Toetused mälestistele

TAOTLEJA – kes saavad toetust küsida ning nõuded taotlejale

 

Taotlejaks võib olla mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja. 

 

Jooksva taotlusvooru puhul võib taotlejaks olla lisaks ka mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndisse jääva kinnisasja omanik või valdaja siis, kui toetust küsitakse kinnismälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi või arheoloogilise kultuurkihi uurimiseks ning korrastamiseks (tegevuste täpne sõnastus - määruse § 5 lõige 2). 

 

Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

• taotlejal ei ole riigi ees maksu- või maksevõlga või see on ajatatud;
• taotleja suhtes ei ole alustatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
• juhul kui toetuse andja on teinud taotlejale varasema toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
• taotleja on suutlik tasuma kohustuslikku omaosaluse määra ning mitteabikõlblikke kulusid (määrus §10 lõige 2);
• taotlejale ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha eraldatud;
• taotlejal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees, välja arvatud Muinsuskaitseameti ettekirjutuse täitmine (ettekirjutuse täitmiseks toetuse taotlemine ei ole keelatud).

TOETATAVAD TEGEVUSED

 

Muinsuskaitseamet eraldab toetusi mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate hoonete säilitamiseks. Toetusi eraldatakse tähtajalisest taotlusvoorust (põhieelarve) ja jooksvast taotlusvoorust (ettenägematute tööde reserv) ning eri taotlusvoorude puhul on erinevusi toetatavate tegevuste puhul. Samuti toetatakse erinevate mälestiste liikide puhul erinevaid tegevusi, kuna erinevatel mälestise liikidel on võimalikud erinevad tööd.

 

Tähtajalistest taotlusvoorudest toetatavad tegevused

 

EHITISMÄLESTISED, HOONEST AJALOOMÄLESTISED ja MUINSUSKAITSEALA EHITISED:

1. ehitise konserveerimine ja restaureerimine;
2. ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine;
3. ehitusprojekti koostamine;
4. hooldamine ja remontimine, sealhulgas valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine;
5. taastamine (ainult muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 39 tähenduses).

KUNSTIMÄLESTISED ja TEHNIKAMÄLESTISED:

1. konserveerimine ja restaureerimine ning selleks tegevuskava koostamine;
2. hooldamine ja remontimine;
3. hoiu- ja säilitustingimuste tagamine, sealhulgas valve- ja signalisatsioonisüsteemi rajamine mälestise asukohajärgsele hoonele.

AJALOOMÄLESTISED (rajatised jm, välja arvatud hooned):

1. konserveerimine ja restaureerimine;
2. hooldamine ja remontimine, sealhulgas võsa ja puude raie;
3. taastamine (ainult MuKS § 39 tähenduses).

ARHEOLOOGIAMÄLESTISED:

1. konserveerimine;
2. hooldamine, sealhulgas võsa ja puude raie.

AJALOOLISE LOODUSLIKU PÜHAPAIGA säilitamiseks toetatakse hooldamist.

 

 

Jooksvast taotlusvoorust toetatakse järgmisi tegevusi:

1) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa vahetu hävimisohu ärahoidmiseks edasilükkamatud tööd või erakorraliste ja ettenägematute tööde tegemine, millega kõrvaldatakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa säilimist ohustav ootamatult tekkinud olukord;

2) kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa või viimistluskihi uurimine, restaureerimine, konserveerimine ja arheoloogilise kultuurkihi uurimine või konserveerimine;

3) ehitismälestise, hoonest ajaloomälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise tegevuskava koostamine.

ABIKÕLBULIKUD JA MITTEABIKÕLBULIKUD KULUD

 

Abikõlblik kulu on otseselt toetatava tegevuse elluviimisega seotud tekkepõhine kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas õigusaktidega ning on vajalik ja sobiv toetuse taotluses märgitud tööde tegemiseks. Tähtajalise taotlusvooru projektide abikõlbulikkuse periood (ajajärk, kui tohib teha projektiga seotud kulusid) algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab järgmise eelarveaasta lõpuni. 

 

Mitteabikõlblik kulu on toetatava tegevuse elluviimisega mitteseotud või tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu, sealhulgas:

1) projektijuhtimise kulu;

2) tehnika või muu põhivara soetamine, välja arvatud valve- ja signalisatsiooniseadmed;

3) käibemaks, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav (ehk kui käibemaks on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav, siis sellisel juhul on käibemaks mitteabikõlbulik kulu);

4) laenuintressid;

5) rahatrahv ja rahaline karistus;

6) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

7) sularahas tasutud kulu;

8) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest;

9) muinsuskaitselise järelevalve kulu;

10) toitlustamise kulu;

11) riigilõivud;

12) püsikulud.

