Eelarved ja toetused

TAOTLEJA - kes saavad toetust küsida ja nõuded taotlejale

I valdkond - kultuuriväärtuslike pühakodade ja nende sisustuse säilimine

• Eestis registreeritud kogudused jt pühakodade omanikud ja/või valdajad ning nende volitatud esindajad

II valdkond - pühakodade jätkusuutlik kasutamine

• Eestis registreeritud kogudused jt pühakodade omanikud ja/või valdajad ning nende volitatud esindajad
• kohalikud omavalitsused ja nende allasutused
• äri- ja mittetulundusühingud
• avalik-õiguslikud juriidilised isikud
• sihtasutused
• füüsilisest isikust ettevõtjad

Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

• taotleja suhtes ei ole alustatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
• taotlejal on tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid;
• taotlejale ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha eraldatud;
• tegevustele või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
• taotleja ei või olla maksuvõlglane, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;
• taotleja ei tohi olla Muinsuskaitseameti suhtes aruandevõlglane.

TOETATAVAD TEGEVUSED

• pühakodade kui hoonete konserveerimine, restaureerimine, avariiremont ja hooldus (oluliseks eelduseks on nõutav kehtiv projektdokumentatsioon);
• pühakodade sisustuse (nt altarid, kantslid, maalid, ikoonid, armulauariistad, lühtrid, tukukotid jne) konserveerimine ja restaureerimine (kõikide sisustuse eelarve taotluste juures jätab Muinsuskaitseamet endale õiguse võtta täiendavaid võrdlevaid hinnapakkumisi);
• valve- ja tulekaitsesignalisatsioonisüsteemide paigaldamine;
• piksekaitsete paigaldamine/parandamine;
• projektdokumentatsioonide koostamine (ainult investeeringukava olemasolul).

• Võimalike tegevuste loetelu: kirikuturismi soodustamine; infostendide paigaldamine; trükiste ja digitaalväljaannete (nt „Teeliste kirikud“, infovoldikud) väljaandmine; fund-raising jm kampaaniate korraldamine; õppepäevade, seminaride ja koolituste (haridusprogrammid) jms korraldamine; ürituste, näituste jms korraldamine; Eesti-sisesed ja rahvusvahelised koostööprojektid; halduskavade koostamine jne

Juhul, kui taotlust ei esitata läbi Kultuurimälestiste riikliku registri (register.muinas.ee), tuleb taotlus esitada vastaval vormil, mis kehtib kõikidele pühakodade programmi taotlustele.

Kohustuslikud lisadokumendid:

• hinnapakkumised - lisada tuleb vähemalt kaks kehtivat hinnapakkumist (v.a mõne sisustuse elemendi spetsiifilise konserveerimistöö puhul). Hinnapakkumised peavad kehtima kuni 2018. aasta kevadeni, sest taotluse rahuldamise korral on oluline, et töid  teostatakse sama hinnapakkumise järgi, mis oli aluseks toetuse määramisel. Mälestiste puhul peavad hinnapakkumised olema Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevusloaga firmadelt (juhul, kui vastavalt seadusele peab antud töid teostama tegevusloaga firma);
• halduskava - kui taotlussumma on üle 10 000 euro, tuleb lisaks esitada pühakoja halduskava.  NB! Juhul, kui tegemist on mitmeaastase projektiga ning kavatsetakse mitme aasta jooksul selle tarbeks küsida programmist toetust kokku üle 10 000 euro, siis tuleb juba esimesel aastal esitada halduskava (olenemata selle konkreetse aasta taotlussummast). Projekti "Sustainable Management of Historic Rural Churches" raames on koostatud halduskava (tegevuskava) koostamise soovitusliku juhend ja näidisena ka Pöide kiriku halduskava (vt vormid ja juhendid). Halduskava puhul on oluline vastata võimalikult paljudele juhendi küsimustele (nt pühakoja restaureerimistööde vajadus ja järjekord, hooldustööde vajadus ja plaan; probleemide ja nõrkade kohtade kaardistamine; kust ja kuidas on võimalik leida vahendeid tööde elluviimiseks; mida ja kuidas säilitada; kuidas paremini pühakoda tutvustada; koguduse järgmise viie aasta vajalike tegevuste kaardistamine jne);
• investeeringukava - on kohustuslik ainult projektdokumentatsioonide koostamise taotluste puhul. Investeeringukava on vabas vormis dokument, millega taotleja kinnitab, et projekteeritavad tööd viiakse ellu 3 aasta jooksul pärast projektdokumentatsiooni valmimist. Samuti peab taotleja kavas kirjeldama oma tegevusi projekteeritavate tööde elluviimise tagamiseks (kindlasti tuleb märkida, kas taotleja kavatseb tööde teostamiseks küsida toetust pühakodade programmist);
• volitus - juhul, kui taotluse esitab omaniku või valdaja esindaja.

