Muinsuskaitseamet arendab uut säilitamise ja inventeerimise tehisintellekti kratt Sälli prototüüpi, mille eesmärk on muuta muuseumiinventuurid mugavamaks ja kiiremaks. Pilootmuuseumidena osalevad projektis Eesti Rahva Muuseum, Pärnu Muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Tallinna Tehnikaülikooli Muuseum, Tallinna Linnamuuseum, Virumaa muuseumid, Tartu Linnamuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum ja SA Rannarahva Muuseum.
Kratt Sälli prototüübi arendustööd kestavad 12 kuud vahemikus 15. september 2020 - 14. september 2021. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.
Miks on kratt Sälli muuseumidele vajalik?
Vastavalt Muuseumiseadusele peab muuseum igal aastal läbi viima inventuure, mille eesmärk on kontrollida museaalide allesolekut ja seisundit. Inventuure tuleb läbi viia arvestusega, et kõik museaalid oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Kratt Sälli eduka prognoosimisvõime tulemusena oleks edaspidi võimalik loobuda ajamahukatest inventuuridest ning asendada need vajaduspõhise kontrolliga, mida lihtsustab ka uus museaalide märgistamise süsteem. Lisaks aitab Sälli efektiivsemalt planeerida korrastus- ja konserveerimistöid.
Kratt Sälli toetub museaalide vananemist ennustades Muuseumide Infosüsteemi (MuIS) kantud museaali andmeväljadele, võttes arvesse eseme olemust, vanust, materjali, seisundikirjeldust, hoidla keskkonnatingimusi jpm.
Loomulikult ei asenda Sälli muuseumides töötavaid spetsialiste, vaid selle eesmärk on kiirendada teatud tööprotsesse.
Eesmärgid
Projekti eesmärk on anda sisend kratt Sälli produktsioonikõlbliku lahenduse välja töötamiseks, mis võimaldaks tänasega võrreldes efektiivsemalt läbi viia museaalide inventeerimist ja aitaks ennustada museaalide säilimist. Esmase analüüsi käigus kaardistatakse prototüübi arendamiseks vajalikud MuIS andmed ja analüüsitakse museaalide märgistamise võimalusi. Seejärel asutakse prototüüpi mudeldama, testima ja arendama koostöös pilootmuuseumidega. Kratt Sälli pikem eesmärk on hoida kokku 50% inventeerimisele kuluvast ajast, kuid antud projekti käigus selgub, kui palju on tegelikult võimalik inventeerimise tööprotsessi ajakulu kokku hoida.
Tehtud ja tegemisel
2019
2020
I etapi alustamine. Septembris alustati projekti esimese etapiga, mille eeldatav valmimisaeg on 15. detsember 2020. Esimeses etapis hinnatakse projekti teostatavust, selgitatakse välja inventeerimise protsessi kiirendamiseks erinevad variandid ja analüüsitakse krati mudeli loomiseks vajalikke andmeid. Andmete kogumisel tehakse koostööd pilootmuuseumidega.
Projekti I etapi töörühma moodustavad Meri Liis Treimann, Kurmo Konsa ja Kristiina Piirisild. Juhtrühma kuuluvad Mirjam Rääbis, Stina Sarapuu, Janika Turu ja Marju Niinemaa.
Tööde vaheetappide tähtaegade muutmine
16. novembril kinnitas juhtrühm projekti täitja ettepanekul töö I ja II etapi tähtaegade pikendamise vastavalt uuele ajakavale, mille järgi teostatakse I etapi tööd vahemikus 15. september – 8. jaanuar 2021 ja II etapi tööd vahemikus 8. jaanuar – 12. aprill 2021. III etapi tööd algavad 12. aprillil 2021.Vaheetappide tähtaegade pikendamise peamiseks põhjuseks oli oodatust pikem osapoolte vaheline andmete üleandmise protsess ja andmepäringute modifitseerimine vastavalt projekti skoobile.
Projekti tähtaja lõpp ei muutu ja selleks on endiselt 14. september 2021.
2021
I etapi tööde vastuvõtmine
8. jaanuaril lõppes projekti I etapp, mille käigus andis täitja üle teostatud tööde dokumentatsiooni, mille juhtrühm kinnitas ja võttis vastu 15. jaanuaril.I etapi tööde kokkuvõte
Eelanalüüsi käigus kaardistati pilootmuuseumide inventeerimise protsessid ja ootused kratt Sällile, teostati kõikide muuseumide MuIS andmete eelanalüüs, kaardistati pilootmuuseumide täiendavad andmekogud, analüüsiti museaalide säilimise ennustamiseks vajalikke andmeid ning kaardistati ja analüüsiti museaalide märgistamise süsteeme.