 

Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja.

TOETUSE SUURUS

 

Tähtajalises taotlusvoorus maksimaalne toetussumma ehitiste restaureerimise ja konserveerimise taotluste puhul on kuni 100 000 eurot, teistel juhtudel kuni 20 000 eurot. Taotlusvooru minimaalne toetussumma on 200 eurot.

 

Toetusi makstakse ainult täissummades, seetõttu palume taotlustes sendid ümardada eurodeks (juhul, kui taotluse summa on sentides, ümardatakse see täismahus toetuse andmisel väiksemaks kuni täissummani).

 

OMA- JA KAASFINANTSEERING

 

Tähtajalisest taotlusvoorust (põhieelarvest) toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest:

1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline isik;

2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus;

3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik (ehk omaosalus peab olema vähemalt 10%).

 

Juhul, kui pärast toetuse eraldamise otsust selgub, et restaureerimistööde planeeritud maksumus on väiksem kui taotluses märgitud, siis on Muinsuskaitseametil õigus küsida toetus osaliselt tagasi (toetuse omaosaluse määr peab jääma proportsionaalselt samaks vastavalt taotluses esitatud andmetele).

 

Jooksvast taotlusvoorust (ettenägematute tööde reserv) toetuse taotlemisel ei ole oma- ja kaasfinantseering nõutavad.

 

Täiendav info: määrus ja korduma kippuvad küsimused (KKK) (PDF).

TAOTLUSE VORM JA KOHUSTUSLIKUD LISAD

 

Allkirjastatud taotlus tuleb esitada vastaval vormil või kultuurimälestiste registri kaudu. Taotletud toetuse suurus ja toetuse osakaal tööde kogumaksumusest (ehk omaosaluse määr), toetatavad tegevused, abikõlbulikkuse periood jne peavad vastama toetuste määruses sätestatud tingimustele. Kui taotluses märgitud töödeks on vajalik ehitusprojekt, siis taotluses peab olema viide kehtivale Muinsuskatiseameti poolt heakskiidetud ehitusprojektile.

 

Taotluse kohustuslikud lisad:

1) kaks võrreldavat ja kehtivat hinnapakkumist.  Juhul kui muinsuskaitseseaduse alusel peab taotluses märgitud töö tegijal olema muinsuskaitseline pädevus, siis peavad ka hinndapakkumised olema muinsuskaitsevaldkonnas tegutsevalt ettevõtjalt. Põhjendatud juhul ja ameti nõusolekul võib esitada ühe hinnapakkumise. Muinsuskaitseametil on õigus küsida võrdlevaid hinnapakkumisi;

2) kaasfinantseerija olemasolul tema kinnituskiri;

3) kinnituskiri omafinantseeringu allika kohta, kui seda ei tasu taotleja ise;

4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

5) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise valdamise õiguslikku alust tõendav dokument, kui taotleja on mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise valdaja.

 

Jooksvast taotlusvoorust taotlemisel lisatakse veel kaaskiri, milles põhjendatakse ettenägematute või edasilükkamatute tööde tegemise ja reservist taotlemise vajadust.

 

Võimalusel võib taotlusele lisada ka fotosid (soovitavalt konkreetsest (avariilisest) kohast/konstruktsioonist, mille korrastamiseks toetust küsitakse).

TAOTLUSE ESITAMINE

 

Toetuse saamiseks tuleb esitada Muinsuskaitseametile esindusõigusliku isiku allkirjaga taotlus koos kohustuslike lisadega. Kõige lihtsam on esitada taotlus elektrooniliselt kultuurimälestiste registri kaudu. Kultuurimälestiste registris tuleb selleks  ID-kaardi või Mobiil-ID abil sisse logida kodaniku keskkonda. Seejärel tuleb vasakul menüüst valida "Toetuste taotlused" ning seejärel vajutada nupule "Alustage uue taotluse sisestamist" (vt ka täpsemat piltidega juhendit (2.18 MB, PDF) registris kaudu taotlemise kohta). Registris on samuti võimalik jälgida taotluse menetlemise protsessi ning oma varasemaid taotlusi. Samuti on taotlust võimalik esitada e-posti teel (aadressil: info@muinsuskaitseamet.ee) või paberil (aadressil: Pikk 2, 10123 Tallinn).

