Sa oled siin

Looduslikud pühapaigad

 

Looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020

 

Arengukava on koostatud Kultuuriministeeriumi algatusel koostöös Muinsuskaitseametiga. Lisaks olid kaasatud Keskkonnaministeerium ja valdkondlikud partnerorganisatsioonid.

Looduslik pühapaik (inglise keeles sacred natural site) on rahvusvaheliselt kasutatav mõiste, mis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) määratluse kohaselt tähendab maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus.

Arengukava on kavandatud aastateks 2015-2020 ning on jätkuks aastatel 2008-2012 rakendatud arengukava esimesele perioodile. Arengukava koostamise lähtekohaks on vajadus tegeleda selle pärandiliigi teadvustamise ja säilitamisega.

 

 

Arengukava käigus teostatakse ühtse metoodika alusel kogu Eesti ala hõlmav alusuuring ehk looduslike pühapaikade inventeerimine. Selle eesmärk on saada ülevaade pühapaikade arvust, paiknemisest ning nende piiridest.  

Arengukava rakendamise, täiendamise või muutmise osas annab Muinsuskaitseametile soovitusi looduslike pühapaikade eksperdinõukogu.

Hetkel on käimas ajaloolise Harjumaa (Harju maakond ja Rapla maakonna keskosa) looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal. Projekt lõppeb 31.10.2017 ning seda rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo

 

Looduslikud pühapaigad on loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostuvad ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele vm religioossele tegevusele viitavad folkloorsed, arheoloogilised, ajaloolised, etnoloogilised vm andmed.

Tegemist on eriilmeliste objektidega. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid nagu kivid, künkad, orud ja pangad.

Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest.

Eesti looduslikud pühapaigad on arheoloogiapärandi üks huvitavamaid ja mitmekihilisemaid muistiseliike – need on kohad, mis ühendavad endas nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtuseid.

Eestis on hinnanguliselt ligikaudu 3000 looduslikku pühapaika, millest umbes 450 on muinsuskaitse all ning ligi 90 üksikobjektidena looduskaitse all. Enamik looduslikest pühapaikadest on aga kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele.

 

Lisainfo:

Maria Smirnova
Telefon +372 733 7635
maria.smirnova@muinsuskaitseamet.ee