Sa oled siin

Projektide kooskõlastamine

 

Tööde tegemiseks mälestisel on vaja kavandatavad tööd eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Hoonetel tehtavate remonttööde puhul pole kooskõlastamine vajalik, kuid  soovitame ka sel puhul ametiga eelnevalt nõu pidada.

Kooskõlastamiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada Muinsuskaitseameti vastava maakonna vaneminspektorile, halduslepingutega hõlmatud Tallinnas, Tartus, Narvas, Haapsalus ja Viljandis tuleb dokumendid esitada vastava linna muinsuskaitseametnikule. Allpool on ülevaade projekti kooskõlastamiseks vajalikust dokumentatsioonist. 

Lihtsamate tööde puhul annab maakonnainspektror projektile ise tagasisidet. Keerulisemad projektid lähevad läbivaatamiseks kooskõlastamise komisjonile. Kooskõlastamise komisjoni kuuluvad kõigi mälestiste liikide peainspektorid ning tavapäraselt koguneb komisjon igal teisel teisipäeval.

Kunsti- ja arheoloogiamälestiste puhul võib tegevuskavad ja aruanded esitada ka otse vastava mälestiseliigi peainspektorile.

 

Kõik Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastamist vajavad dokumendid peavad olema koostaja poolt allkirjastatud ja esitatud digitaalselt PDF-vormingus või paberkujul.

Dokumentatsiooni, mille juures on märge (TEGEVUSLOAGA) võib koostada ettevõtja, kellel on Muinsuskaitseameti tegevusluba antud dokumentatsiooni koostamiseks antud mälestise liigil.

Pärast kooskõlastamist arhiveerib Muinsuskaitseamet kõik dokumendid, mille juures on märge (ARHIIVI). Arhiveeritavate dokumentide puhul tuleb järgida kindlaid vormistusnõudeid.

Nõuded kooskõlastamiseks vajalikele dokumentidele põhinevad:

  • Muinsuskaitse- ja Planeerimisseadusel, Ehitusseadustikul
  • Kultuuriministri 04. 07. 2011 määrusel „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord“
  • Kultuuriministri 11.07.2011 määrusel „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“
  • Kultuuriministri 11.07.2015 määrusel „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kord“
  • Majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusel „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“

Kooskõlastamise komisjoni koosolekud 2017. aasta teisel poolaastal:

11. juuli;
25. juuli;
15. august;
29. august;
12. september;
26. september;
10. oktoober;
24. oktoober;
7. november;
21. november;
5. detsember;
19. detsember.

 

Kooskõlastamiseks vajalikud dokumendid

Taotlus sh eskiis

Taotlus on vabas vormis koostatud dokument, milles kirjeldatakse kavandatavaid töid ameti arvamuse saamiseks. Taotlusele lisada asendiplaan ja fotod olemasolevast olukorrast.

Taotletava illustreerimiseks võib esitada eskiisi.

Konserveerimis ja restaureerimistööde tegevuskava

Konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskava koostatakse kunstimälestiste ja osade ajaloomälestiste (monumentide) restaureerimiseks. 

Samuti võib tegevuskava koostada ehitiste (mälestised ja muinsuskaitseala hooned) väikesemahuliseks konserveerimiseks ja restaureerimiseks juhul, kui ehitusprojekt ei ole nõutud.

Heaks kiidetud tegevuskava on alus tööde loa saamiseks.

Tegevuskava sisu:

  • tööde eesmärk ja ajakava
  • mälestise seisundi kirjeldus (sh andmed varasemate restaureerimis- või remonttööde kohta, tehtud uuringute järeldused) ja fotod olemasolevast olukorrast
  • kavandatavate tööde loetelu ja kirjeldus (sh töös kasutatavad materjalid, metoodika ja töövahendid)
  • vajadusel joonised

Uuringu tegevuskava

Selle võiib koostada vaid ettevõtja, kellel on Muinsuskaitseameti luba tegevusluba antud dokumentatsiooni koostamiseks antud mälestise liigil. Selle vormistamisel tuleb järgida arhiveerimiseks ette nähtud nõudeid.
 

