Rakvere kaitsekorra koostamine

Avalik väljapanek

Muinsuskaitseamet on algatanud Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra avaliku menetluse ning algab eelnõu avalik väljapanek. Ootame kõiki Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eenõuga tutvuma 15. augustist kuni 24. septembrini 2023.

Lisaks käesolevale kodulehele on dokumendid eelneval kokkuleppel kättesaadavad Muinsuskaitseameti Rakvere kontoris (Kreutzwaldi 5).

Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu täpsustab ala nimetust, eesmärke ning muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piire. Eelnõus on loetletud ala väärtused ning nende hoidmise põhimõtted. Uuendusena on hooned jagatud kaitsekategooriatesse, millest lähtuvad nõuded ja leevendused. Muudatused võimaldavad kohaldada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid paindlikumalt. 

Eelnõu avaliku väljapaneku jooksul, 15. augustist kuni 24. septembrini 2023 on kõigil võimalik esitada selle kohta arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult, saates need Muinsuskaitseametile e-posti teel info@muinsuskaitseamet.ee või aadressil Pikk tn 2, 10123, Tallinn.

Kaitsekorra avalik arutelu toimub 3. novembril 2023, algusega kell 16.30 Villa Theresa seminariruumis (Tammiku 13, Rakvere), kus Muinsuskaitseamet tutvustab eelnõule esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning ameti seisukohti. Osavõtuks registreeruda siin.

Lisainfot annavad: Mirjam Abel (tel 53041927, mirjam.abel@muinsuskaitseamet.ee) ja Kadri Lepik (tel 53836295, kadri.lepik@muinsuskaitseamet.ee).

Kaitsekorra koostamine

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös.

Praegu reguleerib ehitustegevust muinsuskaitsealadel eraldi iga ala kohta koostatud põhimäärus. Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus kehtib 2006. aastast.  

Rakvere muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise eesmärk on:

• Muinsuskaitseala väärtuste parem esile toomine ja hoidmine ning iga ala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine. Enne kaitsekorra koostamist tehakse või uuendatakse alusuuringuid, millest lähtuvalt vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, pärandikogukonna, linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt Keskkonnaametiga), arvestades võimalusel osapoolte huve ja soove.
• Reeglite määramine muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks ja restaureerimiseks, sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi (näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid, sh kooskõlastusvajadusest ja tööde loast loobumine).
• Arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb planeerimise, projekteerimise või tööde käigus teha arheoloogilised uuringud või olla tähelepanelik võimalike arheoloogiliste leidude ilmnemisel. Määratletakse ka alad, kus võib leiduda keskaegseid või varauusaegseid kiviehitiste jäänuseid, mille säilitamisega tuleb projekteerimisel arvestada.
• Muinsuskaitseala elanike ja pärandikogukonna kaasamine kaitsekorra koostamisse: leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja arendamisel.
• Riigi huvide ja eesmärkide välja selgitamine: muinsus- ja looduskaitse all olevate alade puhul selguse loomine ning Keskkonnaametiga kokkulepete tegemine reeglite ja juhiste seadmiseks muinsus- ja looduskaitsealuste parkide kaitsekorralduses.