Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

2018. aastat tähistati Euroopas kui Euroopa kultuuripärandi aastat. 2018. aasta valik oli sümboolne – möödus 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 andis võimaluse tuua esile Euroopa kultuuri olulisust ja seda, mida meil on võimalik teha kultuuripärandi säilitamiseks, edasiandmiseks, digiteerimiseks. Kogu Euroopas korraldati 2018. aastal sündmusi, mille eesmärk ooli suurendada inimeste teadlikkust kultuuripärandist.

Arheoloogilise väärtusega paikadest arhitektuurimälestisteni, keskaegsetest kindlustest folklooritraditsioonide ja kunstipärandini on Euroopa kultuuripärand Euroopa kodanike ühismälu ja -identiteedi kese.

Loe pärandiaasta kohta täpsemalt kodulehelt www.parandiaasta.ee

Euroopa kultuuripärandiaasta läbiviimist Eestis koordineeris Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga, keda nõu ja jõuga toetas kultuuripärandiaasta juhtnõukogu. 

Europa Kultuuripärandiaasta Eesti juhtnõukogu

Jaanika Jaanits Eesti Rahva Muuseum, produtsent
Elo Lutsepp Eesti Vabaõhumuuseum,  maaarhitektuuri keskuse juhataja
Liina Jänes Kultuuriministeerium, muinsuskaitsenõunik
Piret Hartman Kultuuriministeerium, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
Marju Kõivupuu Tallinna Ülikool, Maastiku ja kultuuri keskus
Kaja Lotman Keskkonnaamet, nõunik
Kati Taal Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees
Merilin Piipuu Okupatsioonide muuseumi direktor

 

 

 

Lisainfo:

Annela Laaneots
Euroopa kultuuripärandi aasta projektijuht Eestis
annela.laaneots@folkloorinoukogu.ee