Pühakojad on olnud Eesti kultuuri lahutamatuks osaks alates 13. sajandist. Lisaks vaimsele pärandile on pühakojad läbi aegade kujundanud meie ehitatud keskkonda – nad on olnud ja jäänud kultuurmaastiku dominantideks, moodustades Eesti arhitektuuripärandi ühe väärtuslikuma osa. Tegemist on väärtustega, mis vajab säilimiseks pidevat hoolt ja kogu ühiskonnale olulise pärandina ka riigipoolset toetust.
Riiklik programm "Pühakodade säilitamine ja areng" kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 18.03.2003 ning selle tegevus kavandati kümneks aastaks (2004-2013). Programmi eesmärk oli ühtse, läbipaistva ja süsteemse lähenemise kaudu tagada pühakodade kui Eesti kultuuri- ja kunstiajaloolise pärandi olulise osa säilimine. 2013. aastal kinnitati programmi jätkumine aastateks 2014-2018. Pühakodade programmi tegevus lõppes 2018. aastal.
Pühakodade programmi põhieesmärk oli pakkuda riigipoolset tuge kirikuhoonete ja neis leiduvate kultuuriväärtuste säilimiseks. Samuti oli oluline programmi teadus- ja arendustegevus, mille eesmärgiks oli tagada valdkonnale vajalike uuringute läbiviimine, trükiste avaldamine (mh on programm alustanud kahe raamatusarja väljaandmist) ja populariseerimine. Programmi teisel perioodil hakati tähelepanu pöörama ka pühakodade jätkusuutlikule kasutamisele - selle valdkonna toetuste eesmärk oli tutvustada ja väärtustada meie kultuuripärandit ühiskonnas ning leida võimalikke lahendusi väärtuslike, kuid kasutuseta või väga vähese kasutusega pühakodade säilimise ja avatuse probleemistikule.
Programm oli suunatud kõigi konfessioonide kõikidele pühakodadele sõltumata sellest, kas need on tunnistatud kultuurimälestisteks või mitte.
Pühakodade programmi 2013-2018 kokkuvõte (juhtnõukogu viimane koosolek) (12.11 MB, PDF).
Raamat "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018" (PDF).
Õigusaktid:
- KÄSKKIRI - programm 2014-2018 (412.49 KB, PDF)
- Programmi algtekst 2003 (4.3 MB, PDF)
- Taotluste menetlemise kord (291.8 KB, PDF)
VALDKONNAD
I Kultuuriväärtuslike pühakodade ja nende sisustuse säilimine
Eesmärgiks on Eesti pühakodade ja nende sisustuse säilimine ning hoonete sisekliima parandamine ja turvalisuse suurendamine.
II Pühakodade jätkusuutlik kasutus
Eesmärgiks on pühakodade tutvustamine ja väärtustamine, samuti lahenduste leidmine kasutuseta või vähese kasutusega pühakodadele.
III Teadus- ja arendustegevus
Eesmärgiks on tagada vajalike uuringute läbiviimine ja nende tulemuste kättesaadavus digitaalsete andmebaaside ja trükiste näol, samuti programmi tulemuste avaldamine ja valdkonna populariseerimine.
VIITED (PROGRAMMI RAAMES TEHTUD PROJEKTID)
Digitaalse arhiivi "Eesti kirikud" eesmärgiks on koondada ühtsesse andmebaasi kirikute ehitusloo ja konserveerimisega seotud informatsioon ning muuta see kättesaadavaks internetis. Andmebaas on loodud Muinsuskaitseameti pühakodade programmi raames. Muinsuskaitseamet on järjepidevalt tellinud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna poolt andmebaasi täiendamist uute objektide ja materjalidega. Andmebaasis on avaldatud ka Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö "Eesti pühakodade kivimüüride niiskuskahjustused ja sooldumine" uuringute andmed, samuti pühakodade programmi raames toimunud pühakodade siseviimistluse uuringute aruanded.
Vt täpsemalt andmebaasi lehelt
SMC - Sustainable Management of Historic Rural Churches in the Baltic Sea Region (Läänemere piirkonna ajalooliste maakirikute jätkusuutlik haldamine)
Projekt kestis 2012-2013. Juhtpartner oli Ennistuskoda Kanut (Eesti Vabaõhumuuseum), koostööpartneriteks Tallinna Tehnikaülikool ja Gotlandi Ülikool. Projekti on toetatud ka pühakodade programmi raames. Mh teostati Pöide kiriku juures erinevaid uuringuid ja koostati vastav dokumentatsioon. Kodulehel on ära toodud projekti kokkuvõtted.
Vt täpsemalt projekti lehelt
FABBI - Fungi and Beetles in Buildings on Islands of Baltic Sea (Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes)
Projekt kestis 2010-2013. Projekti partneriteks olid Eesti Maaülikool, Eesti Vabaõhumuuseum, Gotlandi Ülikool, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus. Projekti raames teostati mh kirikute puitosade biokahjustuste uuringud ning Ruhnu kirikute ja Vormsi kiriku seen- ja mardikakahjustuste vastane töötlus, samuti tugevdati konstruktsioone. Projekti on toetatud ka pühakodade programmi raames. Kodulehel on ära toodud seminaride õppematerjalid, link K. Konsa ja K. Pildi koostatud raamatule "Hoonete biokahjustused" ja film seenkahjustustest hoonetes.
Vt täpsemalt projekti lehelt