Siit lehelt leiab muuseumitöötaja oma tööks vajaliku info muuseumi kogude korralduse ning põhimõtete kohta.
Muuseumikogude vallas on riik seadnud eesmärgiks järgmised põhimõtted ja prioriteedid:
- muuseumikogude analüüs toimub eesmärgiga, et eri muuseumide kogud moodustaksid üksteist täiendava kultuuriväärtusliku kogumi.
- Kogumistegevus on mõtestatud ja järjepidev.
- Museaale hoitakse nende pikaajalist säilimist tagavates tingimustes.
Muuseumide kogumistegevust, asjade hoiustamist, säilitamist ja märgistamist reguleerivate õigusaktidega saate tutvuda siin.
Muuseumikogu korralduse põhimõtted
Muuseumi juht kinnitab muuseumikogu korralduse põhimõtted, milles määratakse kindlaks muuseumisisene töökorraldus. Töökorralduse nõuded on kirjeldatud kultuuriministri 2013. aasta 8. juuli määruses nr 31, „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“, ja sama kuupäeva määruses nr 32, „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“. Muuseumide andmekoguga (edaspidi MuIS) liitunud muuseumidele on selline töökorralduse dokument kohustuslik.
Muuseumikogu korralduse põhimõtted määravad muu hulgas kindlaks järgmist:
- millised on infosüsteemi kasutajate õigused ja kohustused;
- kes hoiule võetud asjade eest vastutab või kuidas vastutajad määrata;
- kuidas registreerida hoidlate ja näituseruumide säilitustingimuste andmed, sh temperatuuri- ja niiskusrežiim;
- kes ja millistel tingimustel võib hoidlaid kasutada;
- kuidas teenindada muuseumikogu kasutajaid ja vastata päringutele;
- kuidas digiteerimistööd korraldada;
- kuidas ja millal riskianalüüsi teha, ohuplaani koostada või hädaolukorda lahendada;
- kuidas pidada muuseumisiseseid andmekogusid, millega museaale puudutavat teavet süstematiseeritakse.
Vaata lisaks
- Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord
- Muuseumide infosüsteem MuIS
- Tasapinnaliste museaalide digiteerimine (PDF)
- Ruumiliste museaalide pildistamine (PDF)
- Abiks trükiste kultuuriväärtuse määramisel (PDF)
- Autoriõigusest muuseumitöötajatele - Kärt Nemvalts (PDF)
- Autoriõiguse alast kirjandust - Kärt Nemvalts (PDF)
- Muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamise juhend (PDF)
- Museaalina arvele ja hoiule võtmise juhend (PDF)
- Kogude hoolduse taseme hindamine (PDF)
- Inventuuride aruande vorm (DOC)
- Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM alakomitee CIDOC koostatud dokumenteerimispõhimõtted (PDF)
- Muuseumisõnastik (PDF)
Kogumispõhimõtted
Kogumispõhimõtted on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Kogumispõhimõtteid koostades lähtutakse olemasoleva muuseumikogu ülevaatest ning juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüsist, arvestades muu hulgas koostööpartneritest muuseumide tegevust.
Muuseumiseaduse järgi peab MuISiga liitunud muuseumi juht küsima enne muuseumi kogumispõhimõtete kinnitamist või olulist muutmist Muuseuminõukogu seisukohta.
Etnograafiapärandi uuring
Eesti riiklikkusse muuseumikogusse kuulub 4,6 miljonit museaali. Riikliku muuseumikogu edasiseks strateegiliseks täiendamiseks ja arendamiseks töötab Muinsuskaitseamet koostöös Kultuuriministeeriumi ja teiste mäluasutustega välja riiklikku kogumispoliitikat. Teadmistepõhise kogumispoliitika kujundamise üheks eelduseks on spetsiifiliste uuringute abil kogutud statistiliste ja kirjeldavate andmete ning nende analüüsil saadud tulemuste olemasolu. Riiklik kogumispoliitika peab olema kooskõlas iga muuseumi enda kogumispõhimõtetega ning riigi huvi on, et kõigist Eesti muuseumide kogudest moodustuks temaatiliselt üksteist täiendav tervik.
Muinsuskaitseamet tellis uuringu, mille eesmärk oli analüüsida Eesti materiaalse etnograafiapärandi kogumist, kasutamist ja säilimist Eesti muuseumides. Uuringu tulemusi kasutatakse muuseumivaldkonna riikliku kogumispoliitika teadmuspõhisel kujundamisel ja muuseumide pärandihoidlate projekti arendamisel.
