiku vaadata Eesti kaardil või „Kuva pildid“ on võimalik tutvuda registris olevate mälestiste piltidega.

Valdavalt Lõuna-Eestis levinud ristipuude ja ristimetsade kohta leiab infot Ristipuude kaardirakendusest.

Looduskaitse all olevaid looduslike pühapaiku saab otsida Keskkonnaagentuuri kodulehelt üksikobjektide seast.

 

 

Lisainfo:
 

Looduslike pühapaikade nõunik
Pikne Kama
536 578 48
pikne.kama@muinsuskaitseamet.ee