Arheoloogiamälestised

Arheoloogiapärand on inimtegevuse säilmed, asjad ja muud jäljed, mis kannavad teavet inimkonna ajaloo ning inimese suhete kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiapärand on ajaloo uurimise allikas, kuid samuti on hoitud ja hooldatud mälestised ruumi ajalise mitmekihilisuse näitajad.

Arheoloogiamälestis on riigi kaitse alla võetud arheoloogiline leiukoht ehk muistis. Arheoloogiamälestiseks võivad olla muinas-, kesk- ja uusaegsed elupaigad, kultusekohad, matmispaigad, maaharimise ja tööndusega seotud kohad, laevahuku kohad, muud inimtegevuse tulemusena muudetud paigad, inimese valmistatud asjad või inimtegevust kirjeldavad elus ja eluta looduse jäänused nii maa peal, maa sees kui ka vee all, samuti nendega seotud ümbrus. Arheoloogiamälestisi on hetkel Kultuurimälestiste riiklikus registris ligi 6700, kuid lisaks neile leidub arheoloogiapärandit mujalgi: keskajal alguse saanud linnades, alevites ja alevikes, mõisates, kirikutes, kivilinnustes jm.

Kindlasti pole aga kogu Eesti arheoloogiapärand veel avastatud: arheoloogiateaduse arenedes õpitakse nägema seni märkamatuks jäänud muistiseid, väga palju leitakse uusi muistiseid ka hobiotsijate poolt ning tänu õnnelikule juhusele.

 

Milline on meie arheoloogiapärand?

Mineviku ühiskondade ainelisest ja vaimsest kultuurist on tänaseni säilinud vaid katked, kuid inimtegevusega seotud paiku tähelepanelikult uurides on võimalik tundma õppida minevikus elanud inimest, tema eluviise, kombeid, tavasid ja uskumusi, teda ümbritsenud ja mõjutanud keskkonda. Kõige üldisemalt jagatakse arheoloogiapärandit arheoloogilisteks leidudeks ja kinnismuististeks.

Arheoloogilised leiud

Arheoloogilised leiud on artefaktid ehk esemed – tööriistad, anumad, ehted, relvad jne, mille loojaks, muutjaks ning kasutajaks on inimene, ja ökofaktid ehk orgaanilised ja keskkonnalised jäänused, mis annavad teavet inimtegevuse kohta. Maastikult võib välja tulla inimese poolt lihtsalt ära kaotatud asju, mida arheoloogiateaduses nimetatakse juhuleidudeks, kuid üldjuhul viitavad arte- ja ökofaktid nende leiukohas olevale kinnismuistisele. Varasemas kirjanduses nimetati arheoloogilisi leide irdmuististeks.

Kinnismuistised

Arheoloogilise uurimise jaoks on kõige olulisem tuvastada ja tunda irdmuististe leiukonteksti – kinnismuistiseid. Need on inimtegevuse käigus tekkinud objektid maastikul, mis on säilinud oma algsel kohal. Tegemist on paikadega, kus on koos esemed, inimtegevuse mõjul tekkinud pinnasestruktuurid, ehituskonstruktsioonide jäänused, orgaanilised ja keskkonnalised jäätmed, mis kõik kokku moodustavad arheoloogilise kultuurkihi.

Otsi arheoloogiaga seotud mõisteid ja termineid Arheoloogia terminibaasist!

 

 

Millistel tingimustel tunnistatakse objekt arheoloogiamälestiseks?

Muistise arheoloogiamälestiseks tunnistamisel on otsustava tähtsusega selles sisalduva teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus ning vanus. Neist ühtegi pole võimalik päris täpselt hinnata ilma muistist läbi uurimata, samas tähendab iga uurimine muistise kahjustamist. Seades esmaseks arheoloogiapärandi säilimise, tunnistatakse muistis mälestiseks piiratud teabe alusel, väikesemahuliste eeluuringute põhjal.

Põhikriteeriumid

  • Teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus
    •  muistis koosneb arheoloogilisest kultuurkihist (sh ehituskonstruktsioonid ja nende jäänused) või looduslikest objektidest või ladestustest, mis sisaldavad arheoloogilisi leide (sh inimluud) ning muud teaduslikku informatsiooni, mida pole võimalik saada teistest allikatest;
    •  objektid on olulise tähendusega mineviku tunnetamisel ning annavad lisateavet  olemasolevale ajaloolisele, ehitus- ja maastikuloolisele ning kultuuriajaloolisele informatsioonile.
  • Vanus
    •  muistis pärineb muinas-, kesk- ja/või uusajast.

Kaitse alla võtmisel arvestatakse muistise piiride, mälestisel vajalike kitsenduste, mälestise kaitsevööndi ning seal vajalike kitsenduste kehtestamisel mitmete alakriteeriumidega.

Alakriteerimuid

  • Säilivus ja seisukord
  • Silmapaistvus ja erilisus
  • Kajastumine teistes allikates
  • Pärimuslik väärtus
  • Funktsiooni järjepidevus
  • Üldkultuuriline ja ühiskondlik väärtus
Mälestiseks tunnistamisel ja mälestiseks olemise lõpetamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest 
Vt lisaks Arheoloogiamälestiseks tunnistamise kriteeriumid (317.19 KB, PDF)
 
Muistise vastavust mälestise tunnustele hindab lisaks objektil eeluuringuid teinud arheoloogile ka Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu.

Kontakt: