Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

 

1987. aastal loodud Rebala muinsuskaitseala paikneb Jõelähtme valla territooriumil. See on ainus muinsuskaitseala Eestis, mis tegeleb ka maastikukaitsega. Muinsuskaitseala eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku – ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine.

 

Kaitsekorra koostamine

2019. aasta 1. maist kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõigile senisele 12 muinsuskaitsealale. Protsessi käigus saab kaitsekorra ka uus loodav muinsuskaitseala Sillamäel.

Uue kaitsekorra koostamiseks Rebala muinsuskaitsealale on Muinsuskaitseamet koostanud lähteülesande. (PDF)

Praegu reguleerib muinsuskaitsealal tegevust Rebala muinsuskaitseala põhimäärus, mis on kinnitatud 2016. aastal ja see kehtib kuni uue kaitsekorra kehtestamiseni.

Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös hiljemalt 2023. aastal. Rebalas algasid ettevalmistavad tööd 2019. aasta sügisel.

Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise eesmärk on:

  • Muinsuskaitseala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine, mille käigus vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike ja vallavalitsuse koostöös arvestades erinevate osapoolte huve ja arengusoove.
  • Muinsuskaitseala hoonete ja põllumajandusmaastiku jagamine väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi arusaadavamalt ja läbipaistvamalt selgitada nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt konkreetsest väärtusklassist (kaitsekategooriast) leevendusi: nt muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete ja maastike osas vähem piiranguid.
  • Alade määratlemine, kus tuleb koostada kaitsekorraldus- ja maastikuhoolduskavad.
  • Muinsuskaitseala elanike ja laiema avalikkuse (pärandikogukonna) kaasamine külade kaupa kaitsekorra koostamisse:
    • selgitada riigipoolset huvi ja eesmärki kultuuriväärtuste kaitseks Rebala muinsuskaitsealal;
    • leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste ennistamisel ning maastike hoidmisel ja hooldamisel;
    • ühisosa leidmine ja kokkulepped teiste riiklike institutsioonidega (sh Keskkonnaamet, RMK) Rebala muinsuskaitseala kaitsekorralduses.

Vaata ka muinsuskaitsealade kaitsekorralduskavade koostamine ja korduma kippuvad küsimused.

 
 

Alusandmed

Kõikide kaitsekordade aluseks on muinsuskaitseala inventeerimisandmed.

Rebala muinsuskaitseala hoonete inventeerimine algas 2019. aasta kevadel ja on hetkel käimas. Lisaks inveteeritakse arheoloogiapärand ja teostatakse maakasutuse analüüs (PDF) (dokumendi mustand seisuga 21.10.2020).

 

Töögrupp

Kaitsekorra koostamiseks on Muinsuskaitseamet on kokku kutsunud töögrupi, kuhu kuuluvad:

  • Tiia Välk - Jõelähtme Vallavolikogu liige ja volikogu keskkonnakomisjoni aseesimees
  • Teet Sibrits - Jõelähtme Vallavalitsuse keskkonna-ja kommunaalosakonna juhataja
  • Andrus Umboja - Jõelähtme vallavanem

  • Helen Sooväli-Sepping - TLU loodus- ja terviseteaduste instituudi ja humanitaarteaduste Instituudi vanemteadur ja jätkusuutliku arengu prorektor, kohaliku kogukonna esindaja

  • Ly Renter - Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik
  • Helena Kaldre - Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik - arheoloog
  • Anita Jõgiste - Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik

 

 

 

 

Lisainfo

Anita Jõgiste
Ehituspärandi nõunik
53410266
Anita.Jogiste@muinsuskaitseamet.ee

Ly Renter
Harjumaa nõunik
5288105
Ly.Renter@muinsuskaitseamet.ee
 
Helena Kaldre 
Harjumaa nõunik - arheoloog
58875384
Helena.Kaldre@muinsuskaitseamet.ee