Sa oled siin

Muuseumide kiirendi taotlusvoor

Toetuse andmise eesmärk on pakkuda muuseumidele võimalust teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele suunatud tegevustes ja teenustes, mis oleksid pärast käivitamist majanduslikult isetasuvad.

Muuseumid on arenemas kogukonna peegliks ja suhtlusplatvormiks. Nad on muutunud paindlikumaks, kiiresti kohanevaks, auditooriume kaasavaks kultuuri- ja hariduskeskuseks, kus loovus on ühendatud teadmisega ning kus külastaja saab ise luua uut teadmist ja jagada oma kogemusi. Riigi ülesanne on muuseume selles protsessis igati toetada ning luua eeldused avalikkusele kvaliteetse muuseumikogemuse pakkumiseks.

Taotlusvooru nimetuses on kasutatud sõna „kiirendi“ kui majandusteaduslikku terminit „aktseleraator“ – s.o nähtuse kasvu kiirendav tegur või kordaja. Nähtus, mille kasvu „kiirendada“ soovime, on suurepärane muuseumikogemus.

Käesolev taotlusvoor annabki muuseumidele seemneraha, mille abil likvideerida mõni kitsaskoht, parendada olemasolevat teenust või arendada välja täiesti uus teenus. Teenuste all mõtleme laialt kõike, mida muuseum avalikkusele pakub: näitused, sündmused, programmid jt kultuuripärandi säilimisele ja tutvustamisele kaasaaitavad tegevused. Oluline on, et toetatav projekt ei tooks tulevikus muuseumile kaasa uusi püsikulusid, mida selle projekti enda tulud ei suuda katta.

Taotlusvooru aluseks on kultuuriministri määrus „Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord“. Enne taotluse esitamist loe kindlasti ka määruse eelnõu seletuskirja (PDF).

Taotlusvoor avatakse 1. detsembril 2020 ja taotluste esitamise tähtaeg on 31. detsember 2020.

 

Toetuse taotlemine

Kes võib toetust taodelda?

Taotlejaks võib olla muuseum, mis vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud mõistele.

Millistele nõuetele peab taotleja vastama?

  • Taotlejal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;
  • taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  • taotleja ei ole raskustes olev grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
  • juhul kui toetuse andja on teinud taotlejale varasema projekti raames toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
  • taotleja on suutlik määruses nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma, kui ta taotleb toetust püsinäituse loomise projektile;
  • taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
  • taotlejal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

Milliseid tegevusi toetatakse?

Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab eesmärgi saavutamisse ning mille raames

  • luuakse püsinäitusi. NB! Püsinäituste toetuste taotluseid võetakse vastu alates 2021. aastast
  • luuakse ajutisi näitusi;
  • tehakse teostatavus- ja tasuvusanalüüse;
  • tehakse arendus-, teadus-, haridus- ja turundusstrateegiaid;
  • tehakse turundus- ja/või arendustegevusi, mis aitavad tõsta külastajate arvu ja seega omatulu;
  • suurendatakse muuseumikeskkondade ligipääsetavust ja näituste regionaalset kättesaadavust.

Taotlusvoorust toetatakse kuni kahte püsinäituse loomise projekti maksimaalselt kokku 60% ulatuses taotlusvooru eelarvest.

Toetust saab taotleda korraga ühest taotlusvoorust ainult ühele tegevusele. Toetust ei anta projektile, mille tegevus on tehtud enne taotluse esitamist.

Kuidas ja millal toetust taotleda?

Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt elektrooniliselt projektitoetuse vormil kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas.

Taotlusvoor avatakse 29. juulil 2020 ja taotluste esitamise tähtaeg on 17. august 2020.
 
Taotlusvooru eelarve on 367 517 eurot.
 
Toetuse minimaalne summa 5000 eurot projekti kohta, va tegevuste osas, mille raames suurendatakse muuseumikeskkondade ligipääsetavust ja näituste regionaalset kättesaadavust, kus toetuse minimaalne summa on 1000 eurot projekti kohta.
 
Püsinäituse loomise projekti toetuse maksimaalne osakaal on 80% abikõlblike kulude maksumusest. Osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu avaliku sektori panust kokku. Teisi projekte toetatakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest.
 
Püsinäituse loomise projekti omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Vähemalt 20% püsinäituse loomise projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.
 
Täpsed tingimused on kirjas kultuuriministri määruses „Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord“.

Kuidas taotlusi hinnatakse?

Taotlusi hinnatakse seitsme kriteeriumi alusel. Loe täpsemalt hindamismetoodikast. 
 
Taotlusi hindab hindamiskomisjon koosseisus:
  • Siim Raie – Muinsuskaitseameti peadirektor, komisjoni esimees
  • Birgit Prikk - AdviseLab OÜ juhatuse liige
  • Herke Kukk – SA Eesti Tervishoiumuuseumi näituste ja kogude juht
  • Liisi Taimre – Rahvusarhiivi kommunikatsiooni ja turundusjuht
  • Marju Reismaa – Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik
  • Toomas Koitmäe – SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi arendusjuht
  • Viljar Vissel – SA Virumaa Muuseumide juhatuse liige

Ajaperiood

Abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar – 31. detsember 2020. Sealjuures tuleb arvestada, et toetust ei anta projektile, mille tegevused on tehtud enne taotluse esitamist.

 

 
Lisainfo:
Aime Lauk
Muinsuskaitseameti toetuste spetsialist
aime.lauk@muinsuskaitseamet.ee
5886 4595