Planeeritavate pärandihoidlate kontekstis läheb MKA andmete põhjal ühe museaali inventeerimiseks keskmiselt 19 minutit, mis tähendab, et 2,5 miljoni museaali inventeerimiseks 5a. jooksul läheb vaja ca 70 täistöökohaga inimest. See ilmestab selgelt, miks on vaja inventeerimisprotsesse kiiremaks muuta.
Analüüs näitas, et inventeerimisprotsesside peamised probleemid on seotud kas kogude suure mahuga või kasutajale ebasõbraliku MuIS veebilehe ja hoidlates puuduva internetiühendusega. Inventeerimise käigus läheb peamine ressurss eseme olemasolu ja asukoha kontrollimise peale. Sageli ei jõuta suurte kogude inventeerimisel kontrollida (sh. MuISi sisestada) eseme seisundihinnangut. Probleemiks on ka eseme seisundi hindamise subjektiivsus. Abivahendina kasutatakse inventeerimisel MuISi väljavõtet Excel tabeli kujul, mille tulemusena tehakse sama tööd topelt ja suureneb veaprotsent. Inventuurimaratoni võiks tulevikus asendada museaalide jooksva ja vajaduspõhise inventuuriga, mida toetab museaalide säilivust prognoosiv masinõppemudel.
Pilootmuuseumidelt saadud tagasiside põhjal oodatakse kratt Sällilt peamiselt museaalide filtreerimise ja sorteerimise võimalikkust erinevate andmete põhjal nt. inventuuri aeg, digiteerimist vajavad museaalid, museaalide seisundid kogude kaupa. Taolise funktsionaalsuse arendamiseks ei ole vaja masinõpet, mistõttu sobiks see hästi MuIS 2.0 vaatesse.
MuIS andmete eelanalüüsi käigus hinnati 3,7 miljoni museaali andmete kvaliteeti esemete seisundit prognoosiva mudeli arendamiseks. Fookusesse võeti andmed, mis võiksid olla seotud eseme seisundiga sh. museaalide omadused (olemus, materjal, tehnikad, dateering), nendega seotud sündmused ja ajatempliga toimingud (näitused, korrastustööd, seisundihinnangud, kahjustused). Näiteks MuISi kantud museaalide peale on kokku täpselt 1000 erinevat olemust. 22% museaalidest on olemus märkimata. Kõige enam on museaalide seas fotosid ja fotonegatiive, mis moodustavad kokku 32% ehk ligi kolmandiku kõikidest museaalidest. MuISi andmetel on vaid 2,6% museaalidest näitusel käinud ja erinevaid korrastustöid (korrastamine, konserveerimine/restaureerimine) on teostatud 2%-l museaalidest. Tuleb arvesse võtta, et MuISi on andmeid sisestatud alates 2010. aastast. Seisundihinnanguid on MuISi sisestatud kokku 3,7 miljonit. Vähemalt üks seisundihinnang on MuISis 62% museaalidest ehk rohkem kui kolmandikul museaalidest ei ole kunagi seisundit hinnatud. Museaalide omadust ja stabiilsust kõrvutades tuli välja, et kõige ebastabiilsema olemusega museaalid on dokumendid ja lindid/paelad. Viimase seisund halveneb hinnanguliselt 1,4-3,5 korda kiiremini kui nt jakki/pintsaku seisund.
Kratt Sälli masinõppemudel saab anda maksimaalselt nii häid tulemusi, kui on sellele antud sisendandmete kvaliteet ja asjakohasus. Enne mudelite arendamist tuleb andmed ette valmistada, mis tähendab näiteks andmete ühtsele ja struktureeritud kujule viimist ning ebavajalike ja väärade sissekannete eemaldamist.
Automaatsetest märgistussüsteemidest kasutatakse kogude märgistamisel peamiselt kolme süsteemi: vöötkood, maatrikskood(QR) ja raadiosagedustuvastus (RFID). Erinevate süsteemide omadusi ja eripärasid arvesse võttes soovitatakse muuseumides kasutusele võtta vöötkoodiga märgistamist, mis ei ole küll nii efektiivne kui eemalt ja mitme kaupa loetavad RFID kiibid, kuid on soodsam ja mida saab näiteks tehniliste probleemide korral ka ilma seadmeta lugeda.
Andmete eelanalüüsi tulemusena võib väita, et MuISi andmed on rahuldava kvaliteediga. Museaale on mõistlikul hulgal, kuid paljudel on mõni väli täitmata. Üldiselt soovitab töögrupp, et MuISi kantaks võimalikult palju andmeid ja jäetaks võimalikult vähe lünki ning et andmed oleksid juba sisestamise hetkel struktureeritud ja valideeritud.
Täispikka versiooni kratt Sälli I etapi tööde kohta saab lugeda siit. (PDF)
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi struktuuritoetuste voorust „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“. „Museaalide säilitamise kratt“ nr 2014-2020.12.03.19-0634.
Lisainfo
Kristiina PiirisildProjektijuht
Kristiina.Piirisild@muinsuskaitseamet.ee 512 42 56