 

Tähtajalisse taotlusvooru (toetuste põhieelarve) on võimalik taotlust esitada eelarveaastale eelneva aasta 1. augustist 30. septembrini. Juhul, kui vastava aasta 30. september ei ole tööpäev (nt langeb nädalavahetusele), siis võetakse taotlusi vastu veel sellele järgneval tööpäeval (nt 2024. aastaks võetakse tähtajalise taotlusvooru taotlusi vastu kuni 2. oktoober 2023 (esmaspäev) kell 23:59). Taotlus tuleb esitada enne toetusest rahastada planeeritavate töödega alustamist ehk taotluses kavandatud töödega ei tohi alustada enne toetuse eraldamise otsust. Toetust ei anta, kui tegevused, millele toetust küsitakse, on tehtud enne taotluse esitamist või toetuse eraldamise otsuse kinnistamist.

 

Jooksvasse taotlusvooru (ehk ettenägematute ja erakorraliste tööde reservi) võetakse taotlusi vastu jooksvalt (seni kuni jätkub vabu vahendeid). Reservi taotlusele peab olema lisatud kaaskiri, milles põhjendatakse reservist taotlemise vajadust. Tööd ei tohi olla tehtud enne taotluse esitamist, kuid töödega võib alustada pärast taotluse esitamist (võttes riski, et toetust ei saada).

TAOTLUSTE HINDAMINE

 

Taotlusi hindab hindamiskomisjon. Eri liiki mälestiste taotlusi hindavad erinevad komisjonid. Komisjonid lähtuvad taotluste hindamisel määruses kinnitatud kriteeriumitest ja nende alusel koostatud hindamismetoodikast (punktisüsteemist) (208.69 KB, PDF). Hindamiskomisjoni liikmetel on õigus tutvuda taotluse objektiks oleva mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega selle asukohas, sealhulgas viibida kinnisasjal või ehitises.

HINDAMISE KRITEERIUMID

 

Tähtajalisse taotlusvooru (põhieelarve toetused) esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

1) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehniline seisukord;

2) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus;

3) kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele;

4) taotluse ja eelarve kvaliteet;

5) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa kasutuse jätkusuutlikkus;

6) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa ligipääsetavus, välja arvatud juhul, kui mälestise asukohaandmed on piiratud juurdepääsuga teave, sealhulgas ligipääsetavus erivajadustega inimestele;

7) taotleja varasem tegevus mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel;

8) oma- ja kaasfinantseeringu määr;

9) toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd).

 

Jooksva taotlusvooru (reserv) taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

1. edasilükkamatute või ettenägematute tööde taotluste puhul (määruse § 5 punkt 1)  hinnatakse töö erakorralisust ja ettenägematust, töö edasilükkamatust vahetu hävimisohu ärahoidmiseks, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehnilist seisukorda, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa kasutuse jätkusuutlikkust, tegevuse asjakohasust ja mõju ohu kõrvaldamisele ning töödega kohese alustamise võimalikkust;
2. tööde käigus avastatud kultuuriväärtuste (määruse § 5 punkt 2) taotluste puhul hinnatakse, kas tegemist on kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi või arheoloogilise kultuurkihiga, mille kohta Muinsuskaitseamet on määranud uurimise, restaureerimise või konserveerimise vajalikkuse;
3. tegevuskava koostamise taotluste puhul (määruse § 5 punkt 3) hinnatakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehnilist seisukorda, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa suhtelist kultuurilist, arhitektuurilist, ajaloolist ja kunstilist väärtust, kavandatava töö asjakohasust, põhjendatust ja mõju mälestise säilimisele ning taotluse ja eelarve kvaliteeti. 

TOETUSE MITTEANDMISE ALUSED

 

Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuste määruses sätestatud nõuetele;

2) taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli, viibida kinnisasjal või hoones;

3) taotluses on esitatud vääri või mittetäielikke andmeid;

4) taotleja mõjutab pettuse, ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

6) taotlusvooru eelarve mahu ammendumise tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga (toetuste määruse § 17 lõige 4).

