Sa oled siin

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

2018. aastat tähistatakse Euroopas kui Euroopa kultuuripärandi aastat. 2018. aasta valik on sümboolne – möödub 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 annab võimaluse tuua esile Euroopa kultuuri olulisust ja seda, mida meil on võimalik teha kultuuripärandi säilitamiseks, edasiandmiseks, digiteerimiseks. Kogu Euroopas korraldatakse 2018. aastal sündmusi, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kultuuripärandist.

Arheoloogilise väärtusega paikadest arhitektuurimälestisteni, keskaegsetest kindlustest folklooritraditsioonide ja kunstipärandini on Euroopa kultuuripärand Euroopa kodanike ühismälu ja -identiteedi kese.

Euroopa kultuuripärandiaasta läbiviimist Eestis koordineerib Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga, keda nõu ja jõuga toetab kultuuripärandiaasta juhtnõukogu. 

Valmimisel on Euroopa kultuuripärandi aasta sündmuste kava. Euroopa kultuuripärandi aasta sündmuste kaudu tutvustame Eestis elavatele inimestele Euroopa, sh. Eesti kultuuripärandit kogu selle mitmekesisuses läbi erinevate avaldumisvormide – arhitektuurist muusikani, rehielamust mõisahäärberini, kirjandusest maastikupärandini.

Europa Kultuuripärandiaasta Eesti juhtnõukogu

Jaanika Jaanits Eesti Rahva Muuseum, produtsent
Elo Lutsepp Eesti Vabaõhumuuseum,  maaarhitektuuri keskuse juhataja
Liina Jänes Kultuuriministeerium, muinsuskaitsenõunik
Piret Hartman Kultuuriministeerium, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
Marju Kõivupuu Tallinna Ülikool, Maastiku ja kultuuri keskus
Kaja Lotman Keskkonnaamet, nõunik
Kati Taal Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees
Merilin Piipuu Okupatsioonide muuseumi direktor

 

 

 

Lisainfo:

Annela Laaneots
Euroopa kultuuripärandi aasta projektijuht Eestis
annela.laaneots@folkloorinoukogu.ee