Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

Muinsuskaitseamet esitas 10. augustil 2023 Kultuuriministeeriumile edasiseks menetlemiseks Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra dokumendid.

 

Kultuuriministeeriumile esitatud ettepanek
 

Muinsuskaitseamet esitas 10. augustil 2023 Kultuuriministeeriumile edasiseks menetlemiseks Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra dokumendid.

 

Avalik arutelu
 

8. juunil 2023 algusega kell 17.00 toimus Kostivere mõisas Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu. 

Koosolekul andis Muinsuskaitseamet ülevaate kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku jooksul saabunud ettepanekutest ja arvamustest ning neile esitatud Muinsuskaitseameti vastustest. Rebala muinsuskaitseala kaitsekord oli avalikul väljapanekul 23. märtsist - 30. aprillini 2023.

Arutelu on järelvaadatav siin.

Dokumendid

(uuendatud seisuga 29.05.2023)

 

Avalik väljapanek
 

Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu oli avalikul väljapanekul 23. märtsist - 30. aprillini 2023.

Lisaks käesolevale kodulehele oli kaitsekorra eelnõu, selle seletuskiri ja eelnõu lisad etteteatamisel kättesaadavad Muinsuskaitseameti Tallinna kontoris (Pikk 2) või Jõelähtme vallavalitsuses (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla).

Eelnõu avaliku väljapaneku jooksul, kuni 30. aprillini 2023 oli kõigil võimalik esitada selle kohta arvamusi ja vastuväiteid kirjalikult Muinsuskaitseametile e-postile info@muinsuskaitseamet.ee või postiaadressil Pikk 2, 10123, Tallinn. 

31. märtsil toimus Kostivere mõisas infopäev, kus Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet jagasid teavet nii Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kui ka poollooduslike koosluste hooldamise toetuse taotlusvooru kohta.

Infopäev on järelvaadatav siin

 

 

Kaitsekorra koostamine
 

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös.

Uue kaitsekorra koostamiseks Rebala muinsuskaitsealale on Muinsuskaitseamet koostanud lähteülesande. (PDF)

Praegu reguleerib muinsuskaitsealal tegevust Rebala muinsuskaitseala põhimäärus, mis on kinnitatud 2016. aastal ja see kehtib kuni uue kaitsekorra kehtestamiseni.

Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise eesmärk on:

  • Muinsuskaitseala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine, mille käigus vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike ja vallavalitsuse koostöös arvestades erinevate osapoolte huve ja arengusoove.
  • Muinsuskaitseala hoonete ja põllumajandusmaastiku jagamine väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi arusaadavamalt ja läbipaistvamalt selgitada nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt konkreetsest väärtusklassist (kaitsekategooriast) leevendusi: nt muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete ja maastike osas vähem piiranguid.
  • Alade määratlemine, kus tuleb koostada kaitsekorraldus- ja maastikuhoolduskavad.
  • Muinsuskaitseala elanike ja laiema avalikkuse (pärandikogukonna) kaasamine külade kaupa kaitsekorra koostamisse:
    •    selgitada riigipoolset huvi ja eesmärki kultuuriväärtuste kaitseks Rebala muinsuskaitsealal;
    •    leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste ennistamisel ning maastike hoidmisel ja hooldamisel;
    •    ühisosa leidmine ja kokkulepped teiste riiklike institutsioonidega (sh Keskkonnaamet, RMK) Rebala muinsuskaitseala kaitsekorralduses.

Vaata ka muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine ja korduma kippuvad küsimused.

 

Töögrupp

Kaitsekorra koostamiseks on Muinsuskaitseamet on kokku kutsunud töögrupi, kuhu kuuluvad:

  • Teet Sibrits, Jõelähtme Vallavalitsuse keskkonna-ja kommunaalosakonna juhataja,

  • Tiia Välk, Jõelähtme Vallavolikogu liige ja volikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, kohaliku kogukonna esindaja,

  • Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, keskkonnakorralduse professor, kohaliku kogukonna esindaja,

  • Helena Kaldre, Muinsuskaitseamet, arheoloogianõunik,

  • Anita Staub, Muinsuskaitseamet, ehituspärandi nõunik

  • Laura Ingerpuu, Muinsuskaitseamet, ehituspärandi nõunik-analüütik, töörühma juht

 

 

 

 

 

Lisainfo

Laura Ingerpuu
Ehituspärandi nõunik-analüütik
53419385
Laura.Ingerpuu@muinsuskaitseamet.ee

Ly Renter
Harjumaa nõunik
5288105
Ly.Renter@muinsuskaitseamet.ee