 

Toetuse eraldamine või mitte eraldamise otsust on võimalik vaidlustada. Vaie haldusaktile tuleb esitada Muinsuskaitseametile 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

AJAKAVA

 

Tähtajalise taotlusvooru (põhieelarve) üldine ajakava:

01. august – *2. oktoober 2023 – taotluste esitamine aastaks 2024 (tähtajaline taotlusvoor 2024)

oktoober 2023 – jaanuar 2024 – taotluste menetlemine ja hindamine

jaanuar 2024 – taotlejate teavitamine otsusest

I-IV kvartal 2024 – 2024. aasta toetuste väljamaksmine (sõltuvalt toetuse otsuse kõrvaltingimustest)

veebruar 2024 – 31.12.2025 – abikõlbulikkuse periood (ehk toetuse abil tööde teostamine)

30. jaanuar 2026 – 2024. aasta tähtajalise taotlusvooru toetuse kasutamise (kulu)aruande esitamise tähtaeg

 

 

2022. aasta tähtajalise taotlusvooru (taotlused esitati kuni 30.09.2021) toetuse kasutamise (kulu)aruande tähtaeg on kuni 30.01.2024 ning 2023. aasta tähtajalise taotlusvooru (taotlused esitati kuni 30.09.2022) toetuse kasutamise (kulu)aruande tähtaeg on kuni 30.01.2025. Alates 01.08.2020 muudeti toetuse kasutamise abikõlbulikkuse perioodi. Tähtajalise taotlusvooru projektide abikõlbulikkuse periood (ajajärk, kui tohib teha projektiga seotud kulusid) algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab järgmise eelarveaasta lõpuni. Täiendava tähtajalise taotlusvooru (erakorralised taotlusvoorud) projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab järgmise eelarveaasta lõpuni. Jooksva taotlusvooru (reserv) abikõlbulikkuse periood algab taotluse esitamisest ja kestab 12 kuud.

 

Kui projekt on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist (toetuse otsuse kinnistamist), siis tähtajalises taotlusvoorus projekti ei toetata.

 

Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:

1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud  ja

2) taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks esitatakse enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 

NB! 2020. aastal eraldatud tähtajalise taotlusvooru toetuste abikõlbulikkuse periood kestab kuni 31.12.2020 ja toetuse kasutamise (kulu)aruande tähtaeg oli 30.01.2021. 2020. aasta jooksva taotlusvooru toetuste abikõlbulikkuse periood on 6 kuud alates taotluse esitamise kuupäevast ja kuluaruande tuleb esitada kuu aja jooksul alates abikõlbulikkuse perioodi lõpust.

 

 

*NB!  Erandina võetakse 2024. aasta tähtajalise taotlusvooru taotlusi vastu ka 02.10.2023 (esmaspäeval) kuni kella 23:59, kuna 2023. aastal on 30. september nädalavahetusel (haldusmenetluse seadus § 33 lõige 3).

TOETUSE VÄLJAMAKSMINE

 

Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude tõendamist ettemaksena. Alates 2019. aastast sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepinguid üldiselt enam ei sõlmita, vaid toetused kantakse üle otsuse alusel siis, kui toetuse saaja on otsusega antud kõrvaltingimused täitnud (nt kui otsuses on märgitud, et eelnevalt on vajalik ameti tööde tegemise luba, siis toetus kantakse üle pärast seda kui see luba on väljastatud). Kui toetuse eraldamise otsusega kõrvaltingimusi ei ole määratud, siis makstakse toetus välja 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.  Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa (ehk taotluses esitatud info on siduv nii toetuse otsuses kui aruandes). Toetuse saaja õigused ja kohustused on kirjeldatud toetuste määruses ja need on siduvad.

 

TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE

 

Pärast toetuse kasutamist esitatakse Muinsuskaitseametile toetuse kasutamise (kulu)aruanne.  Toetuse kasutamise aruanne tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppu. Toetuse aruanne tuleb esitada allkirjastatult vastaval vormil ja lisada tuleb kuludokumendid (aktid, arved, maksekorraldused). Kõige lihtsam on nüüd esitada toetuse kasutamise kuluaruannet kultuurimälestiste registri kaudu, sest seal on nüüd aruanne osaliselt eeltäidetud taotluse ja toetuse otsuse andmetega (vt ka juhendit (1.21 MB, PDF)).

 

Abikõlbulikkuse perioodi ja seoses sellega ka aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel (toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud) toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud allkirjastatud pikendamise taotluse enne projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppu.

 

Toetuse saaja peab koos aruande esitamisega tagastama toetuse kasutamata jäägi. Toetuse jäägi piirmäär, mille osas toetust tagasi ei küsita, on kuni 5 eurot. Juhul, kui pärast toetuse eraldamise otsust selgub, et restaureerimistööde planeeritud maksumus on väiksem kui taotluses märgitud, siis on Muinsuskaitseametil õigus küsida toetus osaliselt tagasi (toetuse omaosaluse määr peab jääma proportsionaalselt samaks vastavalt taotluses esitatud andmetele).

 

Täiendav info: määrus ja korduma kippuvad küsimused (KKK) (PDF). 

