Muinsuskaitseamet arendab uut digitaalsete objektide kirjeldamise tehisintellekti kratt Folli prototüüpi, mille eesmärk on liikuda lähemale digitaalsete objektide kirjeldamise automatiseerimisele, mis võimaldaks tõsta andmekvaliteeti, kasutada mäluasutuste töötajate aega nutikamalt ning teha kogud avalikkusele paremini ligipääsetavaks.
Pilootmuuseumidena osalevad projektis Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Pärnu Muuseum, Saaremaa Muuseum, Tartu Ülikooli muuseum. Samuti on projekti kaasatud Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR, et katsetada lahendusi erinevate mäluasutuste peal.
Kratt Folli prototüübi arendustööd kestavad 12 kuud vahemikus jaanuar 2022 — detsember 2022. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.
Projekti juhtrühma kuuluvad Triin Aadli, Sven Lepa, Mirjam Rääbis, Urmas Sinisalu, Liisi Taimre, Ott Velsberg.
Miks on kratt Folli muuseumidele vajalik?
Muuseumide infosüsteemiga (MuIS) töötab umbes 200 inimest, kes tegelevad igapäevaselt museaalide kirjeldamisega. MuISi panustavate muuseumide peale on kokku üle 4,6 miljoni museaali, mida tuleb kirjeldada. Kirjeldatakse nii uusi sissetulevaid museaale kui retrospektiivselt juba ammu muuseumikogusse võetud museaale. MuIS on Eesti muuseumides kasutusel aastast 2008 ning andmebaasi on jõutud kanda 3,7 miljonit kirjet, millest üle 1,7 miljoni on varustatud pildiga.
Digitaalsete objektide kirjeldamise automatiseerimine:
- Aitab kaasa otsivõimaluste parandamisele: kui digitaalsed objektid on ühtlaselt ja võrreldavalt kirjeldatud, on võimalik neid ka paremini otsida ja leida nii muuseumide - kui mäluasutuste üleselt.
- Tõstab andmekvaliteeti, sest masin leiab kiiremini informatsiooni, mille otsimine võtaks inimesel oluliselt kauem aega või mille avastamine oleks keerulisem.
- Aitab kokku hoida aega ja tööjõudu.
Projekti käik
Projekti käigus uuritakse erinevaid tehnoloogilisi võimalusi, mis võiksid toetada digitaalsete objektide kirjeldamise automatiseerimist, selgitatakse välja, millises ulatuses ja millistel tingimustel neid oleks võimalik rakendada (s.h arvestades jätkusuutlikkust) ning kuidas oleks mõistlik digitaalsete objektide kirjeldamise automatiseerimisega edasi liikuda.
Prototüübi faasis katsetatakse analüüsi käigus välja valitud tehnoloogilisi lahendusi, mille abil oleks võimalik automatiseerida kogudes leiduvate fotode kirjeldamist. Loodav prototüüp peaks aitama ära tunda piltidel olevaid objekte ja teemasid. Täpsem prototüübi skoop ja funktsionaalne ulatus selgub analüüsi käigus, kuid kaaluda tuleb lahenduste otsimist järgmistele küsimustele:
- failist pildi tuvastamine ning eraldamine ja pildi tüübi tuvastamine (nt foto, joonis, graafika);
- olemi tuvastamine pildil;
- millised olemid on pildil (nt elevant, lill, mees, kirik, raudteejaam);
- kus on pilt tehtud;
- kes on pildil;
- kas pildil või pildi all on tekst, mis sellel kirjas on (nt fotol olevad sildid); kas tegu on ruumis või väljas tehtud fotoga, millisel maastikul, millisel aastaajal;
- mis pildil toimub (nt päevitamine, sportimine);
- millal pilt on tehtud.
Tulemused
Käesoleva projekti lõpuks valmib analüüs, mis aitab mõista, millised on võimalused digitaalsete objektide kirjeldamise automatiseerimiseks, millised ressursid on selleks vajalikud ja millised võiksid olla järgmised sammud.
Analüüsi toetab kratt Folli prototüüp, mis vastab vähemalt kolmele ülaltoodud küsimusele.
Prototüübi loomisel ja testimisel saadud andmeid on edaspidi teistel huvilistel võimalik kasutada treeningmaterjalina oma projektides.
Tehtud ja tegemisel
2021
2022
I etapi alustamine. Veebruaris alustati projekti esimese etapiga, mille eeldatav kestus on kolm kuud. Projekti esimeses etapis hinnatakse projekti teostatavust ning analüüsitakse krati mudeli loomiseks vajalikke andmeid. Andmete kogumisel tehakse koostööd pilootmuuseumidega.
Folli blogi
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.
Lisainfo Liisi Taimre Projektijuht liisi.taimre@muinsuskaitseamet.ee