Muinsuskaitsealad on väärtuslikud tänu seal säilinud terviklikule ajaloolisele keskkonnale. See keskkond annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest protsessidest.
Eestis on 12 muinsuskaitseala, millest enamik asub linnade ajaloolistes keskustes – Tallinnas, Valgas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Viljandis, Kuressaares, Rakveres, Haapsalus ja Lihulas. Teistest mõnevõrra erinev on Rebala muinsuskaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta piirkonna ajaloolist põllumajandusmaastikku.
Muinsuskaitsealade eesmärk on kohaliku ehituspärandi ja traditsioonide säilitamine ja jätkamine. Ühtmoodi väärtuslikeks peetakse nii ehitiste detaile, materjale ja mastaape kui ka nende paiknemist maastikul või kinnistul. Muinsuskaitsealade maapind sisaldab enamasti olulist arheoloogilist informatsiooni. Lisaks ajaloolisele tänavaruumile ja fassaadidekoorile on muinsuskaitsealadel sageli ka väga väärtuslike interjööridega hooneid.
Muinsuskaitsealasid ümbritsevad kaitsevööndid, mille eesmärgiks on vältida järskude ehituslike kontrastide tekkimist alade piiridel ning tagada oluliste vaadete säilimine.
Esimene muinsuskaitseala loodi 1966. aastal Tallinnas, 1973. aastal kehtestati kaitsealad väiksemate linnade ajaloolistes keskustes.
Perioodil 2019-2023 toimub uute kaitsekordade koostamine kõigile muinsuskaitsealadele.
Muinsuskaitsealade ajaloost
Kuni Teise maailmasõjani oli Eesti ja väga väheste eranditega ka kogu ülejäänud maailma muinsuskaitse keskendunud eelkõige üksikutele silmapaistvatele mälestistele. Teise Maailmasõja järgne modernistlik linnaplaneerimine eiras varasemaid hoonestusprintsiipe ning sageli kaasnes sellega ka ajalooliste linnaosade ulatuslik lammutamine. Ka Eesti linnades jäid vanad puumajad ette laiemaks ja sirgemaks muudetud tänavatele ning nn hruštšovkad ja hiljem ka paneelelamud hakkasid kerkima linnade ajaloolistese keskustesse ning nende kõrvale. Lausa kurikuulsad on arhitekt Paul Härmsoni 1963. aastal avaldatud ideed Tallinna vanalinna läbivast liiklusmagistraalist ning kõrghoonetest Toompeal. Tollaste mõtete illustratsiooniks sobib hästi ka Tartu Jaani kiriku kõrval asuv hruštšovka. Taoline lähenemine ei olnud midagi Eestile või Nõukogude Liidule eripärast, vaid oli levinud kogu Euroopas.
Reaktsioonina nendele protsessidele toimus nihe monumendikeskselt pärandikäsitluselt kogu ajaloolise keskkonna teadvustamise ja väärtustamise suunas. 1966. aastal kehtestati Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (toonase nimetusega kaitsetsoon), mis oli üks esimesi Nõukogude Liidus. Sellele murrangulise tähtsusega sündmusele järgnes kaitsetsoonide loomine veel üheksas eesti linnas. 1973. aastal moodustati muinsuskaitsealad Kuressaares, Pärnus, Tartus, Paides, Rakveres, Võrus, Haapsalus, Lihulas ja Viljandis. 1987. aastal loodi Rebala muinsuskaitseala, see on ainus muinsuskaitseala Eestis, mis tegeleb ka maastikukaitsega. 1995. aastal sai muinsuskaitseala ka Valga.
Muinsuskaitsealad
Tallinn
Muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas ja Tallinna vanalinna arengukava 2014-2021 (PDF).
Tartu
Muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas.
Pärnu
Muinsuskaitseala kaitsekord Riigi Teatajas.
Viljandi
Muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas.
Kuressaare
Muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas.
Valga
Muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas.
Võru
Muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas.
Paide
Muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas.
Rakvere
Muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas.
Haapsalu
Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal tuumiku moodustab piiskopilinnuse ümber kujunenud keskaegne asula. Linnuse alalt väljaspool asuv hoonestus pärineb küll hilisematest sajanditest. 18. sajandi väikestele linnamajadele pakuvad vaheldust esinduslikud ametihooned ja eestiaegsed äri- ja elumajad. Eriti tugev ja kõnekas on nn kuurorti kihistus pakkudes hulgaliselt suvitus- ja sanatooriumiarhitektuuri näiteid 19 ja 20. sajandist.
Muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas.
Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala
Lihula muinsuskaitseala hõlmab muinaslinnuse kohale rajatud piiskopilinnuse ja läheduses paiknenud asula ja frantsiskaani kloostri ala. Lisaks linnuse varemetele on muinsuskaitseala mõjusamateks objektideks Lihula mõisa kompleksi kuuluvad hooned, luteri ja õigeusu kirik, nõukogudeaegne kultuurimaja. Tänavapildis annavad tooni ühekorruselised küljega tänava ääres seisvad puitelamud, sekke ka uuemaid 20. sajandil rajatud hooneid.
Muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas.
Rebala muinsuskaitseala
Muinsuskaitsealade põhimäärused
- Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
- Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
- Pärnu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
- Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimäärus
- Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
- Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
- Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
- Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
- Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
- Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
- Rebala muinsuskaitseala põhimäärus ja piiri kinnitamine
- Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala põhimäärus, piiri ja kaitsevööndi piiri kinnitamine