Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
Arheoloogiline leid võib olla nii üksikese, selle katke kui ka esemete kogum, see võib olla nii 20. sajandist pärinev sõjavara kui ka 1000-aastane hõbesõlg.
Kuna arheoloogiline leid on ennekõige ajaloo ja kultuuri uurimise allikas, siis kuulub arheoloogiline leid riigile ning on leidmise hetkest ajutise kaitse all. Eseme leidja või valdaja kohustus on teavitada leiust Muinsuskaitseametit ning võimaldada leiu kultuuriväärtuse tuvastamist. Arheoloogilist leidu ei saa heauskselt omandada.
Arheoloogilise leiu otsimine otsinguvahendiga on keelatud ilma Muinsuskaitseameti otsinguvahendi loata, enne otsingule minekut tuleb Muinsuskaitseametit sellest teavitada ja peale otsingut tuleb esitada otsinguaruanne.
Mis on arheoloogiline leiukoht?
Arheoloogiline leiukoht on maa- või veeala, kust on leitud arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võib neid elemente jätkuvalt sisaldada. Ala võetakse kaitse alla Muinsuskaitseameti pedirektori käskkirjaga arheoloogilise eksperthinnangu alusel. Enne ehitamist ja muid kaevetöid tuleb sellel alal tellida arheoloogilised uuringud, mille eest omanik saab taodelda hüvitist. On oluline meeles pidada, et otsinguvahendi kasutamine arheoloogilises leiukohas on keelatud.
Mida teha, kui leiate arheoloogilise leiu?
Arheoloogiline leid on alati seotud oma leiukohaga. Leiu otstarbe, päritolu ja tähenduse mõistmiseks on oluline selgeks teha tema paiknemine leiukohas, suhe teiste leidude ning ümbritseva keskkonnaga. Seetõttu ei tohi avastatud eset oma algsest leiukohast eemaldada, seda mingil moel puhastada ega üksikuid osasid teineteisest eraldada. Kui kahtlete, kas ese on arheoloogiline leid, võtke ühendust Muinsuskaitseametiga, et saaksime aidata leidu määrata.
Leiu avastamisel:
- teavitage leiust otsekohe Muinsuskaitseametit ning edastage leiu asukoha täpsed andmed;
- säilitage leiukoht muutumatul kujul - ärge kaevake, eemaldage leidu või selle osasid leiukohast;
- ärge puhastage, haljastage, murdke või muul moel rikkuge leidu;
- leiu võib eemalda leiukohast ainult juhul, kui on otsene oht asja säilimisele või on tegemist kuni 20 cm sügavusel künnikihis oleva üksikesemega.
Mis saab arheoloogilisest leiust edasi?
Leiu kultuuriväärtuse tuvastamine
Leid määratakse ja kirjeldatakse kultuuriväärtuse eksperdihinnangus. Esemete puhul, mille kultuuriväärtust ei ole enne konserveerimist võimalik määrata, tehakse seda pärast konserveerimist.
Leiu kultuuriväärtuse hindamisel võetakse arvesse leiu vanust, eseme liiki ja liigile iseloomulikke tunnuseid, säilivusastet, unikaalsust ja leiukonteksti.
Eksperdihinnangu koostab või tellib Muinsuskaitseamet ning vajadusel küsitakse eksperdihinnangu kohta arvamust Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukogult.
Eksperdihinnangu alusel otsustab Muinsuskaitseamet leiu edasise puhastamise, konserveerimise, säilitamise ja leiuautasu üle. Samuti kantakse kogu leiuga seotud info Kultuurimälestiste registrisse.
Eksperdihinnang edastatakse ka leidjale.
Leidja õigus leiuautasule
Arheoloogilise leiu, välja arvatud veealuse uppunud vee-, õhu- ja muu sõiduki leidjal on õigus leiuautasule. Leiuautasu suuruse määrab Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu alusel.
Leiuautasu suuruse määramisel võetakse arvesse leitud asja looduslikku, ajaloolist, arheoloogilist, teaduslikku, kunstilist või muud kultuuriväärtust, asja leidmise ja riigile üleandmise asjaolusid.
Leiuautasu ei maksta, kui leidja on rikkunud muinsuskaitseseaduses nimetatud kohustusi - leiust pole õigeaegselt teavitatud, leiukohta on rikutud, leid on eemaldatud leiukohast, leidu on mingil moel rikutud või selle erinevaid osasid üksteisest eemaldatud.
Arheoloogilise leiu võib võõrandada leidjale ka leiuautasu maksmata.
Leiuautasu saajal on õigus jääda anonüümseks.
Leiu säilitamine ja võõrandamine
Kõik leiud registreeritakse kultuuriväärtuste registris, mis on Kultuurimälestiste registri alamandmebaas.
Olulise kultuuriväärtusega leiud antakse hoiule riigi teadus- ja muuseumikogudesse, et tagada uurijate ligipääs leidudele ning võimalus eksponeerida leide näitustel.
Leiud, mille puhul piisab eksperdihinnangu koostamise järel leiuinfo registreerimisest, võõrandatakse leidja soovi korral tasuta leidjale tema isiklikus kollektsioonis säilitamiseks.