Esimese sisulist kaitset pakkuva muinsuskaitseseaduseni jõuti Eestis 1925. aastal, mil nimekirja arvati umbes 1000 muistist. Peaaegu et saja järgneva aasta jooksul on kultuurimälestiseks tunnistatud enam kui 26 000 objekti.
2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseadus sõnastab selgelt, et kultuurimälestiste nimekirja kuulub Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikum osa. Meie kultuuripärand on väga rikas ja eri ajastutest on säilinud väga eriilmelist pärandit. Soovime üle vaadata ja hinnata, kas see, mis on aastakümnete jooksul riiklikusse nimekirja kogunenud, on säilinud, kõnetab meid endiselt ja on meile niivõrd oluline, et seda riiklikul tasandil hoida.
Muinsuskaitseamet valmistab ette kultuurimälestiste nimekirja korrastamist, milles näeme võimalust üle vaadata ja täiendada mälestiste andmestikku ning sõnastada ühiselt väärtused, mis on olulised just tänastele põlvkondadele.
Mida me korrastame?
Korrastamise protsessi on haaratud kultuurimälestiste nimekirja kuuluvad ajaloo-, arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja veealuseid mälestised ning ajaloolised looduslikud pühapaigad.
2023. aasta märtsi seisuga on riiklikus nimekirjas kokku 26 480 mälestist (kattuvaid mälestisi 823):
- ajalooline looduslik pühapaik – 558 mälestist
- ajaloomälestised – 1278 mälestist
- arheoloogiamälestised – 6734 mälestist
- ehitismälestised – 5264 mälestist
- kunstimälestised – 13313 mälestist
- tehnikamälestised – 35 mälestist
- veealune mälestis – 121 mälestist
Meie eesmärk on, et:
- kultuurimälestiste nimekirjas on Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikum osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust.
- Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikum osa on kaitstud ja hoitud.
- Kinnismälestiste piirid ja asukohad on selged ja arusaadavad.
- Kultuurimälestiste register on korrastatud ja andmed vastavad tegelikkusele.
Kuidas me korrastame?
Korrastamise protsess hõlmab endas nii nimekirja tehnilist korrastamist (kultuurimälestisteks tunnistatud mälestiste andmete ülevaatamist, probleemkohtade tuvastamist, puuduste ja ebatäpsuste kõrvaldamist jm), kui ka sisulist analüüsi, mille tulemusena viiakse sisse muudatusi (piiride täpsustamine, piiride määramine jm), lõpetatakse mälestiseks olemine (mälestis on hävinud, mälestis ei vasta riikliku kaitse eeldusele jm) ning koondatakse mälestiseks tunnistamise ettepanekud.
Ajajoon
2022
2023
2024
Meediakajastused
info@muinsuskaitseamet.ee