Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

28. märtsil toimus Kuressaare Päevakeskuse saalis kaitsekorra avalik arutelu. Arutelu saab järelvaadata ka Muinsuskaitseameti Facebooki lehel.

Arutelul tutvustas Muinsuskaitseamet kaitsekorra eelnõule esitatud arvamusi ja vastuväiteid ning ameti seisukohti.

 

 

 

Kaardikihtidega tutvumiseks klõpsa pildil. Hoonele klõpsates näed kaitsekategooriat ja selle selgitust.

Kuressaare vanalinn, Ehitusmaterjalide kartogramm, 1969. Muinsuskaitseameti arhiiv, ERA.T-76.1.968

 

Avalik arutelu

28. märtsil toimus Kuressaare Päevakeskuse saalis kaitsekorra avalik arutelu. Arutelu saab järelvaadata ka Muinsuskaitseameti Facebooki lehel.

Arutelul tutvustas Muinsuskaitseamet kaitsekorra eelnõule esitatud arvamusi ja vastuväiteid ning ameti seisukohti.

Tutvu ka arutelu protokolliga (PDF).

 

Avalik väljapanek

Kuressaare muinsuskaitseala uue kaitsekorra eelnõu oli avalikul väljapanekul 17. novembrist kuni 17. detsembrini 2021.

Lisaks käesolevale kodulehele olid kaitsekorra eelnõu, selle seletuskiri ja eelnõu lisad etteteatamisel kättesaadavad Muinsuskaitseameti Kuressaare kontoris (Tallinna 10) ja Tallinna kontoris (Pikk 2).

Eelnõu avaliku väljapaneku jooksul, kuni 17. detsembrini oli kõigil võimalik esitada selle kohta arvamusi ja vastuväiteid kirjalikult Muinsuskaitseameti e-postile info@muinsuskaitseamet.ee või postiaadressil Pikk 2, 10123, Tallinn. 

Samal ajal oli avatud kaitsekorra eelnõud tutvustav näitus Ferrumi kaubamaja ees.

Lisainfo:

Keidi Saks, keidi.saks@muinsuskaitseamet.ee, 53089199

Kaarel Truu, kaarel.truu@muinsuskaitseamet.ee, 5261516

 

Kaitsekorra koostamine

2019. aasta 1. maist kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette uute kaitsekordade koostamise kõigile 12 muinsuskaitsealale. Praegu reguleerib Kuressaare muinsuskaitsealal ehitustegevust 2004. aastast kehtiv Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. Uue kaitsekorra kinnitamiseni valitsuses on eesmärk jõuda 2021. aasta lõpuks (vt ajakava allpool). 

Kuressaare muinsuskaitsealale uue kaitsekorra koostamisega on seatud eesmärgiks:

  • Muinsuskaitseala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine, mille käigus vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike ja vallavalitsuse koostöös, arvestades erinevate osapoolte huve ja arengusoove.
  • Muinsuskaitseala hoonete jagamine väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi arusaadavamalt ja läbipaistvamalt selgitada nõudeid ja kitsendusi ning teha leevendusi sõltuvalt konkreetse hoone olulisusest muinsuskaitseala kontekstis: vähem kultuuriväärtuslikke elemente sisaldavate hoonete osas peaks olema ka vähem piiranguid;
  • Arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb enne ulatuslikke kaevetöid teha eeluuringud.
  • Muinsuskaitseala elanike ja pärandikogukonna kaasamine kaitsekorra koostamisse:
    • muinsuskaitseala väärtuste ühine kaardistamine ja läbiarutamine;
    • kultuuripärandi säilimiseks vajalike muinsuskaitseliste nõuete ja leevenduste kokku leppimine muinsuskaitsealal paikneva hoonestuse korrastamisel, hoidmisel ja hooldamisel.

Loe lähemalt Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lähteülesanne (PDF).

Vaata ka lehte muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine ja tutvu korduma kippuvate küsimustega.

 

Alusandmed

Kõikide kaitsekordade aluseks on muinsuskaitsealal asuvate hoonete inventeerimine. Augustis 2019 alustasid Kuressaares tööd inventeerijad, kes Muinsuskaitseameti tellimusel Kuressaare linna muinsuskaitsealal asuvaid hooneid uurisid. 2019. aastal inventeeriti linnuse ümbrus ja vanalinna läänepoolne osa, Tallinna tänava ümbrus inventeeriti 2020. aastal.

Kaitsevööndi alal asuvad hooned inventeerisid muinsuskaitseameti töötajad 2021. aastal.

Linnuse tornidele avanevate kaugvaadete ja nende säilitamiseks mõeldud vaatesektorite hindamiseks koostas vastava analüüsi arhitekt Raul Kalvo.

Muinsuskaitsealal asuva haljastuse eksperdihinnangu koostas maastikuarhitekt Liis Koppel.

Töörühm

Kaitsekorra koostamiseks on Muinsuskaitseamet on kokku kutsunud töörühma, kuhu kuuluvad:

  • Piret Miller, Saaremaa Vallavalitsus, arhitekt
  • Maria Reimal, Saaremaa Vallavalitsus, arhitekt
  • Kaarel Truu, Muinsuskaitseamet, vanalinnade nõunik
  • Keidi Saks, Muinsuskaitseamet, Saaremaa nõunik
  • Triin Talk, pärandivaldkonna ekspert
  • Toomas Paaver, arhitekt, linnaplaneeirja
  • Tõnu Sepp, pärandivaldkonna ekspert
 

Kuressaare muinsuskaitsealast

Kuressaare, sarnaselt mitme teise väikelinnaga on saanud alguse linnuse  juurde tekkinud asulast. Kuressaare on erandlik ja silmapaistev 18. ja 19. sajandil ehitatud kivimajade rohkuse poolest. Osad neist – aadliperekondadele kuulunud nn mõisate kojad – on väikelinna kohta väga esinduslike fassaadidega. Lisaks leiab Kuressaarest ka väga arhailise ilmega puitelamuid ning kuurortlikke villasid, aga ka postmodernistlikke korterelamuid nõukogude perioodist ning kaasaegseid avalikke ja ühiskondlikke hooneid. Linnale on iseloomulikud ka tänavaid ääristavad kivimüürid.

Kuressaare vanalinn, Ehitusmaterjalide kartogramm, 1969. Muinsuskaitseameti arhiiv, ERA.T-76.1.968

 

Tööde ajakava on nihkunud.

 

 

Meediakajastused

 

 

 

 
Kaarel Truu
Vanalinnade nõunik
5261516
kaarel.truu@muinsuskaitseamet.ee
 
Üllar Alev
Saaremaa nõunik
58666168
yllar.alev@muinsuskaitseamet.ee