TAOTLEMINE JOOKSVAST TAOTLUSVOORUST (ETTENÄGEMATUTE TÖÖDE RESERV)

 

Ettenägematute ja edasilükkamatute tööde puhuks on amet ette näinud jooksva taotlusvooru, kuhu võetakse taotlusi vastu jooksvalt seni, kuni vastava aasta eelarves vahendeid jätkub. Jooksva taotlusvooru jääki kuvatakse siin. NB! 2023. aasta jooksva taotlusvooru taotluste vastuvõtmine on peatatud, kuna esitatud taotluste kogumaht ületab jooksva taotlusvooru eelarve jäägi. Jooksva taotlusvooru maht on kuni 10% ameti eelarveaasta toetuste eelarve üldmahust.

 

Reservi taotlejale ja taotlusele kehtivad kõik tava taotlusvooru nõuded. Reservi taotlusele peab olema lisatud kaaskiri, milles põhjendatakse reservist taotlemise vajadust (nt selgitus tööde erakorralisuse ja ettenägematuse kohta).

 

Jooksvast taotlusvoorust toetatakse järgmisi tegevusi:

1) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa vahetu hävimisohu ärahoidmiseks edasilükkamatud tööd või erakorraliste ja ettenägematute tööde tegemine, millega kõrvaldatakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa säilimist ohustav ootamatult tekkinud olukord;

2) kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa või viimistluskihi uurimine, restaureerimine, konserveerimine ja arheoloogilise kultuurkihi uurimine või konserveerimine;

3) ehitismälestise, hoonest ajaloomälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise tegevuskava koostamine.

 

Reservi taotluste puhul ei ole oma- ja/või kaasfinantseering kohustuslik. Jooksva taotlusvooru projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest ja kestab 12 kuud. Jooksvalt esitatud taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras 60 kalendripäeva jooksul. Kui jooksvasse taotlusvooru esitatud taotluste summa on jooksva taotlusvooru eelarve vabade vahendite jäägist suurem, lõpetab toetuse andja taotluste vastuvõtmise.

 

Jooksva taotlusvooru taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel (täpsemalt vaata hindamisjuhendist (208.69 KB, PDF)):

1. edasilükkamatute või ettenägematute tööde taotluste puhul (määruse § 5 punkt 1)  hinnatakse töö erakorralisust ja ettenägematust, töö edasilükkamatust vahetu hävimisohu ärahoidmiseks, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehnilist seisukorda, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa kasutuse jätkusuutlikkust, tegevuse asjakohasust ja mõju ohu kõrvaldamisele ning töödega kohese alustamise võimalikkust;
2. tööde käigus avastatud kultuuriväärtuste (määruse § 5 punkt 2) taotluste puhul hinnatakse, kas tegemist on kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtud tööde käigus avastatud kultuuriväärtusliku rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi või arheoloogilise kultuurkihiga, mille kohta Muinsuskaitseamet on määranud uurimise, restaureerimise või konserveerimise vajalikkuse;
3. tegevuskava koostamise taotluste puhul (määruse § 5 punkt 3) hinnatakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehnilist seisukorda, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa suhtelist kultuurilist, arhitektuurilist, ajaloolist ja kunstilist väärtust, kavandatava töö asjakohasust, põhjendatust ja mõju mälestise säilimisele ning taotluse ja eelarve kvaliteeti. 

RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (VTA)

 

Muinsuskaitseameti toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks (VTA määruse artikli 3 ning konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetust käsitletakse riigiabina (vähese tähtsusega abina) siis, kui see vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele:

1. riigi vahendid (arvesse läheb abi nii riigi, linna või valla vahenditest) 
2. majanduslik eelis
3. valikuline iseloom
4. mõju konkurentsile ja kaubandusele (abi on piiriülese mõjuga ehk rahvusvaheline tasand ning toimub majandustegevus (nt mälestise külastamiseks müüakse pileteid jne)).

Riigiabi saajaks võib olla nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik isik (sh füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus) või isegi isikuks mitteolev ühendus (nt avaliku ja erasektori partnerluse projekt).

Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, siis kontrollib Muinsuskaitseamet VTA registrist, et toetuse andmisel ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi kogusumma koos taotlusvooru toetusega 200 000 eurot (toetuste määrus § 6). Kui toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, siis vähendatakse toetust selle ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, jäetakse taotlus läbi vaatamata (toetuste määrus § 14 lõige 3). Kui toetuse saajale anti ebaseaduslikku riigiabi, siis tuleb see tagastada.