Pühakodade programmi trükised

 

 

Pühakodade programmi raames on Muinsuskaitseamet välja andnud mitmeid trükiseid, samuti on programm toetanud mitmete kirikuteemaliste raamatute ilmumist.

Programmi raames on alustatud kahe raamatusarja – „Eesti kirikud“ ja „Eesti kirikute sisustus“, publitseerimist.

 

KIRIKUTE HOOLDUSRAAMAT
КНИГА ПО УХОДУ ЗA ЦЕРКОВЬЮ

 

Käsiraamat kirikute igapäevase hooldusega seotud inimestele. Väljaande läbiv mõte on, et kogudustel endil on võimalik väga palju ära teha oma hoonete ja varade korrashoiuks ning sageli tagab väike igapäevane hool selle, et kulukaid ja keerulisi konserveerimis- ja restaureerimistöid ei olegi vaja ette võtta. Samas õpetatakse ära tundma olukordi, mil kindlasti on vaja otsida abi spetsialistilt.

Tasuta

 

PÜHAKODADE SÄILITAMINE JA ARENG: riiklik programm 2003-2013

Rohke pildimaterjaliga trükis koondab 2003. aastal ellu kutsutud riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ senise tegutsemisperioodi kokkuvõtte ja saavutused.

Ilmumisaasta 2013

Tasuta

 

SARJAD

 

Sarja „Eesti kirikud“ eesmärgiks on anda süstemaatiline ülevaade kirikutest ja neile kuuluvatest kunstivaradest. Kõik monograafiad järgivad ülesehituses sama põhiskeemi: raamat algab kiriku kihelkonna ja lähima ümbruse ning hoonete ülevaatega, kust liigutakse edasi kirikuhoone põhjaliku kirjelduse ja arhitektuuri analüüsini. Järgneb kiriku sisustust ja vallasvara tutvustav osa. Tähelepanu alla on võetud ka kiriku restaureerimine, mis senistes akadeemilistes käsitlustes enamasti puudub.

KAARMA KIRIK
Kersti Markus, Tiina-Mall Kreem, Anu Mänd
Eesti kirikud I

 

Raamatus on oluline osa visuaalsel materjalil, mis lubab lugejal oma silmaga kirjapandus veenduda. Raamatu autoritel on õnnestunud arhiividest ja muuseumidest leida Kaarma kiriku seni publitseerimata fotosid ja graafikat 19. sajandist. Esimest korda on nende kaante vahel avaldatud eri aegadel toimunud restaureerimiste eelsed ja -aegsed fotod, ülesmõõtmisjoonised ja rekonstruktsioonid.

Ilmumisaasta 2003

TALLINNA KAARLI KIRIK
Egle Tamm, Tiina-Mall Kreem
Eesti kirikud II

 

Raamat algab laiema ajaloolise tausta ja kiriku projekteerinud Otto Pius Hippiuse ideestiku käsitlusega. Sellele järgneb detailne Kaarli kiriku ehitamise lugu. Edasises analüüsitakse põhjalikult kiriku välis- ja sisearhitektuuri ning ehitisega otseselt seotud sisustuselemente, sealhulgas apsiidimaale. Raamatu põhiosa lõpetab kiriku vallasvara ülevaade. Kuna Kaarli kiriku puhul on tegu nimeka arhitekti Otto Pius Hippiuse ja andeka inseneri Rudolf von Bernhardi kavandatud teosega, on raamatu lisas mõlema mehe elulood ning Hippiuse kirikuehituse teemaliste artiklite faksiimiled.

Ilmumisaasta 2007

TARTU JAANI KIRIK
Kaur Alttoa
Eesti kirikud III

 

Põhjalikus ja rikkalikult illustreeritud raamatus lahkab autor Jaani kiriku keerulist ehituslugu ja sellest tulenevat arhitektuuri, arutleb terrakotaskulptuuride päritolu ja tähenduse üle, kirjeldab kiriku keskaegset hiilgust ning sellele järgnenud allakäiku ja katastroofe ning lõpuks hoone taastamist, mida kroonis kiriku pühitsemine 2005. aastal. Raamat sisaldab ka ülevaadet Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride valmistamise tehnoloogiast, säilivusest ja konserveerimisest konservaator Eve Alttoalt. Lisaks on kunstiajaloolane Krista Kodres käsitlenud kiriku uusaegset sisustust ja kunstiajaloolane Anu Mänd Jaani kiriku vanimat ja pea ainsat säilinud kirikuriista – 16. sajandist pärinevat ristimisvaagnat.

