Sa oled siin

Mälestiste restaureerimise ja hoolduse toetused

 

 

Muinsuskaitseametilt saab taotleda toetust mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamiseks - selle hooldamiseks, konserveerimiseks ja restaureerimiseks. Toetust saab küsida tegevusteks kõigil mälestise liikidel ja muinsuskaitseala ehitistel, toetuste maht mälestise liigiti on erinev.  

 

Toetused mälestistele jagunevad järgmisteks taotlusvoorudeks:

  1. Tähtajaline taotlusvoor. Taotlusi saab esitada 1. augustist 30. septembrini, tulemused selguvad järgmise eelarveaasta alguses.
  2. Jooksev taotlusvoor ehk reserv. Taotlusvoor on mõeldud ainult ettenägematute ja erakorraliste tööde tegemiseks. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni.  
 

Muinsuskaitseameti poolt varem eraldatud toetuste kohta leiab info meie kodulehelt. Samuti saab eraldatud toetustega tutvuda kultuurimälestiste registris, kus otsingu teostamiseks on võimalik kasutada erinevaid kriteeriume. Toetusti puudutavad eelarve ja reservitoetuste käskkirjad on kättesaadavad Muinsuskaitseameti dokumendiregistrist.

 

 

 

Toetused mälestistele ja muinsuskaitseala ehitistele

Kes saavad toetust taotleda?

TAOTLEJA – kes saavad toetust küsida ning nõuded taotlejale

 
Taotlejaks võib olla mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja
 
Jooksva taotlusvooru puhul võib taotlejaks olla lisaks ka mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndisse jääva kinnisasja omanik või valdaja siis, kui toetust küsitakse kinnismälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi või arheoloogilise kultuurkihi uurimiseks ning korrastamiseks (tegevuste täpne sõnastus - määruse § 5 lõige 2). 
 
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  • taotlejal ei ole riigi ees maksu- või maksevõlga või see on ajatatud;
  • taotleja suhtes ei ole alustatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  • juhul kui toetuse andja on teinud taotlejale varasema toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
  • taotleja on suutlik tasuma kohustuslikku omaosaluse määra ning mitteabikõlblikke kulusid (määrus §10 lõige 2);
  • taotlejale ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha eraldatud;
  • taotlejal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees, välja arvatud Muinsuskaitseameti ettekirjutuse täitmine (ettekirjutuse täitmiseks toetuse taotlemine ei ole keelatud).

Millisteks tegevusteks saab toetust küsida?

TOETATAVAD TEGEVUSED

 
Muinsuskaitseamet eraldab toetusi mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate hoonete säilitamiseks. Toetusi eraldatakse tähtajalisest taotlusvoorust (põhieelarve) ja jooksvast taotlusvoorust (ettenägematute tööde reserv) ning eri taotlusvoorude puhul on erinevusi toetatavate tegevuste puhul. Samuti toetatakse erinevate mälestiste liikide puhul erinevaid tegevusi, kuna erinevatel mälestise liikidel on võimalikud erinevad tööd.
 
Tähtajalistest taotlusvoorudest toetatavad tegevused
 
HOONED (ehitismälestised, hoonest ajaloomälestised ja muinsuskaitsealal asuvad ehitised):
  1. ehitise konserveerimine ja restaureerimine;
  2. ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine;
  3. ehitusprojekti või tegevuskava koostamine;
  4. hooldamine ja remontimine, sealhulgas valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine;
  5. taastamine (ainult muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 39 tähenduses).
KUNSTIMÄLESISTED ja TEHNIKAMÄLESTISED:
  1. konserveerimine ja restaureerimine ning selleks tegevuskava koostamine;
  2. hooldamine ja remontimine;
  3. hoiu- ja säilitustingimuste tagamine, sealhulgas valve- ja signalisatsioonisüsteemi rajamine mälestise asukohajärgsele hoonele.
AJALOOMÄLESTISED (rajatised jm, välja arvatud hooned):
  1. konserveerimine ja restaureerimine;
  2. hooldamine ja remontimine, sealhulgas võsa ja puude raie;
  3. taastamine (ainult MuKS § 39 tähenduses).
ARHEOLOOGIAMÄLESTISED:
  1. konserveerimine;
  2. hooldamine, sealhulgas võsa ja puude raie.
AJALOOLISE LOODUSLIKU PÜHAPAIGA säilitamiseks toetatakse hooldamist.
 
