1. maist 2019 kehtib uus muinsuskaitseseadus, mis tõi mõned muutused kaasa ka otsingulubade valdkonnas. Selle infokirja eesmärk on selgitada olulisemaid seadusega kaasnevaid muutusi ning näidata, kuidas need võiksid vanast seadusest tulenevaid probleemkohti lahendada.
1-aastane otsinguluba → 5-aastane otsinguvahendi luba
Uus muinsuskaitseseadus pikendab otsingulubade kehtivusaega viie aastani. St otsinguvahendi luba ei ole tulevikus enam seotud kalendriaastaga, mille lõppedes kõik load kaotvad ühe korraga kehtivuse, vaid kehtib viis aastat alates loa väljastamisest. Viie aasta pärast on inimesel soovi korral võimalik taotleda uut 5-aastast otsinguluba. Lisandub riigilõiv 50 eurot.
- Vähem bürokraatiat. Ei tekita ametile iga aasta alguses loataotluste/aruannete uputust ja loaomanikele pikka ooteaega, millal luba väljastatakse.
- Võimaldab A4-formaadis paberblanketil lubade asemel väljastada plastkaardi formaadis lube, mida on oluliselt mugavam otsingule minnes tasku pista.
Aasta-aruanne → jooksev aruandlus, mis sisuliselt koosneb kahest osast: otsinguteavitus + otsinguaruanne
5-aastase otsingulubade süsteemi korral ei toimi senine aasta-aruande süsteem, seetõttu muutub ka aruannete esitamise kord. Alates 1. maist on otsinguaruanne sisuliselt kahe-osaline. Enne otsingu algust tuleb Muinsuskaitseametile esitada otsinguteavitus. Otsingu toimumise järel on 30 päeva aega esitada otsinguaruanne.
Otsinguteavitus: loaomaniku nimi, loanumber, planeeritav otsingu aeg + koht
Otsinguteavituse võib esitada ka otse maastikult, oluline, et see oleks esitatud enne otsingu algust.
Esitamise viis: registrirakendus (ka mobiiliversioon), e-post või SMS.
Otsinguteavitust ei menetleta ega kinnitata, kuid selle olemasolu vajadusel kontrollitakse. Teavitus on eeldus ka aruande esitamiseks st see on registris aruannet täites sisuliselt aruande esimene osa.
Otsinguaruanne: toimunud otsingu andmed, leidude avastamisel ka leidude ja leiukohtade andmed.
Aruande esitamise viis: läbi registrirakenduse (tulevikus ka mobiiliversioon), e-post või tavapost.
Millised on uue aruande korra e aruandluse eelised?
- Kiirem infovahetus MKA ja loaomanike vahel. Kiirem tagasiside leidjale, millised leiud võib säilitada leidja oma kogus, millised vajavad lähemat ekspertiisi.
- Teavitusi ja aruandeid tuleb esitada vaid siis kui toimub otsing. Ei pea esitama enam MKA-le aasta lõpus teateid otsingute mitte toimumisest.
- Tänu teavitussüsteemile parem järelevalve maastikul ning koostöö PPA-ga ebaseadusliku otsingutegevuse tõkestamiseks.
- Kultuurimälestiste registrisse tekib igal loaomanikul oma keskkond, kus kõik temaga seotud otsingute ja leidude info on ühes kohas ja seotud kaardirakendusega.
- Otsinguaruannete ühtlustamine ja sidumine kaardirakendusega annab arheoloogidele ja muinsuskaitsele olulist infot arheoloogiliste leidude paiknemisest maastikul, loaomanike esitatud andmetel on reaalne teaduslik potentsiaal.
Arheoloogiline leiukoht
Uue muinsuskaitseseaduse järgi on otsingud keelatud mälestisel, selle kaitsevööndis ning arheoloogilises leiukohas. Arheoloogiline leiukoht on samuti riigi kaitse alla võetud muistis (vana asulakoht, kalme, teekoht jne), kuid arheoloogiamälestisest eristavad teda eelkõige leebemad kaitsepiirangud maaomanikule. Mitte iga paika, kust avastatakse arheoloogilisi esemeid, ei võeta arheoloogilise leiukohane kaitse alla. Kaitse alla võtmise vajadus sõltub alati konkreetse situatsioonist, muistise säilivusest. Otsuse aluseks on eksperdihinnang.
Kultuuriväärtusega asja otsinguvahendiga otsimise luba → otsinguvahendi luba
Kehtiva muinsuskaitseseaduse järgi on luba vajalik kultuuriväärtusega leiu otsinguteks. Alates 1. maist on loanõue üldisem. Ehk siis otsinguvahendi luba on vaja, kui inimene soovib otsinguvahendit kasutada veealal, väljaspool linna, alevi, aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala ning õuemaad. Luba ei ole vaja muinsuskaitseseaduses mõistes uuringu läbiviimisel, kaitseväel või korrakaitsjatel teenistusülesande täitmisel, maaomanikul või ettevõtjal majandustegevuse raames ehitamise, põlluharimise, metsandusega seotud ülesannete täitmisel, mis ei ole seotud arheoloogilise leiu otsimisega.
Ehk siis uus seadus sõnastab selgemini, millises olukorras on vaja otsinguluba ja millises mitte ja millistes piirkondades otsimiseks. Jätkuvalt ei takista seadus otsimast põllumehel või metsaomanikul maastikul tööde käigus pudenenud masinajuppi ega inimesel koduõue peenramaal kadunud sõrmust. Küll aga on luba (ja sellele eelnev koolitus) vajalik, kui inimene soovib hobiotsingutega maastikul tegeleda, kus on ka kõige suurem tõenäosus arheoloogiliste leidusid avastada.
Korduma kippuvad küsimused
-
Kas iga 5 aasta pärast tuleb korrata koolitust?
Ei pea. Koolitusenõue on ühekordne.
-
Kas enne 1. maid 2019 väljastatud load kaotavad kehtivuse?
Ei kaota. Enne 1. maid 2019 väljastatud load kehtivad ikka 31. detsembrini, misjärel saab inimene soovi korral juba 5-aastase loa. Alates 1. maist muutub lihtsalt aruannete esitamise süsteem – otsingule eelneb teavitus + 30 päeva jooksul otsingu toimumisest tuleb esitada aruanne. Jaanuaris-aprillis toimunud otsingute info tuleb esitada hiljemalt 31. jaanuaril 2020.
Oluline!
- Aprillikuu jooksul saadame kõigile otsinguloaomanikele ka infokirja juhistega, kuidas ja mis infokanaleid pidi (meiliaadress, registrirakenduse kasutusjuhend) saab tulevikus teavitusi ja aruandeid esitada.
- Aprillis ja maikuus toimuvad ka erinevates Eesti paikades arheoloogia- ja otsingutehuvilistele teabepäevad! Toimumise aegade ja kohtade info jooksvalt MKA kodulehel.
- Vaata ka Tallinnas toimunud teabepäeva salvestust Muinsuskaitseameti Facebooki lehelt.