Võimalusel võib taotlusele lisada ka fotosid (soovitavalt konkreetsest (avariilisest) kohast/konstruktsioonist, mille jaoks toetust soovitakse).

TAOTLUSE ESITAMINE

2018. aasta taotlusvoor on lõppenud. Hetkel ei ole veel kinnitatud pühakodade programmi jätkumine ka 2019. aastal, seepärast taotlusi hetkel vastu ei võeta.

• pühakodade programmist toetuse saamiseks tuleb esitada Muinsuskaitseametile taotlus koos kohustuslike lisadega läbi Kultuurimälestiste riikliku registri (register.muinas.ee) või vastaval taotlusvormil. Registri kaudu taotlemisel olge tähelepanelik, et esitate taotluse pühakodade programmi vormil (taotluse päises peab olema kirjas "Pühakodade programm (PÜP) - taotlus"). Valel vormil esitatud (nt ameti taotlusvorm) taotlusi programmi vastu ei võeta;
• 2018. aasta eelarvesse taotluste esitamise tähtaeg on 30.09.2017. Taotluse võib esitada enne tähtaega, siis jääb võimalus vajadusel taotlust parandada või täiendada;
• erinevate valdkondade ja erinevate tegevuste taotlused tuleb esitada eraldi.

TAOTLUSTE MENETLEMISE PROTSESS

I valdkond - kultuuriväärtuslike pühakodade ja nende sisustuse säilimine

• Taotlusi hindavad Muinsuskaitseameti maakonnainspektorid (koostavad oma maakonna taotluste pingerea) ja konfessioonide esindajad (koostavad oma konfessiooni taotluste pingeread). Väiksemaid konfessioone esindavad Eesti Kirikute Nõukogu ja Siseministeerium.
• Taotlusi hindavad Muinsuskaitseameti ekspertide komisjonid (2):
  •  pühakodade restaureerimise/remondi, projektdokumentatsioonide koostamise ning signalisatsioonide ja piksekaitsete paigaldamise taotluse hindamise komisjon;
  •  pühakodade sisustuse (ehk kunstivara) restaureerimise/konserveerimise taotluste hindamise komisjon.

Komisjonid lähtuvad oma hindamismetoodikas ministri käskkirjas kinnitatud kriteeriumitest (vt järgmine punkt). Hinnatakse taotluse vastavust programmi eesmärkidele, kavandatavate tööde edasilükkamatut iseloomu ja olulisust pühakodade/kunstivara säilimisel (ehk prioriteediks on avariilisus), kultuuriväärtust, vajaliku projektdokumentatsiooni olemasolu, oma- ja kaasfinantseeringu panuse suurust, koostööpartnerite olemasolu, pühakoja avatust jne. Üks oluline kriteerium on ka programmi raames alustatud tööde lõpetamine. Hindamise punktisüsteemis on arvestatud ka konfessioonide esindajate ja maakonnainspektorite pingeridadega.

• Taotlusi hindab programmi juhtnõukogu. Juhtnõukogu vaatab Muinsuskaitseameti komisjonide koostatud pingeread ja ettepanekud üle ning teeb põhjendatud vajadusel muudatused.