Jooksvast taotlusvoorust toetatakse järgmisi tegevusi:
  1. mälestisel või muinsuskaitseala ehitisel erakorraliste ja ettenägematute tööde tegemine, millega kõrvaldatakse mälestise või muinsuskaitseala ehitise säilimist ohustav ootamatult tekkinud olukord;
  2. kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa või viimistluskihi uurimine, restaureerimine, konserveerimine ja arheoloogilise kultuurkihi uurimine või konserveerimine.

Millised on abikõlbulikud kulud?

ABIKÕLBULIKUD JA MITTEABIKÕLBULIKUD KULUD

 
Abikõlblik kulu on otseselt toetatava tegevuse elluviimisega seotud tekkepõhine kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas õigusaktidega ning on vajalik ja sobiv toetuse taotluses märgitud tööde tegemiseks.
 
Mitteabikõlblik kulu on toetatava tegevuse elluviimisega mitteseotud või tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu, sealhulgas:
1) projektijuhtimise kulu;
2) tehnika või muu põhivara soetamine, välja arvatud valve- ja signalisatsiooniseadmed;
3) käibemaks, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
4) laenuintressid;
5) rahatrahv ja rahaline karistus;
6) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
7) sularahas tasutud kulu;
8) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest;
9) muinsuskaitselise järelevalve kulu;
10) toitlustamise kulu;
11) riigilõivud;
12) püsikulud.
 
Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja.

Millised on toetuste piirsummad ja omaosaluse määr?

TOETUSE SUURUS

 
Tähtajalisest taotlusvoorust taotletava toetuse minimaalne summa on 200 eurot, maksimaalne summa ehitise restaureerimise ja konserveerimise puhul 100 000 eurot, teistel juhtudel kuni 20 000 eurot.
 
Toetust saab küsida ainult täissummades, seetõttu palume sendid ümardada eurodeks (juhul, kui taotluse summa on sentides, ümardatakse see täismahus toetuse andmisel väiksemaks kuni täissummani).
 

OMA- JA KAASFINANTSEERING

 
Tähtajalisest taotlusvoorust (põhieelarvest) toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest:
1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline isik;
2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus;
3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik (ehk omaosalus peab olema vähemalt 10%).
 
Juhul, kui pärast toetuse eraldamise otsust selgub, et restaureerimistööde planeeritud maksumus on väiksem kui taotluses märgitud, siis on Muinsuskaitseametil õigus küsida toetus osaliselt tagasi (toetuse omaosaluse määr peab jääma proportsionaalselt samaks vastavalt taotluses esitatud andmetele).
 
Jooksvast taotlusvoorust (ettenägematute tööde reserv) toetuse taotlemisel ei ole oma- ja kaasfinantseering nõutavad.
 
Täiendav info: määrus ja korduma kippuvad küsimused (KKK) (PDF).

Millised on nõuded taotlusele (vorm ja kohustuslikud lisad)?

TAOTLUSE VORM JA KOHUSTUSLIKUD LISAD

 
Allkirjastatud taotlus tuleb esitada Kultuurimälestiste riikliku registri kaudu või vastaval vormil. Taotletud toetuse suurus ja toetuse osakaal tööde kogumaksumusest (ehk omaosaluse määr), toetatavad tegevused, abikõlbulikkuse periood jne peavad vastama toetuste määruses sätestatud tingimustele.
 
Taotluse kohustuslikud lisad:
1) kaks võrreldavat kehtivat hinnapakkumist muinsuskaitsevaldkonnas tegutsevalt ettevõtjalt, juhul kui töö tegija pädevus peab olema tõendatud muinsuskaitseseaduse alusel. Põhjendatud juhul ja ameti nõusolekul võib esitada ühe hinnapakkumise. Muinsuskaitseametil on õigus küsida võrdlevaid hinnapakkumisi;
2) kaasfinantseerija olemasolul tema kinnituskiri;
3) kinnituskiri omafinantseeringu allika kohta, kui seda ei tasu taotleja ise;
4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
5) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise valdamise õiguslikku alust tõendav dokument, kui taotleja on mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise valdaja.
 