Ilmumisaasta 2011

 

Sari "Eesti kirikute sisustus" käsitleb Eesti kirikute sisustust läbi aegade.

KIRIKUTE HÕBEVARA: ALTARIRIISTAD KESKAEGSEL LIIVIMAAL
Anu Mänd
Eesti kirikute sisustus I
 
Keskaegseid armulauakarikaid, monstrantse ja teisi altaririistu tutvustav raamat. Raamatusse on koondatud andmestik kõigi Vana-Liivimaa alalt pärinevate säilinud või fotode põhjal teada olevate altaririistade kohta, ka nende kohta, mis on kahe maailmasõja ajal kaduma läinud. Lisaks analüüsitakse kirjalike allikate andmestikku, eelkõige keskaegsete kirikute, aga ka gildide ja vennaskondade varade nimekirju, et selgitada, milliseid esemeid liturgias kasutati ja pühakodadele annetati ning mida need esemed keskaegse inimese jaoks tähendasid.
 
Ilmumisaasta 2008

RISTIMISE LÄTE: RISTIMISKIVID KESKAEGSEL LIIVIMAAL
Merike Kurisoo
Eesti kirikute sisustus II

 

Kuigi keskajal oli ristimiskivi peaaegu kõigis kihelkonnakirikutes, on neid tänaseni alles väga vähe. Käesolevasse raamatusse on koondatud andmestik rohkem kui 20 keskaegse ristimiskivi või nende fragmentide kohta. Uurimus annab ülevaate nii tänaseni säilinud kui ka fotode põhjal teadaolevatest, kuid hävinud või kaduma läinud ristimisnõudest. Raamatus käsitletakse ristimiskivi ajaloolist arengut, selle asukoha muutusi kirikuruumis, ristimise juures tarvitatud esemeid ja keskaegsete ristimiskivide kasutamist reformatsioonijärgsetel sajanditel. Lisaks tutvustatakse ristimise ajaloolist arengut ja ristimise läbiviimist keskaegsel Liivimaal.

Ilmumisaasta 2009

KIRIKUHÕBE UUSAJAST TÄNAPÄEVANI
Kaalu Kirme
Eesti kirikute sisustus III

 

Raamatus käsitletakse Eesti kirikute hõbevara uusajast tänapäevani. 16. sajandil toimusid murrangulised sündmused nii usuelus kui ka kunstis: võeti vastu protestantism ja lihtsustati usutalitusi, mille tulemusena kadusid kirikutest mitmed varasemad kirikuriistad. Taandus seni valitsenud gooti stiil, mis asendus renessansi ja peatselt väga laialdaselt levinud barokiga. Uusajal muutus kohustuslikuks hõbeesemete märgistamine, mis võimaldab eristada üksikute meistrite laadi.

Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Kaalu Kirme rikkalikult illustreeritud teos koosneb sissejuhatavast osast, sakraalhõbeda arenguloost läbi viie sajandi ja esemete valikkataloogist.

Ilmumisaasta 2012

 

Muud trükised ja programmi toetusega välja antud trükised

 

JÕELÄHTME KIRIK JA KOGUDUS 18. SAJANDI ESIMESEL POOLEL

Jõelähtme koguduse kroonikas kirjutab pastor Heinrich Christopher Wrede (1691-1764) Põhjasõja-järgse maakihelkonna kirikuelu majanduslikust ja usulisest küljest, kohalikest koolioludest, Jõelähtme kihelkonna ajaloost ja rahvapärimusest, samuti tema ametiajal kihelkonnas aset leidnud tähelepanuväärsematest sündmustest. H. Chr. Wrede ametijärglaste poolt kroonikale lisatud täiendused keskenduvad peamiselt kirikuelu sisemistele küsimustele nagu pastorite ametisse määramine, talurahva ja mõisate koormised pastori ülalpidamiseks ja sellelt pinnalt tekkinud konfliktid. Raamat sisaldab põhjalikku sissejuhatust ning kroonika teksti saksa ja eesti keeles.

Ilmumisaasta 2006

HIIUMAA JA HIIDLASED. USUTUULTEST TORMATUD JA PIIRATUD
Riho Saard

Raamat annab avara ja detailides rikkaliku ülevaate usuliikumiste ja kiriku ajaloost Hiiumaal 13. sajandist kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Autor käsitleb teemat usundiloo, pedagoogika, aate ja poliitilise ajaloo vaatenurkadest. Uurimus baseerub mitmekülgsel arhiiviainesel, mälestustel, kartograafilistel ja arheoloogilistel allikatel ning teaduskirjandusel.


Ilmumisaasta 2009