II valdkond - pühakodade jätkusuutlik kasutus

• Taotlusi hindab programmi juhtnõukogu vastavalt kinnitatud kriteeriumitele.

III valdkond - teadus- ja arendustegevus

• Muinsuskaitseametil ja juhtnõukogul on projektide ja tegevuste omaalgatusõigus;
• tegevused ja projektid kinnitab juhtnõukogu.

TAOTLUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID

Kriteeriumid on kinnitatud kultuuriministri 28.11.2013 käskkirjaga nr 371.

I valdkond – kultuuriväärtuslike pühakodade ja nende sisustuse säilimine (sisustuse restaureerimist puudutavate taotluste hindamisel lähtutakse ainult kriteeriumidest 1-5):

1. Vastavus programmi eesmärkidele. Toetuse sihtrühm ja toetatavad tegevused peavad vastama programmi valdkonnale I.
2. Avariilisus. Restaureerimistööde taotluste juures võetakse arvesse tööde edasilükkamatut iseloomu (nt avariilised konstruktsioonid, mis ohustavad kogu hoone ja/või selles säilitatavate kunstivarade säilimist). Kavandatud tööde olulisus hoone säilimisel.
3. Alustatud tööde lõpetamine. Eelisjärjekorras lõpetatakse programmi raames alustatud, kuid rahaliste vahendite vähesuse tõttu pooleli jäänud tööd.
4. Kultuuriväärtuslikkus. Arvestatakse taotluse objektiks oleva pühakoja kultuuriloolist ja arhitektuurilist väärtust, sh pühakojas säilitatavate kunstiväärtuste olulisust. Eelistatud on kultuurimälestised.
5. Kaasfinantseeringute ja koostööpartnerite (nt kohalik omavalitsus, piirkondlikud kodanikuühendused ja ettevõtjad) olemasolu. Arvestatakse muudest allikatest taotletavate investeeringute omafinantseeringute tagamisega.
6. Jätkusuutlikkus. Arvestatakse taotluse objektiks oleva pühakoja kasutuspotentsiaali ja/või selle perspektiivi. Toetustaotluse puhul alates 10 000 eurost peab taotleja esitama taotluse objektiks oleva pühakoja halduskava vähemalt 5 järgnevaks aastaks.
7. Avatus. Taotleja peab taotluses kirjeldama, kuidas kavatsetakse avaliku raha eest korrastatud kultuuriväärtusi avalikkusele eksponeerida ja tutvustada.
8. Eelarve realistlikkus, asjakohasus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu taotluseelarvest. Sarnaste taotluste korral arvestatakse oma- ja/või kaasfinantseeringu olemasolu ja suurust. 

II valdkond - pühakodade jätkusuutlik kasutamine (taotlusi hindab ainult juhtnõukogu):

1. Vastavus programmi eesmärkidele. Toetuse objektiks olevad tegevused peavad vastama programmi valdkonnale II.
2. Jätkusuutlikkus. Arvestatakse taotluse objektiks oleva pühakoja kasutuspotentsiaali ja/või selle perspektiivi.
3. Avatus. Taotleja peab taotluses kirjeldama, kuidas kavatsetakse avaliku raha eest korrastatud kultuuriväärtusi avalikkusele eksponeerida ja tutvustada.  Toetuse objektiks olev pühakoda peab programmiperioodil osalema Teeliste Kirikute tegevustes.
4. Koostööpartnerite  olemasolu (nt kohalik omavalitsus, piirkondlikud kodanikuühendused ja ettevõtjad).
5. Kultuuriväärtuslikkus. Arvestatakse taotluse objektiks oleva pühakoja kultuuriloolist ja arhitektuurilist väärtust, sh pühakojas säilitatavate kunstiväärtuste olulisust. Eelistatud on kultuurimälestised.
6. Eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu taotluseelarvest. Sarnaste taotluste korral arvestatakse oma- ja/või kaasfinantseeringu olemasolu ja suurust.  Taotluses peab tooma välja projekti kogumaksumuse, eelistatakse terviklikke lahendusi.

