Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

 

2. veebruaril 2023 oli eelnõu arutusel Vabariigi Valitsuse istungil. Istungil kinnitati valitsuse korraldusega Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord.

 

 

 

 

 

 
 
 
 
 
Kaardikihtidega tutvumiseks klõpsa pildil. Hoonele klõpsates näed kaitsekategooriat ja selle selgitust.
 

 

Valitsuses kinnitatud dokumendid

2. veebruaril 2023 oli eelnõu arutusel Vabariigi Valitsuse istungil. Istungil kinnitati valitsuse korraldusega Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord.

 

Kultuuriministeeriumile esitatud ettepanek

Muinsuskaitseamet esitas 13. oktoobril 2021 Kultuuriministeeriumile edasiseks menetlemiseks Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra dokumendid.

 
Kaitsekorra eelnõu oli arutlusel Muinsuskaitse Nõukogu 29. oktoobri ja 17. novembri 2021 koosolekutel.
 

 

Avalik arutelu

Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu toimus 18. augustil algusega kell 16.00 Pärnu raamatukogu (Akadeemia 3) esimese korruse saalis.

Arutelul tutvustas Muinsuskaitseamet eelnõule laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning ameti seisukohti. 

1. oktoobril toimus Sadama ja Lootsi tänava hoonestuse teemaline arutelu (PDF)huvigruppide, kaitsekorra töörühma liikmete ja Muinsuskaitseameti töötajate vahel.

 

Dokumendid

 

 

Avalik väljapanek

Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra eelnõu oli avalikul väljapanekul 24. maist - 30. juunini 2021.

Lisaks käesolevale kodulehele olid kaitsekorra eelnõu, selle seletuskiri ja eelnõu lisad kättesaadavad Muinsuskaitseameti Pärnu kontoris Pikk 16b I korrusel. Etteteatamisel ka Pärnumaa nõuniku Helle-Triin Hansumäe juures.

Eelnõu avaliku väljapaneku jooksul, kuni 30. juunini oli kõigil võimalik esitada selle kohta arvamusi ja vastuväiteid kirjalikult Muinsuskaitseametile e-postile info@muinsuskaitseamet.ee või postiaadressil Pikk 2, 10123, Tallinn. 

Samal ajal oli avatud kaitsekorda tutvustav välinäitus Rüütli tänaval.

 

Kaitsekorra koostamine

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös.

Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamiseks on Muinsuskaitseamet kokku pannud lähteülesande (116.04 KB, PDF).

Praegu reguleerib Pärnu muinsuskaitsealal ehitustegevust 2004. aastast kehtiv Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärus.    

Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise eesmärk on:

  • Muinsuskaitseala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine. Enne kaitsekorra koostamist tehakse alusuuringud (muinsuskaitseala hoonete inventuur ja ajalooliste krundipiiride analüüs), millest lähtuvalt vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, pärandikogukonna linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt Keskkonnaametiga), arvestades võimalusel osapoolte huve ja soove.
  • Reeglite määramine muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks, restaureerimiseks ja kasutamiseks, sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi (näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid, sh kooskõlastamise vajaduse, tööde lubade andmine).
  • Vajadusel arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb enne ulatuslikke kaevetöid teha eeluuringud.
  • Muinsuskaitseala elanike ja pärandikogukonna kaasamine kaitsekorra koostamisse: leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja hooldamisel.
  • Riigipoolsete huvide ja eesmärkide väljaselgitamine kultuuriväärtuste hoidmiseks muinsuskaitsealal.

Vaata ka lehte muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine ja tutvu korduma kippuvate küsimustega.

 

 
 

Alusandmed

Kõikide kaitsekordade aluseks on muinsuskaitsealal asuvate hoonete inventeerimine. Augustis 2019 alustasid Pärnu vanalinnas tööd inventeerijad, kes muinsuskaitsealal asuvaid hooneid uurisid. 2019. aastal inventeeritakse vanalinn. Kuurordi ja Rannapargi piirkond inventeeritakse 2020. aastal.

Pärnus viivad inventeerimise läbi Muinsuskaitseameti spetsialistid ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

Pärnu muinsuskaitseala kohta tehtud uuringud:

Töörühm

Kaitsekorra koostamiseks on Muinsuskaitseamet on kokku kutsunud töörühma, kuhu kuuluvad:

  • Kaido Koppel – Pärnu Linnavalitus, planeerimisosakonna juhataja
  • Henri Eessalu, Pärnu Linnavalitsus, linnaarhitekt
  • Kadri Karjus, Pärnu Linnavalitsus, arhitekt
  • Leele Välja, arhitektuuriajaloolane
  • Tiit Raev, arhitekt
  • Helle-Triin Hansumäe
  • Triin Talk, pärandivaldkonna ekspert, töörühma juht
 

Pärnu muinsuskaitsealast 

Pärnu linnalise asustuse varasemad kihistused on seotud keskaegse ordulinnuse ja hansalinnaga. Keskaegsest Pärnust on maa peal säilinud nn Punane torn ning samuti osa tänavavõrgust. Märksa hoomatavam on 17. sajandil kavandatud bastionaalvööndiga ümbritsetud barokne Pärnu. Säilinud on ka osa vallikraavist ja bastionitest. Keskaegse linna alalt väljaspool hakkas juba 19. sajandi teisel poolel kujunema suvituslinn koos parkide ja esindusalleedega. Tsaariaegsete supelasutuste traditsiooni on 1930. aastatel jätkanud funktsionalistlikud sanatooriumid ja elamud. Kuurortlikku joont on ja viiteid funktsionalismile on ka Teise Maailmasõja järgses Pärnu arhitektuuris.

Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Graafiline osa. Köide IV, leht 9. Leidandmed: ERA.T-76.1.6125

 

Meediakajastused

 

 

Lisainfo

Triin Talk
Töörühma juht 
talk.triin@gmail.com