Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

Lihula muinsuskaitseala hõlmab muinaslinnuse kohale rajatud piiskopilinnuse ja läheduses paiknenud asula ja frantsiskaani kloostri ala. Lisaks linnuse varemetele on muinsuskaitseala mõjusamateks objektideks Lihula mõisa kompleksi kuuluvad hooned, luteri ja õigeusu kirik, nõukogudeaegne kultuurimaja. Tänavapildis annavad tooni ühekorruselised küljega tänava ääres seisvad puitelamud, sekke ka uuemaid 20. sajandil rajatud hooneid.

 

Kaitsekorra koostamine

2019. aasta 1. maist kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõigile 12 olemasolevale muinsuskaitsealale. Lisaks saab protsessi käigus kaitsekorra ka loodav Sillamäe muinsuskaitseala.

Praegu reguleerib Lihulas ehitustegevust Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala põhimäärus, mis kehtib 2006. aastast.  

Uue kaitsekorra koostamiseks Lihula muinsuskaitsealale koostab Muinsuskaitseamet lähteülesande.

Kaitsekord valmib kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös hiljemalt 2023. aastal. Lihulas algasid ettevalmistavad tööd 2021. aasta suvel.

Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise eesmärk on:

  • Muinsuskaitseala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine.
  • Muinsuskaitseala kaitse eesmärk lähtub alusuuringuga kaardistatud väärtustest. Kaitsekorra koostamise käigus analüüsitakse ajaloolisi krundipiire ning varasemaid alusuuringuid, mille põhjal vaadatakse üle muinsuskaitseala seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, kogukonna, linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt Keskkonnaametiga), arvestades osapoolte huve ja soove.
  • Reeglite määramine muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks ja restaureerimiseks sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi (näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid, sh kooskõlastamise vajaduse, tööde lubade andmine).
  • Avaliku linnaruumi ilmet kujundavate elementide säilitamise ja rajamise tingimuste välja selgitamine ja määramine. Näiteks teekatendite, piirdeaia tüüpide, haljastuse põhimõtete, reklaamide jm.
  • Vajadusel arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb kaevetööde planeerimise, projekteerimise või tegemise käigus tagada arheoloogilised uuringud.
  • Muinsuskaitseala elanike ja laiema avalikkuse kaasamine kaitsekorra koostamisse:
    • leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja hooldamisel;
    • muinsuskaitsealane selgitustöö ja teadlikkuse kasv.

Vaata ka muinsuskaitsealade kaitsekorralduskavade koostamine ja korduma kippuvad küsimused.

Sündmused

  • /.../

Protokollid

  • /.../
 

Alusandmed

Kaitsekorra koostamisele eelneb alusmaterjali kogumine, millega selgitatakse välja ala väärtus muinsuskaitse vaatepunktist.

2021. aasta suvel algas Eesti Kunstiakadeemia tudengite osavõtul Lihula muinsuskaitseala inventeerimine.

Töögrupp

Kaitsekorra koostamiseks on Muinsuskaitseamet on kokku kutsunud töögrupi, kuhu kuuluvad:

Meediakajastused 

 

 

 
Helle-Triin Hansumäe
Pärnumaa nõunik
5191 6225
helle-triin.hansumae@muinsuskaitseamet.ee