Ajaloomälestis on poliitilise ja ühiskondliku protsessi, olulise ajaloosündmuse või silmapaistva ühiskonna- või kultuuritegelasega seotud asi või maa-ala.
Eestis on ajaloomälestiseks tunnistatud üle 1200 ajaloolise ja kultuuriloolise objekti. Ajaloomälestiseks võivad olla ajaloolise väärtusega ehitised, monumendid ja mälestusmärgid, kalmistud ja kirikuaiad, üksikisikute hauad, sõjahauad ning lahinguväljad, samuti piirikivid, rahvapärimuslikud kohad, klaasikodade asukohad jne.
Millistel tingimustel tunnistatakse objekt ajaloomälestiseks?
Igaühel on õigus esitada ametile põhjendatud ettepanek asja riikliku kaitse alla võtmiseks. Mälestiseks tunnistamise menetlust viib läbi Muinsuskaitseamet. Mälestiseks tunnistamise otsustab kultuuriminister käskkirjaga, kuulates eelnevalt ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.
Mälestisena kaitse alla võtmise ehk riikliku kaitse eeldus on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Selle hindamiseks on määrusega „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ on kehtestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid ja eraldi kriteeriumid iga mälestise liigi kohta.
Mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise ning muutmise protsess on täpsemalt lahti kirjutatud Muinsuskaitseseaduses.
Ajaloomälestised võivad olla:
Hooned
- Eesti riigi tekkega seotud hooned, kus on toimunud olulised sündmused, paiknenud valitsus ja Riigikogu (nt Hoone, kus sõlmiti Tartu rahu);
- koolihooned kuni 1918. aastani, mil koolihoonete rajamine oli kogukonna ühine ettevõtmine, esimeste Eesti kõrgkoolide peahooned (nt Palamuse kihelkonnakooli hoone);
- kogukonna ühistegevuse korras ühistegevuse alguseagadel rajatud esimesed sellelaadsed hooned - seltsimajad, ühistute hooned jms (nt Väike-Maarja seltsimaja);
- hooned, mis on seotud Eesti ajaloos väljapaistvat osa etendanud isikutega (nt Ants Laikmaa kodutalu);
- hooned, kus on toimunud olulised ajaloolised sündmused, paiknenud valitsemisasutused, asunud kultuuriloo seisukohalt esimesed olulised asutused (teatrid, muuseumid, trükikojad jms).
Monumendid/mälestusmärgid
- kuni 1940. aastani püstitatud monumendid/mälestusmärgid, sh Vabadussõja mälestussambad, mis on säilinud oma algsel asukohal. Monumendid ja mälestusmärgid annavad edasi informatsiooni ühel või teisel ajajärgul mälestamisväärseks peetu kohta. Samuti on nad Eesti monumentaalkunsti arengu kajastajad;
- taastatud Vabadussõja mälestussambad. Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärgid kannavad endas ühtlasi mälestust taasiseseisvumise ajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.
Kalmistud/kirikuaiad/hauad
- kirikuaiad alates 13. sajandist kuni 1940. aastani, kus on säilinud kirikuaiale iseloomulikud ajaloolised rajatised, haljastuselemendid ja hauatähised;
- kalmistud, mis on rajatud alates 1772. aastal kehtestatud kirikutesse ja kirikuaedadesse matmise keelust kuni 1940. aastani. Kalmistud kannavad endas informatsiooni kalmistukultuuri arenguetappidest läbi kahe sajandi;
- Eesti ajaloos olulist rolli mänginud haridus-, kultuuri-, majandus-, teadus-, riigitegelaste hauad.
Sõjahauad
- I ja II maailmasõjas ning Vabadussõjas langenute ühised matmispaigad. Genfi konventsioonide kohaselt peab riik tagama sõjahaudade säilimise, kuni riikidevaheliste sellesisuliste lepingute sõlmimiseni.
Lahinguväljad
- Eesti 20. sajandi ajaloos olulist rolli mänginud Vabadussõja ja II maailmasõja lahingute toimumise paigad: Vabadussõja Paju lahingukoht ja II maailmasõja Sinimägede lahingukoht.
UNESCO ja ajaloomälestised
- ajaloomälestised on ka Friedrich Georg Wilhelm Struwe poolt teostatud meridiaanikaare mõõtmise Simuna-Võivere baasijoone Simuna ja Võivere otspunktid aastast 1827, mis koos Tartu Tähetorniga on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja ühe osana kümne riigi ühisest pärandis.
Lisainfo:
Ilme Mäesalu
Ajaloomälestiste nõunik
Telefon 640 3022
ilme.maesalu@muinsuskaitseamet.ee