Jooksvast taotlusvoorust taotlemisel lisatakse veel kaaskiri, milles põhjendatakse reservist taotlemise vajadust.
 
Võimalusel võib taotlusele lisada ka fotosid (soovitavalt konkreetsest (avariilisest) kohast/konstruktsioonist, mille korrastamiseks toetust küsitakse).

Kuidas ja millal taotlust esitada?

TAOTLUSE ESITAMINE

 
Toetuse saamiseks tuleb esitada Muinsuskaitseametile esindusõigusliku isiku allkirjaga taotlus koos kohustuslike lisadega. Kõige lihtsam on esitada taotlus elektrooniliselt kultuurimälestiste registri kaudu. Kultuurimälestiste registris tuleb selleks  ID-kaardi või Mobiil-ID abil sisse logida kodaniku keskkonda. Seejärel tuleb vasakul menüüst valida "Toetuste taotlused" ning seejärel vajutada nupule "Alustage uue taotluse sisestamist". Registris on samuti võimalik jälgida taotluse menetlemise protsessi ning oma varasemaid taotlusi. Samuti on taotlust võimalik esitada e-posti teel (aadressil: info@muinsuskaitseamet.ee) või paberil (aadressil: Pikk 2, 10123 Tallinn).
 
Tähtajalisse taotlusvooru (toetuste põhieelarve) on võimalik taotlust esitada eelarveaastale eelneva aasta 1. augustist 30. septembrini. Juhul, kui vastava aasta 30. september ei ole tööpäev (nt langeb nädalavahetusele), siis võetakse taotlusi vastu veel sellele järgneval tööpäeval. Taotlus tuleb esitada enne toetusest rahastada planeeritavate töödega alustamist. Toetust ei anta, kui tegevused, millele toetust küsitakse, on tehtud enne taotluse esitamist (va jooksev taotlusvoor).
 
Jooksvasse taotlusvooru (ehk ettenägematute ja erakorraliste tööde reservi) võetakse taotlusi vastu jooksvalt (seni kuni jätkub vabu vahendeid). Reservi taotlusele peab olema lisatud kaaskiri, milles põhjendatakse reservist taotlemise vajadust.

Kuidas taotlusi hinnatakse (millised on kriteeriumid)?

TAOTLUSTE HINDAMINE

 

Taotlusi hindab hindamiskomisjon. Eri liiki mälestiste taotlusi hindavad erinevad komisjonid. Komisjonid lähtuvad taotluste hindamisel määruses kinnitatud kriteeriumitest ja nende alusel koostatud hindamismetoodikast (punktisüsteemist). Hindamiskomisjoni liikmetel on õigus tutvuda taotluse objektiks oleva mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega selle asukohas, sealhulgas viibida kinnisasjal või ehitises.

HINDAMISE KRITEERIUMID

 
Tähtajalisse taotlusvooru (põhieelarve toetused) esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehniline seisukord;
2) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus;
3) kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele;
4) taotluse ja eelarve kvaliteet;
5) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa kasutuse jätkusuutlikkus;
6) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa ligipääsetavus, välja arvatud juhul, kui mälestise asukohaandmed on piiratud juurdepääsuga teave;
7) taotleja varasem tegevus mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel;
8) oma- ja kaasfinantseeringu määr;
9) toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd).
 
Jooksva taotlusvooru (reserv) taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
  1. mälestisel või muinsuskaitseala ehitisel erakorraliste ja ettenägematute tööde tegemise taotluste puhul hinnatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehnilist seisukorda, töö erakorralisust ja ettenägematust ning tegevuse mõju ohu kõrvaldamisele;
  2. kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa või viimistluskihi uurimise, restaureerimise, konserveerimise ja arheoloogilise kultuurikihi uurimise või konserveerimise taotluste puhul hinnatakse, kas tegemist on kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi või arheoloogilise kultuurkihiga, mille kohta Muinsuskaitseamet on määranud uurimise, restaureerimise või konserveerimise vajalikkuse.

