Konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustööde tegemiseks mälestisel või muinsuskaitseala hoonel on vaja kavandatavad tööd Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.
Hoonetel tehtavate remonttööde puhul pole kooskõlastamine vajalik, kuid soovitame ka sel puhul ametiga eelnevalt nõu pidada.
Kooskõlastamiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada Muinsuskaitseameti vastava maakonna nõunikule, halduslepingutega hõlmatud Tallinnas, Tartus ja Narvas tuleb dokumendid esitada vastava linna muinsuskaitseametnikule.
Lihtsamate taotluste puhul annab maakonnanõunik ise tagasisidet. Keerulisemad küsimused lähevad läbivaatamiseks kooskõlastamiskomisjonile. Kooskõlastamise komisjoni kuuluvad kõigi mälestiste liikide valdkonnajuhid ja nõunikud, tavapäraselt koguneb komisjon igal teisel teisipäeval. Taotleja võib soovi korral komisjonis osaleda, selleks tuleb kellaaeg eelnevalt e-posti teel kokku leppida ehituspärandi nõunik Anita Staubiga (anita.staub@muinsuskaitseamet.ee).
Kunsti- ja arheoloogiamälestiste puhul võib tegevuskavad ja aruanded esitada ka otse vastava mälestiseliigi valdkonnajuhile.
Kõik Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastamist vajavad dokumendid peavad olema koostaja poolt allkirjastatud ja esitatud digitaalselt PDF-vormingus või paberkujul.
Dokumentatsiooni, mille juures on märge (TEGEVUSLOAGA) võib koostada ettevõtja, kellel on Muinsuskaitseameti tegevusluba antud dokumentatsiooni koostamiseks antud mälestise liigil.
Pärast kooskõlastamist arhiveerib Muinsuskaitseamet kõik dokumendid, mille juures on märge (ARHIIVI). Arhiveeritavate dokumentide puhul tuleb järgida kindlaid vormistusnõudeid.
Nõuded kooskõlastamiseks vajalikele dokumentidele põhinevad:
- Muinsuskaitseseadusel, planeerimisseadusel ja ehitusseadustikul.
- Kultuuriministri 1.05.2019 määrusel „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord“.
- Kultuuriministri 1.05.2019 määrusel „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“.
- Kultuuriministri 2.05.2019 määrusel „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“.
- Majandus- ja taristuministri 21.02.2020 määrusel „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.
Menetluskomisjoni koosolekud 2023
I poolaasta
03.01.23, 17.01.23, 31.01.23, 14.02.23, 28.02.23, 14.03.23, 28.03.23, 11.04.23, 25.04.23, 09.05.23, 23.05.23, 06.06.23
II poolaasta
29.08.23, 12.09.23, 26.09.23, 10.10.23, 24.10.23, 07.11.23, 21.11.23, 05.12.23, 19.12.23
Kooskõlastatavad dokumendid
Taotlus sh eskiis
Taotlus on vabas vormis koostatud dokument, milles kirjeldatakse kavandatavaid töid ameti arvamuse saamiseks. Taotlusele lisada asendiplaan ja fotod olemasolevast olukorrast.
Taotletava illustreerimiseks võib esitada eskiisi.
Konserveerimis ja restaureerimistööde tegevuskava
Konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskava koostatakse kunstimälestiste ja osade ajaloomälestiste (monumentide) restaureerimiseks. (TEGEVUSLOAGA, ARHIIVI)
Samuti võib tegevuskava koostada ehitiste (mälestised ja muinsuskaitseala hooned) väikesemahuliseks konserveerimiseks ja restaureerimiseks juhul, kui ehitusprojekt ei ole nõutud.
Heaks kiidetud tegevuskava on alus tööde loa saamiseks.
