Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

16. juunil 2023 algusega kell 16.00 toimus Lihula mõisas (Linnuse tee 1) Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu. 

Koosolekul andis Muinsuskaitseamet ülevaate kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku jooksul saabunud ettepanekutest ja arvamustest ning neile esitatud Muinsuskaitseameti vastustest. Lihula muinsuskaitseala kaitsekord oli avalikul väljapanekul 21. aprillist - 21. maini 2023.

Ülekanne on järelvaadatav siin ja protokolliga saab tutvuda siin (212.36 KB, PDF).

Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu on avalikul väljapanekul 21. aprillist - 21. maini 2023.

Lisaks käesolevale kodulehele on kaitsekorra eelnõu, selle seletuskiri ja eelnõu lisad etteteatamisel kättesaadavad Muinsuskaitseameti Pärnu kontoris (Pikk 16b).

Eelnõu avaliku väljapaneku jooksul, kuni 21. maini 2023 on kõigil võimalik esitada selle kohta arvamusi ja vastuväiteid kirjalikult Muinsuskaitseametile e-postile info@muinsuskaitseamet.ee või postiaadressil Pikk 2, 10123, Tallinn. 

Kaitsekorra koostamine

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös.

Praegu reguleerib Lihulas ehitustegevust Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala põhimäärus, mis kehtib 2006. aastast.  

Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise eesmärk on:

• Muinsuskaitseala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine.
• Muinsuskaitseala kaitse eesmärk lähtub alusuuringuga kaardistatud väärtustest. Kaitsekorra koostamise käigus analüüsitakse ajaloolisi krundipiire ning varasemaid alusuuringuid, mille põhjal vaadatakse üle muinsuskaitseala seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, kogukonna, linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt Keskkonnaametiga), arvestades osapoolte huve ja soove.
• Reeglite määramine muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks ja restaureerimiseks sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi (näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid, sh kooskõlastamise vajaduse, tööde lubade andmine).
• Avaliku linnaruumi ilmet kujundavate elementide säilitamise ja rajamise tingimuste välja selgitamine ja määramine. Näiteks teekatendite, piirdeaia tüüpide, haljastuse põhimõtete, reklaamide jm.
• Vajadusel arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb kaevetööde planeerimise, projekteerimise või tegemise käigus tagada arheoloogilised uuringud.
• Muinsuskaitseala elanike ja laiema avalikkuse kaasamine kaitsekorra koostamisse:
  •   leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja hooldamisel;
  •   muinsuskaitsealane selgitustöö ja teadlikkuse kasv.

Vaata ka muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine ja korduma kippuvad küsimused.