- Eesti materiaalse etnograafiapärandi kogumine, kasutamine ja säilitamine Eesti muuseumides. Uuringu aruanne. Tartu Ülikooli etnoloogia osakond 2021 (PDF)
- Etnograafiapärandi uuringu kokkuvõte (PDF)
Muuseumide relvakollektsioonid
27. juulil 2020 jõustus kultuuriministri määrus „Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord“.
Määrus kohaldub riigimuuseumidele, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele ja MuISiga liitunud muuseumidele ning relvaseaduse §-des 19–20 ja 833 nimetatud relvadele, tulirelva olulistele osadele ja piiratud käibega padrunisalvedele ning laskemoonale. Muudele relvadele määrus ei kohaldu ja nende haldamine toimub vastavalt muuseumiseadusele.
Mida peavad muuseumid tegema?
- Muuseumid peavad relvakollektsiooni hoiu- ja eksponeerimistingimused viima määruse nõuetega kooskõlla hiljemalt 2021. aasta 1. juuniks.
- Muuseumi relvakollektsiooni eest vastutav isik, kes vastab relvaseaduse toodud nõuetele, tuleb määrata hiljemalt 2021. aasta 1. märtsil. Vastutava isiku ametikoht ei ole seadusega ette kirjutatud, see võib olla ka muuseumi koosseisu mitte kuuluv töötaja. Muuseum võib määrata vastutavaid isikuid ka mitu, kui on selleks vajadus. Vastutavat isikut relvaseaduse mõistes ei ole vaja üldse määrata, kui kollektsiooni kuuluvad vaid laskekõlbmatud relvad.
- Muuseum, kelle relvakollektsiooni kuulub relvaseaduse nimetatud relv või laskemoon, peab liituma muuseumide andmekoguga MuIS hiljemalt 2021. aasta 1. märtsil.
- Kui muuseum ei soovi liituda MuiSiga või ei ole tema puhul täidetud liitumise eeltingimused ning ta ei oma ka relvaseaduse alusel väljastatud kollektsioneerimisluba, tuleb relvad võõrandada või üle anda vastavat õigust omavale isikule või viivitamata esitada Politsei- ja Piirivalveametile taotlus kollektsioneerimisloa väljastamiseks.
- Muuseum, kes ei täida neid tingimusi, peab tema valduses olevad relvad andma üle Politsei- ja Piirivalveametile.
Vaata lisaks
- Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord
-
Muuseumi relvakollektsioon ja laskekõlbmatuks muudetud relvad (Riita Proosa) (PDF)
-
Muuseumi relvakollektsiooni määruse reguleerimis- ja kohaldamisala joonis (Marju Reismaa) (PDF)
-
Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised
-
Kollektsioneerimisloa taotlemine Politsei- ja Piirivalveametist
-
Sõjarelvade eritingimustel hoiustamise või eksponeerimise loa taotlusvorm ehk manuses (383.69 KB, PDF)
Relvaseaduse alusel väljastatud relvade parandamise ja ümbertegemise tegevusluba omavaid ettevõtteid saab otsida Majandustegevuse registrist.
Muuseumikogude järelevalve
Järelevalve muuseumikogude korralduse üle toimub muuseumiseaduse § 22 alusel.
2022. aastal tehakse muuseumikogu järelevalvet järgmistes muuseumides:
- Järvakandi Klaasimuuseum
- Pärnu Muuseum
- Pärnu Uue Kunsti Muuseum
- SA Rannarootsi Muuseumi filiaal Ruhnu muuseum
Tehtud järelevalvetega saad tutvuda siin.
Museaalide ja digikujutiste kasutustasud
Muuseumiseaduse kohaselt ei tohi riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutuse muuseumid ja muuseumid, kes kasutavad halduslepingu alusel riigi muuseumikogu, üksteiselt tasu küsida museaalide laenutamise ja nende digitaalsete kujutiste kasutamise eest.
Riigimuuseumid ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid võivad digitaalsete kujutiste trükifailide müügi korral võtta ainult kulupõhist tasu, millele võib lisada mõistliku investeeringutulu avaliku teabe seaduse mõistes.
Riigimuuseumide, riigi asutatud sihtasutuse muuseumide ja muuseumide, kes kasutavad halduslepingu alusel riigi muuseumikogu, nimekirja leiab siit.