Uuringu tegevuskava koostatakse selliste uuringute tegemiseks, mis toovad kaasa mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise muutmise, nt: konstruktsioone või viimistluskihte avavad uuringud, arheoloogilised ja allveearheoloogilised uuringud. Kooskõlastatud uuringu tegevuskava on alus uuringuloa saamiseks. 

Uuringu tegevuskava sisu on lahti kirjutatud Muinsuskaitseseaduse § 20.

Uuringu aruanne 

Selle võiib koostada vaid ettevõtja, kellel on Muinsuskaitseameti luba tegevusluba antud dokumentatsiooni koostamiseks antud mälestise liigil. Selle vormistamisel tuleb järgida arhiveerimiseks ette nähtud nõudeid.

Pärast uuringu läbiviimist koostatakse uuringu aruanne. Uuringu aruanne võib olla muinsuskaitse eritingimuste või projekti koostamise aluseks. 

Uuringu aruande sisu on lahti kirjutatud Muinsuskaitseseaduse § 22.

Muinsuskaitse eritingimused

Muinsuskaitse eritingimused on dokument, mille alusel koostatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimis- või restaureerimisprojekt. Muinsuskaitseameti nõusolekul võib muinsuskaitsealal paikneva ehitise hoonesisese ehitamise põhiprojekti koostada ilma muinsuskaitse ka eritingimusteta. Väiksemahulise projekti korral, mis käsitleb ainult osa ehitisest, võib Muinsuskaitseameti nõusolekul muinsuskaitse eritingimused koostada projekti seletuskirja koosseisus peatükina.

Muinsuskaitse eritingimuste sisu vt §4  https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011026 

Konserveerimis-, restaureerimis ja ehitusprojekt

(Mälestistel ja Unesco alal TEGEVUSLOAGA) (Mälestiste ja muinsuskaitseala hoonete projektid ARHIIVI)

Mälestise või muinsuskaitseala ehitise konserveerimis-, restaureerimis- või ehitusprojekt koostada vastavalt määrusele „Nõuded ehitusprojektile“ arvestades määrusest „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord“ tulenevaid erisusi.

Muinsuskaitseameti tegevusluba on nõutud mälestiste ja Unesco maailmapärandi nimekirja objektil asuvate ehitiste (sh kogu Tallinna vanalinn) projektide koostamiseks. Teistel muinsuskaitsealadel ei ole projekteerija tegevusluba nõutud. Samuti ei ole tegevusluba nõutud muinsuskaitsealaluue ehitise projekteerimisel ega kaitsevööndisse projekteerimisel.

Mälestise või muinsuskaitseala ehitise restaureerimiseks tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada vähemalt põhiprojekti staadium, uue ehitise ehitamiseks vähemalt eelprojekti staadium.

Kooskõlastatud projekt on alus tööde loa saamiseks.

Mälestise või muinsuskaitseala ehitise projekti sisu vt §24-29 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011027 

Muinsuskaitseline aruanne 

(TEGEVUSLOAGA) (ARHIIVI)

Muinsuskaitselise järelevalve aruande koostab peale konserveerimis- või restaureerimistöid muinsuskaitselise järelevalve teostaja.

Juhul, kui eraldi muinsuskaitseline järelevalve ei olnud nõutud, koostab tööde teostaja tööde aruande (eelkõige kunstimälestiste ja monumentide restaureerimisel).

Muinsuskaitselise järelevalve aruande sisu vt §3 https://www.riigiteataja.ee/akt/122062011003  

NB! Mitte lisada järelevalve aruandele kogu ehituspäevikut, vaid ainult olulisi restaureerimisotsuseid puudutavad väljavõtted.

