Muuseumikogud

Siit lehelt leiab muuseumitöötaja oma tööks vajaliku info muuseumi kogude korralduse ning põhimõtete kohta.

Muuseumikogude vallas on riik seadnud eesmärgiks järgmised põhimõtted ja prioriteedid:

  • muuseumikogude analüüs toimub eesmärgiga, et eri muuseumide kogud moodustaksid üksteist täiendava kultuuriväärtusliku kogumi.
  • Kogumistegevus on mõtestatud ja järjepidev.
  • Museaale hoitakse nende pikaajalist säilimist tagavates tingimustes.

Muuseumide kogumistegevust, asjade hoiustamist, säilitamist ja märgistamist reguleerivate õigusaktidega saate tutvuda siin.

 

 

Muuseumide relvakollektsioonid

 

27. juulil 2020 jõustus kultuuriministri määrus „Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord“.

Määrus kohaldub riigimuuseumidele, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele ja MuISiga liitunud muuseumidele ning relvaseaduse §-des 19–20 ja 833 nimetatud relvadele, tulirelva olulistele osadele ja piiratud käibega padrunisalvedele ning laskemoonale. Muudele relvadele määrus ei kohaldu ja nende haldamine toimub vastavalt muuseumiseadusele.

Mida peavad muuseumid tegema?

  • Muuseumid peavad relvakollektsiooni hoiu- ja eksponeerimistingimused viima määruse nõuetega kooskõlla hiljemalt 2021. aasta 1. juuniks.
  • Muuseumi relvakollektsiooni eest vastutav isik, kes vastab relvaseaduse §-s 272 toodud nõuetele, tuleb määrata hiljemalt 2021. aasta 1. märtsil. Vastutava isiku ametikoht ei ole seadusega ette kirjutatud, see võib olla ka muuseumi koosseisu mitte kuuluv töötaja. Muuseum võib määrata vastutavaid isikuid ka mitu, kui on selleks vajadus. Vastutavat isikut relvaseaduse mõistes ei ole vaja üldse määrata, kui kollektsiooni kuuluvad vaid laskekõlbmatud relvad.
  • Muuseum, kelle relvakollektsiooni kuulub relvaseaduse §-des 19, 20 ja 833 nimetatud relv või laskemoon, peab liituma muuseumide andmekoguga MuIS hiljemalt 2021. aasta 1. märtsil.
  • Kui muuseum ei soovi liituda MuiSiga või ei ole tema puhul täidetud liitumise eeltingimused ning ta ei oma ka relvaseaduse alusel väljastatud kollektsioneerimisluba, tuleb relvad võõrandada või üle anda vastavat õigust omavale isikule või viivitamata esitada Politsei- ja Piirivalveametile taotlus kollektsioneerimisloa väljastamiseks.
  • Muuseum, kes ei täida neid tingimusi, peab tema valduses olevad relvad andma üle Politsei- ja Piirivalveametile.

Relvaseaduse alusel väljastatud relvade parandamise ja ümbertegemise tegevusluba omavaid ettevõtteid saab otsida Majandustegevuse registrist.

 

 

 

Muuseumikogu korralduse põhimõtted

 

Muuseumi juht kinnitab muuseumikogu korralduse põhimõtted, milles määratakse kindlaks muuseumisisene töökorraldus. Töökorralduse nõuded on kirjeldatud kultuuriministri 2013. aasta 8. juuli määruses nr 31, „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“, ja sama kuupäeva määruses nr 32, „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“. Muuseumide andmekoguga (edaspidi MuIS) liitunud muuseumidele on selline töökorralduse dokument kohustuslik.

 

Muuseumikogu korralduse põhimõtted määravad muu hulgas kindlaks järgmist:

  • millised on infosüsteemi kasutajate õigused ja kohustused;
  • kes hoiule võetud asjade eest vastutab või kuidas vastutajad määrata;
  • kuidas registreerida hoidlate ja näituseruumide säilitustingimuste andmed, sh temperatuuri- ja niiskusrežiim;
  • kes ja millistel tingimustel võib hoidlaid kasutada;
  • kuidas teenindada muuseumikogu kasutajaid ja vastata päringutele;
  • kuidas digiteerimistööd korraldada;
  • kuidas ja millal riskianalüüsi teha, ohuplaani koostada või hädaolukorda lahendada;
  • kuidas pidada muuseumisiseseid andmekogusid, millega museaale puudutavat teavet süstematiseeritakse.
 

Kogumispõhimõtted

 

 

Kogumispõhimõtted on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Kogumispõhimõtteid koostades lähtutakse olemasoleva muuseumikogu ülevaatest ning juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüsist, arvestades muu hulgas koostööpartneritest muuseumide tegevust.

Muuseumiseaduse järgi peab MuISiga liitunud muuseumi juht küsima enne muuseumi kogumispõhimõtete kinnitamist või olulist muutmist Muuseuminõukogu seisukohta. 

 

Muuseumikogude järelevalve

 

Järelevalve muuseumikogude korralduse üle toimub muuseumiseaduse § 22 alusel.

2020. aastal tehakse järelevalvet järgmistes muuseumides:

  • Betti Alveri muuseum
  • Tallinna Tehnikaülikooli Muuseum
  • Tallinna Kirjanduskeskus
  • Eesti Lennundusmuuseum SA
  • Eesti Mootorispordi Muuseum
  • Eesti Trükikunsti ja Paberikunstimuuseum MTÜ

Tehtud järelevalvetega saad tutvuda siin

 

Museaalide ja digikujutiste kasutustasud

 

Muuseumiseaduse kohaselt ei tohi riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutuse muuseumid ja muuseumid, kes kasutavad halduslepingu alusel riigi muuseumikogu, üksteiselt tasu küsida museaalide laenutamise ja nende digitaalsete kujutiste kasutamise eest.

Riigimuuseumid ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid võivad digitaalsete kujutiste trükifailide müügi korral võtta ainult kulupõhist tasu, millele võib lisada mõistliku investeeringutulu avaliku teabe seaduse mõistes.

Riigimuuseumide, riigi asutatud sihtasutuse muuseumide ja muuseumide, kes kasutavad halduslepingu alusel riigi muuseumikogu, nimekirja leiab siit.

 
Signe Aarla
Muuseumivaldkonna peaspetsialist
signe.aarla@muinsuskaitseamet.ee
58839759