2018. aastat tähistati Euroopas kui Euroopa kultuuripärandi aastat. 2018. aasta valik oli sümboolne – möödus 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest.
Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 andis võimaluse tuua esile Euroopa kultuuri olulisust ja seda, mida meil on võimalik teha kultuuripärandi säilitamiseks, edasiandmiseks, digiteerimiseks. Kogu Euroopas korraldati 2018. aastal sündmusi, mille eesmärk ooli suurendada inimeste teadlikkust kultuuripärandist.
Arheoloogilise väärtusega paikadest arhitektuurimälestisteni, keskaegsetest kindlustest folklooritraditsioonide ja kunstipärandini on Euroopa kultuuripärand Euroopa kodanike ühismälu ja -identiteedi kese.
Loe pärandiaasta kohta täpsemalt kodulehelt www.parandiaasta.ee
Euroopa kultuuripärandiaasta läbiviimist Eestis koordineeris Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga, keda nõu ja jõuga toetas kultuuripärandiaasta juhtnõukogu.
Europa Kultuuripärandiaasta Eesti juhtnõukogu
| Jaanika Jaanits | Eesti Rahva Muuseum, produtsent |
| Elo Lutsepp | Eesti Vabaõhumuuseum, maaarhitektuuri keskuse juhataja |
| Liina Jänes | Kultuuriministeerium, muinsuskaitsenõunik |
| Piret Hartman | Kultuuriministeerium, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler |
| Marju Kõivupuu | Tallinna Ülikool, Maastiku ja kultuuri keskus |
| Kaja Lotman | Keskkonnaamet, nõunik |
| Kati Taal | Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees |
| Merilin Piipuu | Okupatsioonide muuseumi direktor |
Lisainfo ja rahastus
Lisainfo:
Annela Laaneots
Euroopa kultuuripärandi aasta projektijuht Eestis
annela.laaneots@folkloorinoukogu.ee