Sa oled siin

Kultuuriväärtusega leid

 

Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud loodusliku või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole enam võimalik kindlaks teha. Kultuuriväärtusega leid võib olla nii üksikese, selle katke kui ka esemete kogum, see võib olla nii 20. sajandist pärinev sõjavara kui ka 1000-aastane hõbesõlg.

Kuna kultuuriväärtusega leid on ennekõige ajaloo ja kultuuri uurimise allikas, siis kuulub kultuuriväärtusega leid riigile ning on leidmise hetkest ajutise kaitse all. Eseme leidja või valdaja kohustus on teavitada leiust Muinsuskaitseametit ning võimaldada leiu kultuuriväärtuse tuvastamist.

Kultuuriväärtusega leiu otsimine otsinguvahendiga on keelatud ilma Muinsuskaitseameti otsinguloata.

 

 

 Mida teha, kui leiate kultuuriväärtusega eseme?

Kultuuriväärtusega leid, eriti arheoloogiline leid, on alati seotud oma leiukohaga. Leiu otstarbe, päritolu ja tähenduse mõistmiseks on oluline selgeks teha tema paiknemine leiukohas, suhe teiste leidude ning ümbritseva keskkonnaga. Seetõttu ei tohi avastatud eset oma algsest leiukohast eemaldada, seda mingil moel puhastada ega üksikuid osasid teineteisest eraldada. Kui kahtlete, kas ese on kultuuriväärtusega leid, võtke ühendust Muinsuskaitseametiga, et saaksime aidata leidu määrata.

Leiu avastamisel:

  • teavitage leiust koheselt Muinsuskaitsematit ning edastage leiu asukoha täpsed andmed;
  • säilitage leiukoht muutumatul kujul - ärge kaevake, eemaldage leidu või selle osasid leiukohast;
  • ärge puhastage, haljastage, murdke või muul moel rikkuge leidu;
  • leiu võib eemalda leiukohast ainult juhul, kui on otsene oht asja säilimisele või on tegemist kuni 20 cm sügavusel künnikihis oleva üksikesemega.

 

 Mis saab kultuuriväärtusega leiust edasi?

Leiu kultuuriväärtuse tuvastamine

Leid määratakse ja kirjeldatakse kultuuriväärtuse eksperdihinnangus. Esemete puhul, mille kultuuriväärtust ei ole enne konserveerimist võimalik määrata, tehakse seda pärast konserveerimist.

Leiu kultuuriväärtuse hindamisel võetakse arvesse leiu vanust, eseme liiki ja liigile iseloomulikke tunnuseid, säilivusastet, unikaalsust ja leiukonteksti.

Eksperdihinnangu koostab või tellib Muinsuskaitseamet ning vajadusel küsitakse eksperdihinnangu kohta arvamust Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukogult.

Eksperdihinnangu alusel otsustab Muinsuskaitseamet leiu edasise puhastamise, konserveerimise, säilitamise ja leiuautasu üle. Samuti kantakse kogu leiuga seotud info Kultuurimälestiste riikliku registrisse.

Eksperdihinnang edastatakse ka leidjale.

 

 

Leidja õigus leiuautasule

Kultuuriväärtusega leiu, välja arvatud veealuse uppunud vee-, õhu- ja muu sõiduki leidjal on õigus leiuautasule. Leiuautasu suuruse määrab Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu alusel.

Leiuautasu suuruse määramisel võetakse arvesse leitud asja looduslikku, ajaloolist, arheoloogilist, teaduslikku, kunstilist või muud kultuuriväärtust, asja leidmise ja riigile üleandmise asjaolusid.

Leiuautasu ei maksta, kui leidja on rikkunud muinsuskaitseseaduses nimetatud kohustusi - leiust pole õigeaegselt teavitatud, leiukohta on rikutud, leid on eemaldatud leiukohast, leidu on mingil moel rikutud või selle  erinevaid osasid üksteisest eemaldatud.

Kultuuriväärtusega leiu võib võõrandada leidjale ka leiuautasu maksmata.

Leiuautasu saajal on õigus jääda anonüümseks.

 

Leiu säilitamine ja võõrandamine

Kõik leiud registreeritakse kultuuriväärtuste registris, mis on  Kultuurimälestiste riikliku registri alamandmebaas.

Olulise kultuuriväärtusega leiud antakse hoiule riigi teadus- ja muuseumikogudesse, et tagada uurijate ligipääs leidudele ning võimalus eksponeerida leide näitustel.

Leiud, mille puhul piisab eksperdihinnangu koostamise järel leiuinfo registreerimisest, võõrandatakse leidja soovi korral tasuta leidjale tema isiklikus kollektsioonis säilitamiseks.