Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad.
Tegemist on eriilmeliste objektidega. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid nagu kivid, künkad, orud ja pangad.
Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Eesti looduslikud pühapaigad on üks huvitavamaid ja mitmekihilisemaid mälestiste liike – need on kohad, mis ühendavad endas nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtuseid.
Eesti on arhiiviallikaid hinnanguliselt ligikaudu 3000 looduslikku pühapaiga kohta, tänapäeval on neist 558 muinsuskaitse all ning ligi 90 üksikobjektidena looduskaitse all. Enamik looduslikest pühapaikadest on aga kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele.
Looduslike pühapaikade arengukava
Visioonidokument "Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020" koostati Kultuuriministeeriumi algatusel koostöös Muinsuskaitseametiga. Arengukava koostamisse olid kaasatud Keskkonnaministeerium ja valdkondlikud partnerorganisatsioonid.
Looduslik pühapaik (inglise keeles sacred natural site) on rahvusvaheliselt kasutatav mõiste, mis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) määratluse kohaselt tähendab maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus.
Arengukava hõlmas perioodi 2015-2020 ning oli jätkuks aastatel 2008-2012 rakendatud arengukava esimesele perioodile. Arengukava koostamise lähtekohaks oli vajadus tegeleda selle pärandiliigi teadvustamise ja säilitamisega. Arengukavaga ettenähtud tegevused jätkuvad 2021. aastal kuni nende täitmiseni.
- Programmi arengukava 2015-2020 (PDF)
- Arengukava aruanne (PDF)
- Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse (6.18 MB, PDF)
- IUCN - Juhend kaitsealade valitsejatele (1.21 MB, PDF)
- Looduslike pühapaikade inventeerimise aruanded
Pühapaikade inventeerimised
Eesmärgiks on võetud ühtse metoodika alusel kogu Eesti ala hõlmav alusuuring ehk looduslike pühapaikade inventeerimine. Selle eesmärk on saada ülevaade pühapaikade arvust, paiknemisest ning nende piiridest.
Nii inventeerimistulemuste rakendamise osas kui ka muid looduslike pühapaiku puudutavates küsimustes annab Muinsuskaitseametile soovitusi ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu.
Tänaseks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Kultuurkapitali toel inventeeritud arhiiviandmete põhjal looduslikud pühapaigad ajaloolisel Harjumaal (Harju maakond ja Rapla maakonna keskosa), Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas, ajaloolisel Läänemaal, Hiiumaal ja Vormsil ning Pärnumaal. 2022. aastal inventeeriti Tarvastu, Helme ja Sangaste kihelkonnad. 2023. aastal toimuvad inventuurid Karula, Rannu, Rõngu ja Rõuge kihelkonnas, mida olulisel määral toetab sihtasutus “EÜS 100 aastat”.
Info looduslike pühapaikade kohta
Kultuurimälestiste registrist leiab andmeid riikliku kaitse all olevatest looduslikest pühapaikadest. Selleks tuleb vasakmenüüs valida „Mälestised“ klikkida „Filteerimine“ ja edasi valida → Liik: ajalooline looduslik pühapaik → „Otsi“. Vajutades nupule „Kaart“ on võimalik looduslike pühapaiku vaadata Eesti kaardil või klikkides „Näita fotod“ on võimalik tutvuda registris olevate mälestiste piltidega.“
Valdavalt Lõuna-Eestis levinud ristipuude ja ristimetsade kohta leiab infot Ristipuude kaardirakendusest.
Looduskaitse all olevaid looduslike pühapaiku saab otsida Keskkonnaagentuuri kodulehelt üksikobjektide seast.
Lisainfo:
Looduslike pühapaikade nõunikPikne Kama 536 578 48 pikne.kama@muinsuskaitseamet.ee