Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu toimub 21. septembril algusega kell 17.00 Võru kultuurimajas Kannel. Arutelu ülekannet saab jälgida ka Muinsuskaitseameti Facebooki lehelt. 

Arutelul tutvustab Muinsuskaitseamet eelnõule esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning ameti seisukohti.

Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek toimus 4. juulist kuni 20. augustini 2023.

Lisaks käesolevale kodulehele olid dokumendid eelneval kokkuleppel kättesaadavad Muinsuskaitseameti Võru kontoris (Jüri 12). 

Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu täpsustab ala nimetust, eesmärke ning muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piire. Eelnõus on loetletud ala väärtused ning nende hoidmise põhimõtted. Uuendusena on hooned jagatud kaitsekategooriatesse, millest lähtuvalt ka nõuded ja leevendused. Muudatused võimaldavad kohaldada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid paindlikumalt.

Eelnõu avaliku väljapaneku jooksul, 4. juulist - 20. augustini 2023 oli kõigil võimalik esitada selle kohta arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult, saates need Muinsuskaitseametile e-posti teel info@muinsuskaitseamet.ee või aadressil Pikk tn 2, 10123, Tallinn. 

21. septembril 2023, algusega kell 17.00 toimub Võru Kultuurimajas Kannel kaitsekorra avalik arutelu, kus Muinsuskaitseamet tutvustab eelnõule esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning ameti seisukohti. Arutelule saab registreeruda: muinsuskaitseamet.ee/voruarutelu.

Lisainfot annavad: Tiina Pettai (tiina.pettai@muinsuskaitseamet.ee, 53068625) ja Anu Lepp (anu.lepp@muinsuskaitseamet.ee, 58669436).

Kaitsekorra koostamine

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös.

Praegu reguleerib Võrus ehitustegevust Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, mis kehtib 2006. aastast.  

Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise eesmärk on:

• Muinsuskaitseala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine.
• Muinsuskaitseala kaitse eesmärk lähtub alusuuringuga kaardistatud väärtustest. Kaitsekorra koostamise käigus analüüsitakse ajaloolisi krundipiire ning varasemaid alusuuringuid, mille põhjal vaadatakse üle muinsuskaitseala seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, kogukonna, linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt Keskkonnaametiga), arvestades osapoolte huve ja soove.
• Reeglite määramine muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks ja restaureerimiseks sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi (näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid, sh kooskõlastamise vajaduse, tööde lubade andmine).
• Avaliku linnaruumi ilmet kujundavate elementide säilitamise ja rajamise tingimuste välja selgitamine ja määramine. Näiteks teekatendite, piirdeaia tüüpide, haljastuse põhimõtete, reklaamide jm.
• Vajadusel arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb kaevetööde planeerimise, projekteerimise või tegemise käigus tagada arheoloogilised uuringud.
• Muinsuskaitseala elanike ja laiema avalikkuse kaasamine kaitsekorra koostamisse:
  • leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja hooldamisel;
  • muinsuskaitsealane selgitustöö ja teadlikkuse kasv.

Vaata ka muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine ja korduma kippuvad küsimused.