TOETUSE MITTEANDMISE ALUSED

 
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuste määruses sätestatud nõuetele;
2) taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli, viibida kinnisasjal või hoones;
3) taotluses on esitatud vääri või mittetäielikke andmeid;
4) taotleja mõjutab pettuse, ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
6) taotlusvooru eelarve mahu ammendumise tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;
7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga (toetuste määruse § 17 l 4).
 
Toetuse eraldamine või mitte eraldamise otsust on võimalik vaidlustada. Vaie haldusaktile tuleb esitada Muinsuskaitseametile 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Tähtajad ja ajakava

AJAKAVA

 
Tähtajaline taotlusvooru (põhieelarve) üldine ajakava:
01. august – 30. september 2019 – taotluste esitamine
oktoober 2019 – jaanuar 2020 – taotluste menetlemine ja hindamine
jaanuar – veebruar 2020 – taotlejate teavitamine otsusest
veebruar – september 2020 – toetuste väljamaksmine (sõltuvalt toetuse kõrvaltingimustest)
30. jaanuar 2021 – põhieelarve toetuse kasutamise (kulu)aruande esitamise tähtaeg
 
Tähtajalise taotlusvooru projektide abikõlbulikkuse periood (ajajärk, kui tohib teha projektiga seotud kulusid) algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab sama kalendriaasta lõpuni. Täiendava tähtajalise taotlusvooru (erakorralised taotlusvoorud) projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab 12 kuud. Jooksva taotlusvooru (reserv) abikõlbulikkuse periood algab taotluse esitamisest ja kestab 6 kuud.
 
Kui projekt on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist, siis tähtajalises taotlusvoorus projekti ei toetata (st toetatavad tegevused ei tohi enne taotluse esitamist olla lõpetatud).
 
Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud  ja
2) taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks esitatakse enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Toetuse eraldamine ja aruandlus

TOETUSE VÄLJAMAKSMINE

 
Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude tõendamist ettemaksena. Alates 2019. aastast sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepinguid üldiselt enam ei sõlmita, vaid toetused kantakse üle otsuse alusel siis, kui toetuse saaja on otsusega antud kõrvaltingimused täitnud (nt kui otsuses on märgitud, et eelnevalt on vajalik ameti tööde alustamise luba, siis toetus kantakse üle pärast seda kui see luba on väljastatud). Kui toetuse eraldamise otsusega kõrvaltingimusi ei ole määratud, siis makstakse toetus välja 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.  Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa (ehk taotluses esitatud info on siduv nii toetuse otsuses kui aruandes). Toetuse saaja õigused ja kohustused on kirjeldatud toetuste määruses ja need on siduvad.
 

TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE

 
Pärast toetuse kasutamist esitatakse Muinsuskaitseametile toetuse kasutamise (kulu)aruanne.  Toetuse kasutamise aruanne tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppu (ehk põhieelarve toetuste aruannete tähtaeg on toetuse andmisele järgneva aasta 30. jaanuar). Toetuse aruanne tuleb esitada allkirjastatult vastaval vormil ja lisada tuleb kuludokumendid (aktid, arved, maksekorraldused).
 
Abikõlbulikkuse perioodi ja seoses sellega ka aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel (toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud) toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud allkirjastatud pikendamise taotluse enne projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppu.
 
Toetuse saaja peab koos aruande esitamisega tagastama toetuse kasutamata jäägi. Toetuse jäägi piirmäär, mille osas toetust tagasi ei küsita, on kuni 5 eurot. Juhul, kui pärast toetuse eraldamise otsust selgub, et restaureerimistööde planeeritud maksumus on väiksem kui taotluses märgitud, siis on Muinsuskaitseametil õigus küsida toetus osaliselt tagasi (toetuse omaosaluse määr peab jääma proportsionaalselt samaks vastavalt taotluses esitatud andmetele).
 