Tegevuskava sisu:
- tööde eesmärk ja ajakava
- mälestise seisundi kirjeldus (sh andmed varasemate restaureerimis- või remonttööde kohta, tehtud uuringute järeldused) ja fotod olemasolevast olukorrast
- kavandatavate tööde loetelu ja kirjeldus (sh töös kasutatavad materjalid, metoodika ja töövahendid)
- vajadusel joonised
Uuringu tegevuskava
Uuringu tegevuskava koostatakse selliste uuringute tegemiseks, mis toovad kaasa mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise muutmise, nt: konstruktsioone või viimistluskihte avavad uuringud, arheoloogilised ja allveearheoloogilised uuringud. Kooskõlastatud uuringu tegevuskava on alus uuringuloa saamiseks. (TEGEVUSLOAGA, ARHIIVI).
Uuringu aruanne
Pärast uuringu läbiviimist koostatakse uuringu aruanne. Uuringu aruanne võib olla muinsuskaitse eritingimuste või projekti koostamise aluseks. (TEGEVUSLOAGA, ARHIIVI).
Muinsuskaitse eritingimused
Muinsuskaitse eritingimused on dokument, mille alusel koostatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimis- või restaureerimisprojekt. Muinsuskaitseameti nõusolekul võib muinsuskaitsealal paikneva ehitise hoonesisese ehitamise põhiprojekti koostada ilma muinsuskaitse ka eritingimusteta. Väiksemahulise projekti korral, mis käsitleb ainult osa ehitisest, võib Muinsuskaitseameti nõusolekul muinsuskaitse eritingimused koostada projekti seletuskirja koosseisus peatükina. (TEGEVUSLOAGA, ARHIIVI)
Muinsuskaitse eritingimuste sisu vt kultuuriministri määrusest "Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord"
Konserveerimis-, restaureerimis ja ehitusprojekt
Mälestise või muinsuskaitseala ehitise konserveerimis-, restaureerimis- või ehitusprojekt koostada vastavalt määrusele „Nõuded ehitusprojektile“ arvestades määrusest „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord“ tulenevaid erisusi.
Mälestise või muinsuskaitseala ehitise restaureerimiseks tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada vähemalt põhiprojekti staadium, uue ehitise ehitamiseks vähemalt eelprojekti staadium.
TEGEVUSLUBA- Muinsuskaitseameti tegevusluba on nõutud mälestiste ja Unesco maailmapärandi nimekirja objektil asuvate ehitiste (sh kogu Tallinna vanalinn) projektide koostamisel. Teistel muinsuskaitsealadel ei ole projekteerija tegevusluba nõutud. Samuti ei ole tegevusluba nõutud muinsuskaitsealal uue ehitise projekteerimisel ega kaitsevööndisse projekteerimisel.
ARHIVEERIMINE - Arhiveeritakse mälestiste ja muinsuskaitsealade hoonete restaureerimisprojektid, samuti mälestisi otseselt mõjutavad projektid kaitsevööndis.
Kooskõlastatud projekt on alus tööde loa saamiseks.
Muinsuskaitselise järelevalve või tööde aruanne
Muinsuskaitselise järelevalve aruande koostab peale konserveerimis- või restaureerimistöid muinsuskaitselise järelevalve teostaja.
Juhul, kui eraldi muinsuskaitseline järelevalve ei olnud nõutud, võib tööde aruande koostada töid teostanud restauraator (eelkõige kunstimälestiste ja monumentide restaureerimisel.) (TEGEVUSLOAGA, ARHIIVI)
Muinsuskaitselise järelevalve aruande sisu kultuuriministri määrusest "Muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise ja läbiviimisega seotud kulu hüvitamise ning kinnismälestisel ja vallasmälestisel tehtud tööde dokumenteerimise kord"
NB! Palume mitte lisada järelevalve aruandele kogu ehituspäevikut, vaid ainult olulisi restaureerimisotsuseid puudutavad väljavõtted.