Tööde aruande sisu:

  • tööde teostamise aeg ja eesmärk
  • tehtud tööde kirjeldus koos fotode ja vajadusel joonistega
  • töödes kasutatud materjalide ja töövõtete loetelu ja kirjeldus; juhul, kui tööde teostamisel tehti tegevuskavaga võrreldes muudatusi, siis muudatuste põhjendus
  • teostatud tööde tulemus ja juhend edasiseks hooldamiseks

Planeeringu muinsuskaitse eritingimused 

(TEGEVUSLOAGA)  (ARHIIVI)
Üldplaneeringu eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd. Eritingimusi ei pea Muinsuskaitseameti nõusolekul koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust.

Detailplaneeringu eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Eritingimused võib Muinsuskaitseameti nõusolekul koostada detailplaneeringu seletuskirja peatükina juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda.

Planeeringu muinsuskaitse eritingimuste sisu  vt § 3 - 4

https://www.riigiteataja.ee/akt/108072015015   

 Detailplaneering

Detailplaneering koostatakse vastavalt Planeerimisseadusele detailplaneeringu kohustusega alal ja juhul.

Detailplaneeringu koosseisus:

  • kanda tiitellehele mälestiste ja muinsuskaitseala nimetused ja registrinumbrid, mis jäävad planeeringualale
  • kanda tugiplaanile, linnaehitusliku analüüsi joonisele ja põhijoonisele alale jäävad mälestised ja muinsuskaitseala koos registrinumbri ja kaitsevööndiga
  • olemasoleva ja planeeritava hoonestuse kõrgused märkida nii kõrgusena maapinnast kui absoluudist
  • juhul, kui on koostatud detailplaneeringu muinsuskaitselised eritingimused, lisada väljavõte eritingimustest (nõuete loetelu ja muinsuskaitseliste piirangute joonis)

Üldplaneering 

Üldplaneeringu koosseisus:

  • kanda põhijoonisele alale jäävad mälestised ja muinsuskaitsealad, võimalusel koos registrinumbri ja kaitsevööndiga
  • kultuurimälestiste nimekirja asemel võib lisada lingi Kultuurimälestiste registrile
  • juhul, kui on koostatud üldplaneeringu muinsuskaitselised eritingimused, lisada väljavõte eritingimustest (nõuete loetelu ja muinsuskaitseliste piirangute joonis)
  • juhul, kui üldplaneeringu muinsuskaitselisi eritingimuste koostamise kohustust ei ole, tuua seletuskirjas Muinsuskaitse peatükina välja planeeringualal kehtivad muinsuskaitselised piirangud ning analüüsida planeeringulahenduse mõju kultuuripärandile
  • soovitame lisada info ja lingid kaardistatud 20. sajandi väärtuslike hoonete, maaehituspärandi ja muu mitte-kaitsealuse väärtusliku ehituspärandi kohta ning teha ettepanekuid selle kaitsmiseks miljööalade või väärtuslike üksikobjektidena
  • miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel soovitame lähtuda juhendist „Miljööväärtused maapiirkonnas Maapiirkonna miljööväärtuslike alade käsitlemise juhend Põlvamaa näitel“ (2011) või juhendist „Miljööväärtused linnas“ (2004)

Maakonnaplaneering 

Maakonnaplaneeringu koosseisus:

  • näidata kinnismälestised kaardil punktina, muinsuskaitsealad maa-alana
  • kultuurimälestiste nimekirja asemel võib lisada lingi Kultuurimälestiste registrile
  • soovitame lisada info ja lingid kaardistatud 20. sajandi väärtuslike hoonete, maaehituspärandi ja muu mitte-kaitsealuse väärtusliku ehituspärandi kohta ning teha ettepanekuid selle kaitsmiseks miljööalade või väärtuslike üksikobjektidena üldplaneeringutes.
  • soovitame siduda kultuurimälestiste teema valdkonnaüleselt teiste maakonnaplaneeringu ülesannetega. Erinevad riigi huvid peavad olema tasakaalus ning omavahel lõimitud – kultuurimälestiste säilimine, asustuse suunamine, säästev areng, elamisväärne keskkond.