Haapsalu kaitsekorra koostamine

Avalik arutelu

Kaitsekorra eelnõu avalik arutelu toimub 4. mail algusega kell 17.00 Haapsalu linnuses.

Arutelul tutvustab Muinsuskaitseamet eelnõule esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning ameti seisukohti.

Arutelu on järelvaadatav siin ja protokolliga saab tutvuda siin (137.87 KB, PDF).

Avalik väljapanek

Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek toimub 7. märtstisist - 9. aprillini 2023.

Eelnõuga saab tutvuda siin veebilehel ja eelneval kokkuleppel Muinsuskaitseameti Haapsalu kontoris (Jaani tn 2, tel 508 4363, Muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.)

Arvamusi ja ettepanekuid saab esitada väljapaneku kestel kuni 9. aprillini kirjalikult Muinsuskaitseameti e-postile info@muinsuskaitseamet.ee või aadressil Pikk tn 2, 10123 Tallinn.

Kaitsekorra eelnõu avalik arutelu toimub 4. mail algusega kell 17.00 Haapsalu linnuses. 

Kaitsekorra koostamine

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös.

Praegu reguleerib Haapsalus ehitustegevust Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, mis kehtib 2005. aastast.  

Haapsalu muinsuskaitsealale uue kaitsekorra koostamiseks on Muinsuskaitseamet koostanud lähteülesande (PDF).

Kaitsekord valmib kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös hiljemalt 2023. aastal. 

Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise eesmärk on:

• Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine. 
• Muinsuskaitseala kaitse eesmärk lähtub kaardistatud väärtustest, mis selgitatakse välja koondatud alusmaterjalide põhjal ning koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, ettevõtjate ja linnavalitsusega, arvestades erinevate osapoolte huve ja arengusoove.
• Muinsuskaitseala hoonete jagamine kaitsekategooriatesse, mis võimaldab edaspidi arusaadavamalt ja läbipaistvamalt selgitada nõudeid ja kitsendusi ning teha leevendusi sõltuvalt konkreetse hoone olulisusest muinsuskaitseala kontekstis: vähem kultuuriväärtuslikke elemente sisaldavate hoonete osas vähem piiranguid;
• Linnaruumi ilmet kujundava haljastuse ja muude elementide (mälestusmärgid, väikevormid, teekatendid, piirdeaiad jms) säilitamise ja rajamise tingimuste seadmine;
• Määratleda arheoloogiliselt tundlikud alad, kus tuleb enne ulatuslikke kaevetöid teha eeluuringud.
• Muinsuskaitseala elanike ja laiema avalikkuse (pärandikogukonna) kaasamine kaitsekorra koostamisse:
  •   avaliku huvi selgitamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks;
  •   et leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes  nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja hooldamisel.

Vaata ka muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine ja korduma kippuvad küsimused.