Tööde aruande sisu:
- tööde teostamise aeg ja eesmärk
- tehtud tööde kirjeldus koos fotode ja vajadusel joonistega
- töödes kasutatud materjalide ja töövõtete loetelu ja kirjeldus; juhul, kui tööde teostamisel tehti tegevuskavaga võrreldes muudatusi, siis muudatuste põhjendus
- teostatud tööde tulemus ja juhend edasiseks hooldamiseks
Planeeringu muinsuskaitse eritingimused
Üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd. Eritingimusi ei pea Muinsuskaitseameti nõusolekul koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust.
Detailplaneeringu eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Eritingimused võib Muinsuskaitseameti nõusolekul koostada detailplaneeringu seletuskirja peatükina juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda. (TEGEVUSLOAGA, ARHIIVI)
Planeeringu muinsuskaitse eritingimuste sisu kultuuriminstri määrusest "Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord"
Detailplaneering
Detailplaneering koostatakse vastavalt Planeerimisseadusele detailplaneeringu kohustusega alal ja juhul.
Detailplaneeringu koosseisus:
- kanda tiitellehele mälestiste ja muinsuskaitseala nimetused ja registrinumbrid, mis jäävad planeeringualale
- kanda tugiplaanile, linnaehitusliku analüüsi joonisele ja põhijoonisele alale jäävad mälestised ja muinsuskaitseala koos registrinumbri ja kaitsevööndiga
- olemasoleva ja planeeritava hoonestuse kõrgused märkida nii kõrgusena maapinnast kui absoluudist
- juhul, kui on koostatud detailplaneeringu muinsuskaitselised eritingimused, lisada väljavõte eritingimustest (nõuete loetelu ja muinsuskaitseliste piirangute joonis)
Üldplaneering
Üldplaneeringu koosseisus:
- kanda põhijoonisele alale jäävad mälestised ja muinsuskaitsealad, võimalusel koos registrinumbri ja kaitsevööndiga
- kultuurimälestiste nimekirja asemel võib lisada lingi kultuurimälestiste registrile
- juhul, kui on koostatud üldplaneeringu muinsuskaitselised eritingimused, lisada väljavõte eritingimustest (nõuete loetelu ja muinsuskaitseliste piirangute joonis)
- juhul, kui üldplaneeringu muinsuskaitselisi eritingimuste koostamise kohustust ei ole, tuua seletuskirjas Muinsuskaitse peatükina välja planeeringualal kehtivad muinsuskaitselised piirangud ning analüüsida planeeringulahenduse mõju kultuuripärandile
- soovitame lisada info ja lingid kaardistatud 20. sajandi väärtuslike hoonete, maaehituspärandi ja muu mitte-kaitsealuse väärtusliku ehituspärandi kohta ning teha ettepanekuid selle kaitsmiseks miljööalade või väärtuslike üksikobjektidena
- miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel soovitame lähtuda juhendist „Miljööväärtused maapiirkonnas Maapiirkonna miljööväärtuslike alade käsitlemise juhend Põlvamaa näitel“ (2011) või juhendist „Miljööväärtused linnas“ (2004)
Maakonnaplaneering
Maakonnaplaneeringu koosseisus:
- näidata kinnismälestised kaardil punktina, muinsuskaitsealad maa-alana
- kultuurimälestiste nimekirja asemel võib lisada lingi Kultuurimälestiste registrile
- soovitame lisada info ja lingid kaardistatud 20. sajandi väärtuslike hoonete, maaehituspärandi ja muu mitte-kaitsealuse väärtusliku ehituspärandi kohta ning teha ettepanekuid selle kaitsmiseks miljööalade või väärtuslike üksikobjektidena üldplaneeringutes.
- soovitame siduda kultuurimälestiste teema valdkonnaüleselt teiste maakonnaplaneeringu ülesannetega. Erinevad riigi huvid peavad olema tasakaalus ning omavahel lõimitud – kultuurimälestiste säilimine, asustuse suunamine, säästev areng, elamisväärne keskkond.