Euroopa Muinsuskaitsepäevad 2017

7.-10. septembril toimuvate Euroopa muinsuskaitsepäevade teema on pärand ja maastik. Muinsuskaitseamet kutsub kõiki huvilisi tutvuma Eesti maastikke kujundanud mõisaparkide, militaar- ja arheoloogiapärandiga: nelja päeva jooksul on külastajatele tasuta avatud kümned paigad ja viiakse läbi pärandit tutvustavaid ekskursioone. Vaata täpsemalt sündmuste kavast.

Muinsuskaitse on aja jooksul liikunud üksikute silmapaistvate objektide kaitselt keskkonnaalasele, ehk et mälestisi väärtustatakse koos ruumilise kontekstiga. Tähelepanu väärivad nii ehitised kui kultuuriväärtuslikud kujundatud maa-alad nende ümber. Näiteks on sellisteks paikadeks Eestis rikkalikult esindatud ajaloolised pargimaastikud. Olulise jälje meie maastikule on jätnud militaararhitektuur, mis väärib ajaloolise mälu kandjana ja maastiku ilme kujundajana senisest rohkem tähelepanu ja avastamist. Nii maa pealt kui alt võib aga leida veelgi varasemaid inimtegevuse jälgi: arheoloogiapärand kõneleb meile aegadest, mil meile tuntud maastik koos praeguste elupaikade, teede ja metsadega oli hoopis teine. Oskuslikul vaatamisel võib sellel näha taanduva mere jälgi, varase põllumehe poolt kujundatud maastikku või keskaja inimest ümbritsenud keskkonda.

Samadele põhimõtetele toetub Euroopa maastikukonventsioon, millega Eesti on ühinemas. Konventsioon käsitleb meid ümbritsevat keskkonda inimmõjul tekkinud ja paljudest kihistustest koosneva maastikuna, seda nii linnas kui maal.  Konventsiooni üks põhialuseid on, et maastiku kujunemise ja mitmekesisuse teadvustamine rikastab arusaama minevikust ning aitab teha säästlikumaid otsuseid tulevikus. Kõik on teretulnud tarvitusele võtma abinõusid maastike kaitseks, korralduseks ja planeerimiseks, mis tagaks maastike kvaliteedi säilimise ja paranemise.

Sel aastal külastuskohtadena välja valitud mõisapargid, militaar- ja arheoloogiapärand toovad hästi esile inimese ja looduse koosmõju maastiku kujunemisel. Esialgu ei pruugi seda koosmõju hästi tajuda, kuid kogenud silmale on maastik nagu lugemiseks avatud raamat. Selleaastaste avatud objektide ja ringkäikudega tahame maastiku just sellest vaatepunktist laiemalt tuvustada.

Nii räägivad vanad mõisapargid eri aegadel moes olnud ettekujutusest maastiku ilust, selle välja toomiseks kasutatud kujundusvõtetest, samuti sisse toodud liikidest, mis oma moodi kõneleb loodusteaduste, eriti botaaniliste teadmiste ja huvide arengust. Maal ja linnades asuv militaarpärand: linnused, kindlused, bastionid ja 20. sajandi suurte sõdade kaitseliinid on Eesti ajaloo kõnekad maastikulised rajatised ja räägivad sõjapidamisviiside arengust. Arheoloogiapärand laiemalt kannab aga endas maastiku kujunemise mitmekihilisust: meid ümbritsevas ruumis saame kohtuda kiviaegse või rauaaegse inimesega, mis ajalises mõõtmes on võimatu.

Muinsuskaitsepäevade sündmuste nimekiri on täienemisel. Et püsida kursis kõige värskemate uudistega, jälgi muinsuskaitsepäevi ka Facebookis.