Täiendav info: määrus ja korduma kippuvad küsimused (KKK) (PDF)

Ettenägematute tööde reserv (jooksev taotlusvoor)

TAOTLEMINE JOOKSVAST TAOTLUSVOORUST (ETTENÄGEMATUTE TÖÖDE RESERV)

 
Ettenägematute ja erakorraliste tööde puhuks on amet ette näinud jooksva taotlusvooru, kuhu võetakse taotlusi vastu jooksvalt seni, kuni vastava aasta eelarves vahendeid jätkub. Jooksva taotlusvooru maht on kuni 5% ameti eelarveaasta toetuste eelarve üldmahust. Reservi taotlejale ja taotlusele kehtivad kõik tava taotlusvooru nõuded. Reservi taotlusele peab olema lisatud kaaskiri, milles põhjendatakse reservist taotlemise vajadust (nt selgitus tööde erakorralisuse ja ettenägematuse kohta).
 
Jooksvast taotlusvoorust toetatakse järgmisi tegevusi:
  1. mälestisel või muinsuskaitseala ehitisel erakorraliste ja ettenägematute tööde tegemine, millega kõrvaldatakse mälestise või muinsuskaitseala ehitise säilimist ohustav ootamatult tekkinud olukord;
  2. kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa või viimistluskihi uurimine, restaureerimine, konserveerimine ja arheoloogilise kultuurkihi uurimine või konserveerimine.
Reservi taotluste puhul ei ole oma- ja/või kaasfinantseering kohustuslik. Jooksva taotlusvooru projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest ja kestab kuus kuud. Jooksvalt esitatud taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras 60 kalendripäeva jooksul. Kui jooksvasse taotlusvooru esitatud taotluste summa on jooksva taotlusvooru eelarve vabade vahendite jäägist suurem, lõpetab toetuse andja taotluste vastuvõtmise.
 
Jooksva taotlusvooru taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
  • mälestisel või muinsuskaitseala ehitisel erakorraliste ja ettenägematute tööde tegemise taotluste puhul hinnatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehnilist seisukorda, töö erakorralisust ja ettenägematust ning tegevuse mõju ohu kõrvaldamisele;
  • kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa või viimistluskihi uurimise, restaureerimise, konserveerimise ja arheoloogilise kultuurikihi uurimise või konserveerimise taotluste puhul hinnatakse, kas tegemist on kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi või arheoloogilise kultuurkihiga, mille kohta Muinsuskaitseamet on määranud uurimise, restaureerimise või konserveerimise vajalikkuse.

Riigiabi (vähese tähtsusega abi)

RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (VTA)

 
Muinsuskaitseameti toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks (VTA määruse artikli 3 ning konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetust käsitletakse riigiabina (vähese tähtsusega abina) siis, kui see vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele:
  1. riigi vahendid (arvesse läheb abi nii riigi, linna või valla vahenditest) 
  2. majanduslik eelis
  3. valikuline iseloom
  4. mõju konkurentsile ja kaubandusele (abi on piiriülese mõjuga ehk rahvusvaheline tasand ning toimub majandustegevus (nt mälestise külastamiseks müüakse pileteid jne)).

Riigiabi saajaks võib olla nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik isik (sh füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus) või isegi isikuks mitteolev ühendus (nt avaliku ja erasektori partnerluse projekt).

Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, siis kontrollib Muinsuskaitseamet VTA registrist, et toetuse andmisel ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi kogusumma koos taotlusvooru toetusega 200 000 eurot (toetuste määrus § 6). Kui toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja vähese tähtsusega abina õigustatud saama, siis vähendatakse toetust selle ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, jäetakse taotlus läbi vaatamata (toetuste määrus § 14 lõige 3). Kui toetuse saajale anti ebaseaduslikku riigiabi, siis tuleb see tagastada.

 
 

 Lisainfo:

 
Aime Lauk
Muinsuskaitseameti toetuste spetsialist
aime.lauk@muinsuskaitseamet.ee
5886 4595