Sa oled siin

Kulla leerimaja taasavamine kogukonnale

Kulla leerimaja taasavamine kogukonnale

Autor: Ene Maaten

Artikkel ilmus kogumikus "Muinsuskaitse aastaraamat 2017"

  • Kulla küla, Mulgi vald, Viljandimaa
  • Arhitekt: Kalle Kadalipp
  • Sisearhitekt: Liis Tarbe
  • Ehitaja: Silindia Ehitus OÜ
  • Muinsuskaitseline järelevalve: Mait Tael, Alo Peebo (P. P. Ehitusjärelevalve OÜ)
  • Tellija: Halliste Vallavalitsus

 

Kulla leerimaja esindab Viljandimaale iseloomulikku historitsistlikku tellisarhitektuuri ning maja ehitamine Halliste kihelkonna keskusesse oli eelmise sajandi alguse piirkondlik tähtsündmus. Ajaleht Sakala on kajastanud ehituse väljapakkumist ja valmimist oma veergudel päris mitmel korral:

1. juulil s.a. pakutakse Halliste köstri maja ja leeritua wundamendi ja keldri ehitus wälja. Ehituse meistrid, kes seda tööd soowiwad oma peale wõtta, tulgu nimetatud päeval kell 11 e.l. sinna. Tarwilised tunnistused olgu ligi ja ka 200 rbl. raha kautsjoniks.[1]

5. oktoobril võttis Halliste kiriku konwent uue leeritua ehituse töö, mis 2 aastat kestis, ehitus meistri hra J. Ruubeli käest vastu. Ehitus on telliskivist, kõigiti tore ja suur. Ehituse töö maksvat 3000 rbl., ruumid on suured, isegi köstri hra Kirseli tarwis olevat 7 tuba. Sisse õnnistamine toimetavat kuulu järele oktoobri kuu lõpul. Endine wana leerituba müüakse enampakkumise teel ära.[2]

Oma pika eluea jooksul on hoone olnud Halliste kihelkonna inimeste kasutuses usu, kultuuri ja hariduse kantsina. Halliste kiriku kõrval on ta kindlalt kohalik sümbol, millel on sadade inimeste jaoks suur emotsionaalne tähtsus.

1998. aastal kolis Halliste kool, mis tegutses leerimajas alates 1930. aastast, uutesse ruumidesse ja hoone seisis 17 aastat tühjana. Selle aja jooksul hävisid laiadest laudadest põrandad, osa lagedest ning uksed ja aknad.

2014. aastal sai Kulla leerimaja kolmanda leerimajana Eestis mälestiseks. Sellel ajal käis juba hoone renoveerimise projekti tegemine. Arhitekt oli Kalle Kadalipp. Väga olulise panuse ajaloolise maja renoveerimisse andis sisekujundaja Liis Tarbe. 2016. aasta augustis alustatud renoveerimistööd lõpetati aasta pärast.

Hoone välisilme on säilitatud võimalikult algupärasena. Tõsi, algne laastukatus on asendatud kivikatusega ja teise korruse väljaehitamise tõttu on hoone tagaküljele rajatud kolm vintskappi. Kuna kirikupoolse otsapealse sissekäigu dekoreeritud puitveranda seisund võimaldas selle taastamist, siis sai ka peasissekäigu veranda selle järgi sarnase kuju.

Põnev on käsitsi tahutud palkidest riputuskonstruktsioonil tervena säilinud saalilagi. Ehitustööde käigus kasutati vanade ehitusinseneride loodud võimalust ja pingutati kohati päris palju vajunud lagi sirgeks. Sisekujundaja ja ehitaja töötasid koos selle nimel, et säilitada aknalaudadel ja seintel kunagiste õpilaste jäädvustatud nimesid, aastaarve ja ka mõni inimanatoomia termin.

Sisekujundust iseloomustab julgus, omapärasus ja hubasus. Sugugi mitte tagasihoidlikud tapeedid sobivad suurepäraselt toetama hoolikalt valitud antiikset mööblit. Eritellimusel on valmistatud raamatukoguriiulid ja köögimööbel. Köögis uhkeldab kahe koldega pliit, mille kohal on sepiskubu. Raamatukokku kogunetakse õhtuti ja nädalavahetustel lehti lugema, tähtpäevadel avatakse köögis vahel hüpikkohvik. Sisekujunduses on arvestatud vajadusega kasutada hoonet paljudeks tegevusteks.

Praegu tegutsevad majas Halliste raamatukogu, Mulgi valla Halliste piirkonna ametiasutus ja Mulgi Kultuuri Instituut. Hoone kuulub Halliste Püha Anna kogudusele ja seda kasutab omavalitsus hoonestusõiguse alusel. Kulla leerimaja on restaureeritud üheks kaunimaks vallamajaks ja maaraamatukoguks, kus kohalikud elanikud end igati hubaselt saavad tunda.


[1] Sakala, 20.06.1900

[2] Sakala, 15.10.1902