Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

Muinsuskaitseamet on algatanud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra ja Tallinna linnakindlustuste kultuurimälestiseks olemise muutmise avalikud menetlused ning algab eelnõude avalik väljapanek.

Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid 9. juunist - 23. juulini 2023 e-posti teel info@muinsuskaitseamet.ee või aadressil Pikk 2, 10123 Tallinn.

Dokumentidega saab lisaks käesolevale kodulehele tutvuda eelnevalt ette teatedes Tallinna Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonnas (Raekoja plats 12) ja Muinsuskaitseameti Tallinna kontoris (Pikk 2).

 

Kaardikihtidega tutvumuseks klõpsa siia.

Kaardikihtidega tutvumiseks klõpsa pildil

 

Avalik väljapanek

Muinsuskaitseamet on algatanud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra ja Tallinna linnakindlustuste kultuurimälestiseks olemise muutmise avalikud menetlused ning algab eelnõude avalik väljapanek.

Ootame Teid dokumentidega tutvuma 9. juunist kuni 23. juulini 2023.

Tallinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu leiate käesolevalt lehelt ja linnakindlustuste kaitse muutmise materjalid on kättesaadavad lehel muinsuskaitseamet.ee/linnakindlustused.

Lisaks saab eelnõudega eelneval kokkuleppel tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonnas (Raekoja plats 12) ja Muinsuskaitseameti Tallinna kontoris (Pikk 2).

Dokumendid

 

Kuus alusuuringut, millele on kaitsekorra koostamisel tuginetud, on kättesaadavad allpool. Alusuuringute hulgas on ka inventeerimisaruanne (PDF), kus on selgitatud iga hoone kaitsekategooria ettepanekut. Kaug- ja sisevaadetega lähemaks tutvumiseks saab kasutada Tallinna Strateegiakeskuse välja töötatud 3D rakendust.

 

 

Kaitsekorra koostamine

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös.

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala reguleerib uue kaitsekorra kehtestamiseni põhimäärus.

Uue kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile vanalinna eripära: kus vaja, seal täpsustada, ja kus võimalik, seal leevendada seniseid muinsuskaitselisi nõudeid.

Ühe peamise muudatusena on võimalik kultuuriministri määruse alusel jagada muinsuskaitseala hooned kaitsekategooriatesse ehk vähendada nõudeid selliste hoonete puhul, mis muinsuskaitseala väärtusi ei kanna. Kaitsekorraga käsitletakse mitte ainult hooneid, vaid kogu linnaruumi: arheoloogiapärandit, bastionaalvööndit, haljastust, tänavaid jm linnaruumi elemente.

Loe lähemalt kaitsekorra koostamise lähteülesandest (PDF).

Vaata ka muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine ja korduma kippuvad küsimused.

Sündmused

Protokollid

 

Alusandmed

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks tehtud uuringud ja analüüsid:

Töörühm

Kaitsekorra koostamiseks kutsuti kokku töörühm:

  • Triin Talk (töörühma juht ja juurde kutsutud pärandiekspert), 

  • Kaire Tooming (Muinsuskaitseamet, ehituspärandi kaitsekorralduse juht), 

  • Elo Sova (juurde kutsutud spetsialist, arhitekt), 

  • Anneli Randla (juurde kutsutud spetsialist, ajaloolane), 

  • Henry Kuningas,

  • Boris Dubovik,

  • Jaak-Adam Looveer (Tallinna strateegilise planeerimise teenistus, arhitekt-linnaplaneerija), 

  • Kaarel Truu (Muinsuskaitseamet, vanalinnade nõunik), 

  • Ragnar Nurk (Tallinna Linnaplaneerimise amet, arheoloog), 

  • Urve Arukaevu (Tallinna Linnaplaneerimise Amet, reklaami ja teabekandjate peaspetsialist), 

  • Kristiina Kupper (Tallinna Kommunaalameti haljastuse osakonna juhataja), 

  • Olari Kärmas (Tallinna strateegilise planeerimise teenistus, linnaplaneerija).  

 

 

Ajalugu

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala hõlmab ülalinna (Toompea), keskaegsete müüride vahel asuvat all-linna ning uusaegseid muldkindlustusi koos vallikraaviga, mis kujundati 19. sajandi lõpus keskaegset linnasüdant ümbritsevaks pargialaks.

Vanalinnas on märkimisväärses ulatuses säilinud 13. sajandil välja kujunenud kinnistute, tänavate ja väljakute struktuur ning keskaega ulatuva ajalooga ehitised. Linna kaitserajatised on suures osas säilinud oma ajaloolistes mahtudes. Lisaks arhitektuurilisele järjepidevusele on vanalinna väärtus ka traditsioonilise kasutuse säilimine elava linnana: see on elava kultuurieluga äri- ja elupiirkond, Toompeal asub jätkuvalt riigi administratiivkeskus.

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala loodi 1966. aastal, tegemist oli endise NSV Liidu esimese muinsuskaitsealaga, mille eesmärk oli kaitsta nii hästi säilinud ehitisi kui ka vanalinna ajaloolist terviklikkust. Alates 1997. aastast kuulub Tallinna vanalinn ka Unesco maailmapärandi nimekirja.

 

Meediakajastused 

 

Loe ja vaata lisaks

 Seotud dokumendid

 Vastutavad
asutused

 Seotud õigusaktid

 

 

 
Triin Talk
Töörühma juht 
talk.triin@gmail.com