Hooned säilivad kõige paremini siis, kui neid pidevalt hooldatakse ning ennetatakse remondivõla teket. Mälestisel ja muinsuskaitsealal asuval ehitise hooldamiseks ja remonditöödeks ei ole vaja Muinsuskaitseameti kirjalikku luba ning tööde tegemiseks ei pea isikul olema pädevustunnistust. See on osa heaperemeheliku omaniku igapäevasest hoolsusest oma vara säilitamisel.
Mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsmisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud tegevused vähendama mälestiste ja muinsuskaitsealade hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist.
Mälestisel ja muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele.
Hooldamine on järjepidev tegevus mälestise või muinsuskaitseala korrashoidmiseks. Remontimine on tegevus mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise seisundi parandamiseks, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet, konstruktsioone, mahtusid ega detaile ning mille puhul kasutatakse algupäraseid materjale. Allpool on toodud loetelu tavapärastest hooldus- ja remontöödest. Kui kahtled, kas on ikkagi tegemist remondiga, küsi Muinsuskaitseameti nõunike käest.
Remont- ja hooldustööde põhireeglid:
- Mälestise remontimisel ei ole lubatud kasutada algupärasest erinevaid või algupäraseid matkivaid ehitusmaterjale.
- Mälestise ilme muutmine ei ole lubatud, samuti asendada, katta või algselt asukohalt eemaldada mälestise osi.
- Ilme muutmine on tegevus, mis mõjutab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise eksterjööri ja interjööri senist väljanägemist, sealhulgas värvilahenduse ja viimistluse muutmine, detailide või konstruktiivsete elementide ümberpaigutamine, eemaldamine või kinnikatmine, kinnismälestisele või muinsuskaitsealale objekti, sealhulgas teisaldatava objekti või ajutise ehitise, valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu, -rajatise ja -seadme, teabekandja ning reklaami paigaldamine.
Vaata lisaks:
- Restaureerimise käsiraamat
- Muinsuskaitseameti kontaktid
- Tegevuskava koostamine vallasmälestiste restaureerimiseks
Oluline teada
Konkreetse hoone puhul kasutatud algupärased materjalid on kõige kergem välja selgitada uuringute käigus – selleks saavad abiks olla varasemad kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimused, restaureerimisprojektid või kui hoone on kasutuses ning kindlalt on teada, milliste materjalidega on töid algupäraselt teostatud. Juhul kui hoone on läbi uurimata, tuleb esimese sammuna välja selgitada algupärased materjalid. Selleks soovitame pöörduda Muinsuskaitseameti maakonnanõunike poole, kes saavad materjalide ja töövõtete määramisel olla abiks.
Juhul, kui tegemist ei ole remondi mõistele vastava tegevusega ja töid ei ole võimalik teha algupäraseid materjale kasutades või hooneosi, sh olemasolevaid piirdetarindeid, viimistluskihte või detaile eemaldamata, tuleb kindlasti koostada tegevuskava või projekt ja need Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Lisaks tuleb tööde alustamiseks taotleda ametilt tööde tegemise luba või teha sellekohane teatis.
Vallasmälestiste puhul on alati vajalik Muinsuskaitseameti kirjalik tööde tegemise luba.
Enne remonttöödega alustamist soovitame konsulteerida vastava maakonna nõunikuga. Tööde planeerimisel ja tegemise abistamiseks on Muinsuskaitseametil koostatud pidevalt täienev restaureerimise käsiraamat, kust saab ülevaate erinevate hooneosade restaureerimisest, töövõtetest, materjalidest ja paljust muust.
Tavapärased hooldustööd:
- Koristamine.
- Haljastuse hooldus (muru niitmine, puude võra piiramine, riisumine)
- Viimistluse hooldus (pesemine, värvimine, õlitamine)
- Vihmaveesüsteemide puhastus ja sadevete hoonest eemale juhtimine: veerennide (sadevee rõhtrennide, vihmaveepüüdjate) paigaldamine vihmaveetorude suudmete alla.
- Avatäidete tihendite vahetus
- Küttesüsteemide ja korstnate puhastus, automaatika kontroll
- Ventilatsiooni filtrite vahetus.
Tavapärased remonttööd:
- Üksikute katkiste katusekivide ja katusekatte amortiseerunud osade asendamine sama materjaliga;
- Avariiolukorras katuse lappimine ajutise kattega või ajutiste katusekatete paigaldamine olemasolevat katusekatet eemaldamata;
- Katuse harjalaudade ja -pleki vahetamine;
- Mittekandvate katusekatusekonstruktsioonide parandamine, nt kahjustatud roovitise osade asendamine ja vajadusel kandekonstruktsioonide ajutine toestamine. Suuremamahulised parandustööd, nt kahjustatud sarikate proteesimine, eeldavad ehitusinseneri konsultatsiooni ning projekti koostamist.
- Korstnate ja korstnapitside remont sama tüüpi kiviga, katteplekkide paigaldamine või asendamine olemasoleva originaaldetaili või olemasoleva Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud tööjoonise alusel.
- Üksikute vundamendi ja soklikivide asendamine sama tüüpi kiviga ja vuukimine sama tüüpi krohviseguga;
- Kandekonstruktsioonide toestamine ja avariiolukorra likvideerimiseks vajalike abitarindite paigaldamine;
- Krohviparanduste tegemine olemasolevaga sama tüüpi krohviga; “Sama tüüpi” tähendab, et lubikrohviga krohvitud vanal majal võib teha krohviparandusi ainult lubikrohviga. Eelneva kooskõlastuseta on keelatud vana krohvi eemaldamine nii interjööris kui eksterjööris! Kui tundub, et krohv on ohtlikult lahti, tuleb edasise tegevuse osas pidada nõu maakonna muinsuskaitseinspektoriga;
- Puitdetailide hooldusvärvimine olemasolevaga sama tüüpi värvidega seejuures värvitooni muutmata ja varasemaid värvikihte eemaldamata;
- Akende kittimine linaõlikitiga ja katkiste aknaklaaside vahetamine;
- Varem tapetseeritud siseseinte tapetseerimine olemasolevaid viimistluskihte eemaldamata;
- Siseseinte värvimine olemasolevaga sama tüüpi värvidega varasemaid värvikihte eemaldamata,
- Põrandate hooldusvärvimine varasemaid värvikihte eemaldamata, lakkimine ja õlitamine;
- Vihmaveesüsteemide amortiseerunud osade asendamine ning puuduvate osade valmistamine ja paigaldamine olemasoleva originaaldetaili alusel. Enne käsitsi valmistatud dekoreeritud vihmaveelehtrite remonti konsulteerida maakonna muinsuskaitseinspektoriga;
- Akna veelaua ja veepleki asendamine olemasoleva originaaldetaili alusel;
- Sokli kattelaua vahetamine olemasoleva originaaldetaili alusel;
- Ahjude ja pliitide remontimine. Enne ahjude ja pliitide remontimist pidada nõu pottsepa või korstnapühkijaga, Kui osutub vajalikuks küttekoldeid või korstnajalgu tervikuna lahti võtta ja ümber laduda, tuleb alati eelnevalt konsulteerida vastava maakonna nõunikuga;
- Hoonesiseste olemasolevate tehnosüsteemide remont, kui see ei too kaasa ehituslikke muudatusi ega mälestise või ehitise ilmet muutvate seadise osade paigaldamist;