Sa oled siin

Uue muinsuskaitseseaduse korduma kippuvad küsimused

Riigikogu võttis 20. veebruaril 2019 vastu uue muinsuskaitseseaduse. Uus seadus tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esmakordselt mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Muinsuskaitseameti tegevus hakkab edaspidi hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Seadus jõustub 1. maist 2019.

Korduma kippuvad küsimused

Kust saab täpset informatsiooni uue muinsuskaitseseadusega kaasnevate muudatuste kohta?

Selgitusi jagavad kõik Muinsuskaitseameti töötajad, küsimuste korral soovitame pöörduda oma maakonna muinsuskaitsenõuniku poole ja erialastes küsimustes valdkonnanõunike poole. Muinsuskaitseametil on plaanis enne seaduse jõustumist (1. mai) kõikides maakondadel korraldada uut seadust tutvustav infopäev.
Seaduse teksti on kättesaadav Riigikogu lehel.
Ülevaade seaduse koostamisest on kättesaadav Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Millised punktid seaduses muutusid, millised tulid juurde ja mis jäi samaks?

Loe täpsemalt siit.

Mis muutub muinsuskaitse all oleva hoone omaniku jaoks?

Hüvitised – riik hakkab kompenseerima mälestise omanikele muinsuskaitseseadusest otseselt tulenevate nõuete – uuringute teostamine ja muinsuskaitselise järelevalvega seotud kulusid.
Paindlikkus – nii mälestise liigiti, kui tööde keerukusastmest sõltuvalt on võimalik valida menetluskäik. Lihtsamaid ehitustöid saab olema võimalik teostada tegevuskava alusel, mille võib koostada tööde teostaja ja ka aruande esitab siis teostaja. Kõikidel puhkudel ei ole vaja muinsuskaitselise järelevalve määramist ja ka ehitusprojekti staadium määratakse eritingimustega.
Eritingimused annab Muinsuskaitseamet. Enne uue muinsuskaitseseaduse jõustumist koostatud muinsuskaitse eritingimusi võib Muinsiskaitseametile heakskiitmiseks esitada kuue kuu jooksul peale seaduse jõustumist. 

Mis muutub ettevõtja jaoks?

Muutub tegevuslubade süsteem – juriidilise isiku tegevusluba lihtsustub ja asendub teatisega majandustegevuse registris. Tööde eest vastutav isik peab jätkuvalt tõestama oma pädevust kutsetunnistuse või ameti poolt antava pädevustunnistusega. Pädevustunnistus kehtib 5 aastat.
Vastutava spetsialisti tegevusluba, mis on välja antud enne 01.01.2014, kehtivad kuni 31.12.2020.
Vastutava spetsialisti tegevusluba, mis on välja antud alates 01.01.2014, kehtib kuni 31.12.2021.

Kuidas toimub uuringute ja järelevalve kompenseerimine?

Uuringute kompenseerimise täpsemad tingimused ja kord saab olema reguleeritud ministri määrusega. Hetkel on plaan kompenseerida uuringuid ja järelevalvet kuni poole kulude ulatuses kuni summas 1500 eurot ühe uuringukava või järelevalve kohta.
Kompenseeritakse uuringud ja järelevalve, mille Muinsuskaitseamet on määranud uue seaduse alusel ehk alates 1. maist.

Kuidas toimub muinsuskaitse eritingimuste väljastamine?

Kui on olemas eritingimuste andmiseks olemasolev info varasemate uuringute ja dokumentatsiooni näol, siis saab amet anda eritingimused lisaküsimusi esitamata. Kui projekteerimiseks on vaja veel asjaolusid välja selgitada saab amet määrata uuringud. Uurija teeb uuringuaruandes ettepanekud väärtuste säilitamiseks ning amet teeb selle põhjal otsuse – annab eritingimused omanikule tasuta.

Millised on muudatused hobiarheoloogidele?

Otsinguvahendi kasutamise regulatsioonis toimub põhimõtteline muudatus – uus seadus ei reguleeri enam otsimist vaid otsinguvahendi kasutamist. Lisandub ka otsima minemisest teavitamine ning jooksev aruandlus. Senine üheaastane otsinguluba muutub viie aastaseks. Leidude riigile üleandmise kohustus säilib ja ka leiuautasude maksmine. Seadusesse lisandub põhimõte, et kultuuriväärtusega eset ei ole võimalik heauskselt omandada, see on alati teadlik tegevus. Teise isiku omandis oleval maatükil otsinguvahendi kasutamiseks peab olema omaniku luba.

Mis muutub muuseumide jaoks?

Muinsuskaitseametisse luuakse muuseumide ja kunstipärandi osakond ning ametist saab muuseumiküsimustes oluline partner nii muuseumide kui ka Kultuuriministeeriumi jaoks.
Muinsuskaitseametist hakkavad muuseumid (olenemata nende juriidilisest või omandivormist) saama nõu ja tuge erinevates muuseumidega seotud küsimustes, eelkõige muuseumiseaduse rakendamine, muuseumikogud, autoriõigused, andmekaitse, muuseumitöö korraldamine jms.
Muuseumide infosüsteemi MuIS arendamine, muuseumide projektitoetused, näituste kahjuhüvitiste tagamise taotluste menetlemine ning muuseumikogude järelevalve ja riikliku kogumispoliitika koordineerimine saavad olema Muinsuskaitseameti ülesandeks.
Muinsuskaitseamet hakkab korraldama muuseumide koolitusi, välja töötama juhendeid, tellima uuringuid ja analüüse, juurutama standardeid ning seda koostöös oma partneritega - muuseumid, muuseumideülesed MTÜd ja Kultuuriministeerium.
Ühishoidla kavandamine ning tulevikus selle juhtimine hakkab toimuma läbi Muinsuskaitseameti.

Mis muuseumide jaoks ei muutu?

Muuseumidele kehtivad endiselt muuseumiseadus, määrused ning kõik valdkondlikud juhendid ja juhised.

Igapäevane tegevus jääb samaks:

  • muuseume juhivad muuseumijuhid;
  • muuseume arendavad ning seal teevad tööd muuseumitöötajaid või muuseumi enda valitud partnerid.

Kultuuriministeeriumi vastutada jääb:

  • muuseumidega seotud õigusloome;
  • muuseumipoliitika strateegiline planeerimine;
  • muuseumide rahastamine (tegevustoetused ja investeeringud);
  • muuseuminõukogu töö korraldamine.