-
Kas muinsuskaitsealade põhimäärused jäid pärast muinsuskaitseseaduse jõustumist 1. mail 2019 kehtima?
Kuni 30. aprillini k. a kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel antud muinsuskaitseala põhimäärused on kehtestatud määruse vormis ja sellest on tekkinud küsimus, kas need kehtivad edasi ka pärast vana muinsuskaitseseaduse kehtetuks tunnistamist.
Muinsuskaitseala põhimäärused, mida kokku on 12, määratlevad muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid ning sätestavad muinsuskaitseala eesmärgid. Samuti loetletakse nendes määrustes Muinsuskaitseameti luba nõudvad tegevused ning leevendused seadusest tulenevatele piirangutele. Seega määravad muinsuskaitseala põhimäärused alal asuvatele kinnisasjadele avalik-õiguslikud piirangud.
Eespool kirjeldatud sisust lähtudes tuleb pidada muinsuskaitseala põhimääruseid üldkorraldusteks ehk haldusaktideks. Haldusakt jääb kehtima ka pärast selle aluseks olnud volitusnormi kehtetuks tunnistamist ja haldusakt on jõus kuni selle kehtetuks tunnistamiseni.
Ka Riigikohtu praktikale tuginedes ei olene määruste ja haldusaktide eristamine sellest, millises vormis ja korras haldusorgan akti teatavaks teeb. See, kas õigusakt vormistada ja avaldada määrusena või korraldusena, peab tulenema õigusakti sisust (RKHKm, 3-3-1-31-03, p-d 11 ja 18).
Selline praktika, kus õigusakti vorm ja sisu ei lähe omavahel kokku, ei ole hea ja tekitab rakendajale arusaamatusi. Olukorra selgitamiseks on uude muinsuskaitseseaduse lisatud säte muinsuskaitseala põhimääruste kehtivuse kohta (MuKS § 91 lg 1).
Vältimaks ebaselgust käsitleb uus muinsuskaitseseadus muinsuskaitsealaks tunnistamist ja selle kaitsekorda haldusaktina ning näeb ette sellele Vabariigi Valitsus korralduse vormi. Muinsuskaitsealaks tunnistamise korralduses tuleb ühtlasi käsitleda samu aspekte, mida käsitletakse varasema seaduse alusel antud muinsuskaitseala põhimääruses. Seda, et muinsuskaitseala põhimäärus ei ole määrus, vaid haldusakt, on selgitatud ka muinsuskaitseseaduse eelnõu seletuskirjas.
-
Kas ja millal uuendatakse muinsuskaitsealade põhimääruseid?
Uus muinsuskaitseseadus näeb ette, et muinsuskaitsealade põhimäärused vaadatakse läbi ja uuendatakse nelja aasta jooksul seaduse jõustumisest. Seega on lõpptähtaeg 30. aprill 2023. Selle tähtaja juures tuleb silmas pidada, et see võib liikuda edasi juhul, kui avalikus menetluses kulub aega rohkem (näiteks on vajalik korraldada mitu avalikku arutelu) või tekivad kohtuvaidlused. Tähtaja saabumine ei too automaatselt kaasa olemasolevate muinsuskaitsealade põhimääruste kehtetuks muutumist. Muinsuskaitsealade põhimäärused kehtivad kuni uute kaitsekordade kehtestamiseni.
Muinsuskaitseamet on selle tööga alustanud ja kaasanud kohaliku omavalitsuse üksused. Sellesse protsessi kaasatakse ka alade elanikud, alal kinnisvara omavad isikud ja laiem avalikkus (pärandi kogukond), kelle panus ja head mõtted on oodatud. Kaitsekordade kehtestamine toimub avalikus menetluses, st kaitsekorra eelnõu avalikustatakse, selle kohta saab esitada arvamusi ja vastuväiteid, mis räägitakse läbi avaliku arutelu käigus.
Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamise otsustab Vabariigi Valitsus.
-
Kui muinsuskaitseala põhimäärus ja muinsuskaitseseadus on omavahel vastuolus, kummast tuleb lähtuda ning kas see on piisavalt selge?
Kui muinsuskaitseala põhimäärus on muinsuskaitseseadusega vastuolus, tuleb kohaldada seadust. Selle sätestab muinsuskaitseseaduse § 91 lg 2. Seaduse ja muinsuskaitseala põhimääruse vastuolu tuvastamisel ei muudeta seadusega põhimääruse teksti, vaid jäetakse vastuolus olev põhimääruse säte kohaldamata.
Muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimiseks või restaureerimiseks või muinsuskaitsealal ehitamiseks luba andes on vaja arvestada nii muinsuskaitseala põhimäärusega kui ka muinsuskaitseseadusega ning anda luba nii, et see oleks kooskõlas nii seaduse kui ka muinsuskaitseala põhimäärusega.
Põhimõtteliselt võib vastuolu seaduse ja haldusakti vahel olla nii isiku kasuks kui ka kahjuks. Oleme hinnanud, et muinsuskaitseala põhimääruste puhul on see vastuolu isiku kasuks. See tähendab, et kui uus seadus on isikule soodsam, kohaldatakse seadust. Näiteks kui muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt tuleb taotleda Muinsuskaitseameti luba, kuid seadus selliseks tegevuseks enam luba ette ei näe või sätestab loa asemel teatise esitamise kohustuse, tuleb juhinduda seadusest, näiteks kaitsevööndisse ehitamisel. Kui isik järgib sellisel juhul põhimäärust ja esitab loataotluse, lõpetab Muinsuskaitseamet loamenetluse ning selgitab taotlejale olukorda.
Kui muinsuskaitseala põhimääruses on tehtud leevendusi, jäävad need kehtima ka uue seaduse kohaselt.
MuKS § 91 lõike 2 sõnastus on üldine ning sellega võib kaasneda mõningast selgusetust. Tegemist on ülemineku lahendusega ajaks, mille vältel kaasajastatakse 12 muinsuskaitsealade kaitsekorrad.
Tuleb silmas pidada, et kõnealune säte on suunatud eelkõige muinsuskaitseseadust rakendavatele ametnikele, kes peavad vastuolu hindama ja jätma seadusega vastuolus oleva muinsuskaitseala põhimääruse sätte kohaldamata.
Kinnisasja omanik võib ka seda ise teha, kuid edaspidiste arusaamatuste vältimiseks soovitame pöörduda Muinsuskaitseameti poole, et koostöös tekkinud küsimust hinnata.
-
Kas ehitustööd muinsuskaitseala ehitise siseruumides on loakohustuslikud?
Kõik muinsuskaitsealade põhimäärused, peale Rebala oma, kirjeldavad ühe eesmärgina arhitektuurselt väärtuslike interjööride säilitamisest. Uue seaduse järgi on ehitustööd siseruumides loakohustuslikud ainult muinsuskaitseala kaitsekorras väga väärtuslikuks tunnistatud hoonete puhul.
Kuni uue kaitsekorra kehtestamiseni loetakse väga väärtuslikuks ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitis, kui muinsuskaitseala põhimääruses on väärtuslike interjööride säilitamine kaitse eesmärgina sätestatud. See tähendab, et kõigil muinsuskaitsealadel, välja arvatud Rebala, on kuni uute kaitsekordade kehtima hakkamiseni interjööris ehitustööde kooskõlastamise kohustus, kui maja on ehitatud enne 1940. aastat. Hilisema ehitusaastaga hoonete interjööritööde osas tuleb lähtuda ehitusseadustikust ja pöörduda kohaliku omavalituse poole.