Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala hõlmab ülalinna (Toompea), keskaegsete müüride vahel asuvat all-linna ning uusaegseid muldkindlustusi koos vallikraaviga, mis kujundati 19. sajandi lõpus keskaegset linnasüdant ümbritsevaks pargialaks.

Vanalinnas on märkimisväärses ulatuses säilinud 13. sajandil välja kujunenud kinnistute, tänavate ja väljakute struktuur ning keskaega ulatuva ajalooga ehitised. Linna kaitserajatised on suures osas säilinud oma ajaloolistes mahtudes. Lisaks arhitektuurilisele järjepidevusele on vanalinna väärtus ka traditsioonilise kasutuse säilimine elava linnana: see on elava kultuurieluga äri- ja elupiirkond, Toompeal asub jätkuvalt riigi administratiivkeskus.

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala loodi 1966. aastal, tegemist oli endise NSV Liidu esimese muinsuskaitsealaga, mille eesmärk oli kaitsta nii hästi säilinud ehitisi kui ka vanalinna ajaloolist terviklikkust. Alates 1997. aastast kuulub Tallinna vanalinn ka Unesco maailmapärandi nimekirja.

14. veebruaril 2022 toimus Tallinna vanalinna kaitsekorra koostamise avaüritus. Vaata ülekannet siit.

https://www.digar.ee/arhiiv/et/nlib-digar:50538

 

Kaitsekorra koostamine

 

2019. aastal kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõigile 12 olemasolevale muinsuskaitsealale. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös hiljemalt 2023. aastal.

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala reguleerib uue kaitsekorra kehtestamiseni põhimäärus.

Uue kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile vanalinna eripära: kus vaja, seal täpsustada, ja kus võimalik, seal leevendada seniseid muinsuskaitselisi nõudeid.

Ühe peamise muudatusena on võimalik kultuuriministri määruse alusel jagada muinsuskaitseala hooned kaitsekategooriatesse ehk vähendada nõudeid selliste hoonete puhul, mis muinsuskaitseala väärtusi ei kanna. Kaitsekorraga käsitletakse mitte ainult hooneid, vaid kogu linnaruumi: arheoloogiapärandit, bastionaalvööndit, haljastust, tänavaid jm linnaruumi elemente.

Loe lähemalt kaitsekorra koostamise lähteülesandest (PDF).

Vaata ka muinsuskaitsealade kaitsekorralduskavade koostamine ja korduma kippuvad küsimused.

Sündmused

Protokollid

 

Alusandmed

Tallinna vanalinna kui Eesti kõige paremini säilinud ja suurima keskaegse linna kohta on kirjutatud rohkelt uurimusi ja raamatuid. Toome siin välja mõned viimase aja uuringud ja dokumendid, mis on lähtepunktiks uue kaitsekorra koostamisel.

Töörühm

Kaitsekorra koostamiseks on kokku kutsutud töörühm:

  • Jaak-Adam Looveer, Tallinna strateegilise planeerimise teenistus, arhitektlinnaplaneerija
  • Boris Dubovik, Tallinna Linnaplaneerimise amet, muinsuskaitse osakonna juhataja
  • Henry Kuningas, Tallinna Linnaplaneerimise amet, vanalinna juhtivspetsialist
  • Anneli Randla, juurde kutsutud ekspert, ajaloolane
  • Elo Sova, juurde kutsutud ekspert, arhitekt
  • Triin Talk, juurde kutsutud ekspert, pärandispetsialist
  • Kaire Tooming, Muinsuskaitseamet, ehituspärandi kaitsekorralduse juht
 

 

 

Meediakajastused 

 

Loe ja vaata lisaks

 Seotud dokumendid

 Vastutavad
asutused

 Seotud õigusaktid

 

 

 
Triin Talk
Töörühma juht 
talk.triin@gmail.com