Rakvere kaitsekorra koostamine

Rakvere vanalinna muinsuskaitseala hõlmab arvatava muinaslinnuse ja hilisema ordulinnuse vallimäel ning selle jalamil paiknenud asula. Praeguse Pika tänava ääsrele alale tekkinud asula sai linnaõigused 1302. aastal. Lisaks linnusele annab tooni Rakvere mõisa kompleks, mis on rajatud keskaegse frantsisklaste kloostri kohale. Linna silueti dominandiks on ka keskaegne kirik. Miljöö kujundab aga Pika tänava äärne hoonestus, millele on iseloomulik ühekorruselised küljega tänava ääres asetsevad puitelamud, millest vanimad on ehitatud 18. sajandil. Lisaks on Pika tänava ääres ka mitmeid esinduslikke 19. ja 20. sajandil ehitatud hooneid.

Rakvere linnuse plaan, 1683, Samuel Waxelberg

 

 

Kaitsekorra koostamine

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös.

Praegu reguleerib ehitustegevust muinsuskaitsealadel eraldi iga ala kohta koostatud põhimäärus. Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus kehtib 2006. aastast.  

Rakvere muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise eesmärk on:

  • Muinsuskaitseala väärtuste parem esile toomine ja hoidmine ning iga ala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine. Enne kaitsekorra koostamist tehakse või uuendatakse alusuuringuid, millest lähtuvalt vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, pärandikogukonna, linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt Keskkonnaametiga), arvestades võimalusel osapoolte huve ja soove.
  • Reeglite määramine muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks ja restaureerimiseks, sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi (näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid, sh kooskõlastusvajadusest ja tööde loast loobumine).
  • Arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb planeerimise, projekteerimise või tööde käigus teha arheoloogilised uuringud või olla tähelepanelik võimalike arheoloogiliste leidude ilmnemisel. Määratletakse ka alad, kus võib leiduda keskaegseid või varauusaegseid kiviehitiste jäänuseid, mille säilitamisega tuleb projekteerimisel arvestada.
  • Muinsuskaitseala elanike ja pärandikogukonna kaasamine kaitsekorra koostamisse: leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja arendamisel.
  • Riigi huvide ja eesmärkide välja selgitamine: muinsus- ja looduskaitse all olevate alade puhul selguse loomine ning Keskkonnaametiga kokkulepete tegemine reeglite ja juhiste seadmiseks muinsus- ja looduskaitsealuste parkide kaitsekorralduses.

Töörühma memod

 

Töörühma koosseis

 

Kert Karus, Rakvere Linnavalitsus, abilinnapea;

Angeelika Pärna, Rakvere Linnavalitsus, linnaarhitekt;

Oliver Alver, töörühma liikmeks kutsutud ekspert, arhitekt;

Madis Tuuder, töörühma liikmeks kutsutud ekspert, muinsuskaitsja;

Mirjam Abel, Muinsuskaitseamet, Lääne-Virumaa nõunik – töörühma juht;

Kadri Lepik, Muinsuskaitseamet, Lääne-Virumaa nõunik.

 

 

 

Meediakajastused

 

 

Lisainfo

Mirjam Abel
Lääne-Virumaa nõunik
5304 1927
mirjam.abel@muinsuskaitseamet.ee

Kadri Lepik
Lääne-Virumaa nõunik
5383 6295
kadri.lepik@muinsuskaitseamet.ee