 TOETUSE MITTEANDMISE ALUSED

• taotlus jõudis kohale pärast taotlusvooru lõpptähtaega;
• taotlus on puudulik või ei vasta muul viisil loetletud vormilistele tingimustele;
• taotleja ei vasta toetuse taotlejale seatud nõuetele;
• taotletav tegevus ei ole toetuskõlbulik (ei vasta programmi valdkondadele);
• taotluse rahuldamiseks ei jätku taotlusvooru raames vahendeid;
• taotluse asjakohasus on madalam kui teistel hinnatud taotlustel (vt kriteeriumid);
• taotlejal on maksuvõlg või ta on taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid ja /või Muinsuskaitseametiga varem sõlmitud lepingute tingimusi ja/või head äri- ja juhtimistava.

TAOTLUSTE MENETLEMISE JA TOETUSTE ERALDAMISE ÜLDINE AJAKAVA

• 30.09.2017 - taotluste esitamise tähtaeg 2018. aasta taotlusvooru (ehk eelarveaastaks 2018);
• oktoober-detsember 2017 - taotlusi hindavad konfessioonide esindajad, Muinsuskaitseameti maakonnainspektorid ja Muinsuskaitseameti komisjonid;
• umbes jaanuar-veebruar 2018 - taotlusi hindab juhtnõukogu;
• hiljemalt veebruar-märts 2018 - taotlejate teavitamine otsusest;
• umbes veebruar-juuni 2018 - toetuse saajatega toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu sõlmimine ja toetuste väljamaksmine;
• november 2018 - toetuse kasutamise (kulu)aruande tähtaeg.

RESERV

Reserv on mõeldud ennekõike ettenägematute tööde ja tegevuste toetamiseks (nt tormikahjustused, ootamatud varingud vms avariid), mitte plaaniliselt kavandatavate tööde jaoks. Reservist toetuse taotlemiseks tuleb esitada Muinsuskaitseametile pühakodade programmi taotlusvormil nõuetekohane taotlus (kehtivad samad nõuded ja vorm nagu tavalisel taotlusel). Taotluse täiendava lisana tuleb esitada programmi juhtnõukogule suunatud KAASKIRI, milles põhjendatakse reservist toetuse taotlemise vajadust. Taotluse võib saata e-posti aadressile info@muinsuskaitseamet.ee ja/või sille.sombri@muinsuskaitseamet.ee (märksõna: Pühakodade programmi reservi taotlus) või postiga aadressile Pikk 2, 10123 Tallinn.

Reservi jaotuse otsustab programmi juhtnõukogu jooksvalt eelarveaasta jooksul.

2018. aastal on reservi otsused tehtud.

Projekti "Sustainable Management of Historic Rural Churches"  raames on koostatud halduskava (tegevuskava) koostamise soovituslik juhend ja näidisena Pöide kiriku halduskava. Halduskava koostamisel ei ole kohustulik sellest juhendist lähtuda ja kogudus võib vastavalt oma soovidele ja nägemusele kujundada oma järgmise viie aasta tegevuskava, kuid selle raames tuleb vastata olulistele küsimustele - nt pühakoja restaureerimistööde vajadus ja järjekord; hooldustööde vajadus ja kava tööde teostamiseks; probleemide (mitte ainult hoonest lähtuvad) ja nõrkade kohtade kaardistamine; kust ja kuidas on võimalik leida vahendeid tööde elluviimiseks; mida ja kuidas säilitada; kuidas paremini pühakoda tutvustada; koguduse vajalike tegevuste kaardistamine järgmiseks viieks aastaks jne).

Programmi taotlemise üldreeglid lähtuvad kultuuriministri 28.11.2013 käskkirjast nr 371 "Programm "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018"" ja Muinsuskaitseameti peadirektori 04.07.2016 käskkirjast nr 28-A "Programmi "Pühakodade säilitamine ja areng" taotluste menetlemise ja aastaeelarve koostamise kord".

Lisaks