Language switcher

Arheoloogilised uuringud

Arheoloogilise uuringu eesmärk on teadusliku teabe kogumine: arheoloogilise kultuurkihi, st ehituskonstruktsioonide ja inimese poolt tekitatud ladestuste või arheoloogilisi leide (sh inimluid) sisaldavate looduslike objektide ja ladestuste tuvastamine ja kindlaks määramine ning nende tekkimise järjekorra selgitamine, kultuuriväärtuslike konstruktsioonielementide säilimise ja seisukorra selgitamine, vajadusel kultuurkihi läbiuurimine. Uuringu käigus tuleb leiud siduda tekkepõhiste (loomulikult ladestunud) pinnasekihtidega.

Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia ettevõtja, kellel on vastav tegevusluba. Selle saamiseks peab ettevõttel olema kehtiv tööleping pädeva isikuga – vastutava spetsialistiga, kelleks saab olla arheoloogia-alase kõrgharidusega ja vähemalt nelja-aastase töökogemusega isik. Arheoloogiliste uuringute juhtimise kogemust saab omandada vastutava spetsialisti juhendamisel. Ülikoolid ja riiklikud muuseumid, kus töötavad arheoloogid, ei vaja eraldi tegevusluba, nemad võivad teha uuringuid lähtudes Muinsuskaitseseaduse vastavast sättest (§ 36 lg 3).

Konkreetse mälestise või muu muistise arheoloogiliseks uuringuks tuleb arheoloogil koostada uuringu tegevuskava ja selle alusel taotleda Muinsuskaitseametilt uuringuluba.

Mälestise omanikul on võimalik taotleda riigieelarvest mälestise päästeuuringuteks toetust. Riigieelarvest toetatakse arheoloogiamälestisel või selle kaitsevööndis vanade talude või hoonete juures kas kaasaegsete kommunikatsioonide või maa sihtotstarbelise kasutusega seonduvate rajatiste ehitamiseks vajalikel kaevetöödel arheoloogiliste uuringute tellimist.

 

Arheoloogilise uuringu liigid uurimisviisi järgi

  • Arheoloogiline maastikuseire ehk leire 

    Arheoloogiapärandi otsimine maastikul visuaalse vaatluse ning väikesemahuliste šurfide või muu pinnaseuuringu abil, arheoloogiliste leidude kogumine.

  • Arheoloogiline eeluuring 

    Arheoloogilise kultuurkihi tuvastamine ja esmane kirjeldamine enne kaeve-, ehitus- ja muid mullatöid. Tuvastatud arheoloogilisest kultuurkihist kogutakse teavet selle ulatuse ja teabemahukuse kohta, mille alusel saab hinnata edasise uuringu mahtu ning metoodikat.

  • Arheoloogiline jälgimine 

    Arheoloogilise kultuurkihi tuvastamine ja esmane kirjeldamine kaeve-, ehitus- ja muude mullatööde käigus. Tuvastatud arheoloogilisest kultuurkihist kogutakse teavet selle ulatuse ja teabemahukuse kohta, mille alusel saab hinnata edasise uuringu mahtu ning metoodikat.

  • Arheoloogiline kaevamine  

    Täiemahuline või osaline mälestise või arheoloogilise objekti või selle osa arheoloogiline läbi uurimine.

  • Ehitusarheoloogiline uuring  

    mattunud või püstiseisva rajatise ehitusloo uurimine, sh ehitusetappide välja selgitamine, nende järjekorra kindlaks tegemine ja võimalusel dateerimine, samuti kultuuriväärtusega tarindite, detailide jms kindlakstegemine ning nende säilivuse ja seisukorra selgitamine. Uuringut tehakse eelistatult mittelõhkuvate meetoditega (nt pindade kaardistamine, termopildistamine, georadari uuring), vajadusel avangute, sondaažide ja šurfide abil.

  • Allveearheoloogiline uuring 

    tehniliste vahendite nagu külgvaate jm sonarisüsteemidega ja foto- ja videodokumentatsioonina teostatav uuring.

    Otsi tegevusloaga ettevõtjaid Kultuurimälestiste riiklikust registrist. Arheoloogiliste uuringute tegijate leidmiseks tuleks otsingus ära märkida mälestise liigi alt arheoloogiamälestised.