Sa oled siin

Looduslikud pühapaigad

 

Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need  on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad.

Tegemist on eriilmeliste objektidega. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid nagu kivid, künkad, orud ja pangad.

Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest.

Eesti looduslikud pühapaigad on arheoloogiapärandi üks huvitavamaid ja mitmekihilisemaid mälestiste liike – need on kohad, mis ühendavad endas nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtuseid.

Eestis on hinnanguliselt ligikaudu 3000 looduslikku pühapaika, millest umbes 450 on muinsuskaitse all ning ligi 90 üksikobjektidena looduskaitse all. Enamik looduslikest pühapaikadest on aga kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele.

 

Looduslike pühapaikade arengukava

Visioonidokument "Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020" on koostatud Kultuuriministeeriumi algatusel koostöös Muinsuskaitseametiga. Arengukava koostgamisse olid kaasatud Keskkonnaministeerium ja valdkondlikud partnerorganisatsioonid.

Looduslik pühapaik (inglise keeles sacred natural site) on rahvusvaheliselt kasutatav mõiste, mis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) määratluse kohaselt tähendab maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus.

Arengukava on kavandatud aastateks 2015-2020 ning on jätkuks aastatel 2008-2012 rakendatud arengukava esimesele perioodile. Arengukava koostamise lähtekohaks on vajadus tegeleda selle pärandiliigi teadvustamise ja säilitamisega.

Arengukava käigus tehtavad tegevused

 

Arengukava käigus teostatakse ühtse metoodika alusel kogu Eesti ala hõlmav alusuuring ehk looduslike pühapaikade inventeerimine. Selle eesmärk on saada ülevaade pühapaikade arvust, paiknemisest ning nende piiridest.  

Arengukava rakendamise, täiendamise või muutmise osas annab Muinsuskaitseametile soovitusi looduslike pühapaikade eksperdinõukogu.

Tänaseks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel inventeeritud arhiiviandmete põhjal looduslikud pühapaigad ajaloolisel Harjumaal (Harju maakond ja Rapla maakonna keskosa) ja Ida-Viru maakonnas. 2019. aastal toimuvad inventeerimised Lääne-Virumaal ja ajaloolisel Läänemaal. Hiiumaa ja Vormsi inventeerimine toimub 2019. aasta teises pooles ja 2020. aastal. Positiivse rahastusotsuse on saanud Pärnumaa Pärnu-Jaagupi, Vändra, Tori, Saarde, Häädemeeste, Pärnu kihelkondade inventeerimise projekt.

 

 

Lisainfo:
 

Looduslike pühapaikade nõunik
Pikne Kama
536 578 48
pikne.kama@muinsuskaitseamet.ee