Pärandihoidlad

Valitsuskabinet kiitis 4. oktoobril 2018 heaks pärandihoidlate kontseptsiooni ning Muinsuskaitseamet koostöös Kultuuriministeeriumiga valmistab ette pärandihoidlate rajamist. Muuseumikogudesse kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mida erinevad muuseumid hoiavad, uurivad ja vahendavad, tagades nii Eesti kultuuri säilimise, järjepidevuse kui ka arengu. Riigile kuuluvates muuseumikogudes on ühtekokku 4 miljonit museaali. Pärandihoidla rajamise peaeesmärk on tagada riiklike muuseumikogude pikaajaline säilimine ja parem kättesaadavus huvilistele.

 

Miks on pärandihoidlaid vaja?


Eesti hindamatute kultuuriväärtuste säilimine satub ohtu, kui me ei paranda hoiustamistingimusi. Üsna sageli ladustatakse museaale isegi mitte hoidlates, vaid selleks hädapäraselt kohandatud ruumides või hoonetes, kus ei ole võimalik kliimat mõjutada ning ei ole tagatud tuleohutus.

Tänapäevastele nõuetele vastavad spetsiaalselt hoidlateks ehitatud ruumid on vaid Eesti Rahva Muuseumi uues hoones Raadil, Kumu kunstimuuseumis ja Eesti Ajaloomuuseumi uues hoidlas Maarjamäel. Samas on kahe viimati nimetatud muuseumi teiste filiaalide puhul hoidlate probleemid endiselt lahendamata. Paljudes teistes muuseumides on olukord kehv. 2018. aastal vastas 43% hoidlapinnast kultuuriväärtuste pikaajaliseks säilimiseks vajalikele nõuetele (arvesse on võetud Kultuuriministeeriumi haldusala riigimuuseumid ja halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid).

See takistab lisaks muudele probleemidele pärandi kasutamist ja tutvustamist.

 

Millal pärandihoidlad valmis saavad?


Valitsuskabinet kiitis muuseumide pärandihoidla kontseptsiooni heaks 4. oktoobril 2018. Märtsis 2019 esitas Kultuuriministeerium pärandihoidla rajamise rahastamiseks lisataotluse riigi eelarvestrateegiasse 2020-2023 ning 2020. aasta riigieelarvesse. Pärandihoidla rajamine on pikk protsess, mis kestab vähemalt 7 aastat. Hoidlate rajamise tempo sõltub riigieelarve läbirääkimistest ning eelarve võimalustest.

Tööd hõlmavad krundivalikut ja detailplaneeringut, materjalipõhise hoiustamise ruumiplaanide koostamist, kolimiskava kokkupanekut. Vajalik on üle vaadata ja kokku leppida tööprotsessid. 

Kui kõik läheb plaanikohaselt, võiksid uued tänapäeva nõuetele vastavad hoidlad uksed avada 2027. aastal.

 

Loe lisaks

 

Kui palju see maksab?


Riigi senised investeeringud hoidlatesse ning museaalide konserveerimisse ja digiteerimisse on olnud vajadusepõhised ja pidevad, kuid vajaksid keskset üle-eestilist lähenemist, mis oleks pikemas perspektiivis jätkusuutlikum ja millega oleks tagatud ressursside otstarbekam kasutamine.

Pärandihoidlate võimalikuks ehitusmaksumuseks on kokku umbes 70 miljonit eurot (koos käibemaksuga) ning see koosneb ehitusega seotud maksumusest, sisustuse maksumusest ning Riigi Kinnisvara AS-i projektijuhtimistasust. Ehitushindade kallinemisena on arvesse võetud 2% aastas. Ülalpidamiskulude hinnaks on arvestatud aastas umbes 1 miljon eurot, kuid reaalne lisavajadus võrreldes praeguste kuludega on ca 125 000 eurot aastas (tänu praegu üüritavate pindadega seotud kuludest vabanemisele). Täiendavalt tuleb pärandihoidla loomisel arvestada museaalide kolimiskuludega ning kolimisperioodi ajal topelt hoidlapindade ülalpidamise vajadusega.

Rajatavad hooned peavad vastama kogude vajadustele minimaalselt 30 aasta jooksul. 

Missuguseid hoidlaid vajame?


Kultuuriministeeriumi juhtimisel viidi 2017. aasta juulist 2018. aasta veebruarini läbi museaalide säilitamise analüüs. Selle tulemusel leiti, et kõige efektiivsem oleks ehitada kaks hoonet: üks Põhja- ja teine Lõuna-Eestisse, sest pärandihoidla teenindaks muuseume üle Eesti. Eraldi kolmas hoidla rajatakse Hiiumaale, kuna museaalide transport Põhja-Eesti keskusesse oleks keeruline ja see takistaks kogudega töötamist. Saaremaa puhul on lahendatud probleem Rahvusarhiivi endise hoidla kasutuselevõtuga muuseumi poolt 2017. a.

Analüüs kinnitab pärandihoidla loomise vajadust kompetentsikeskusena. See tähendab, et hoidlad oleksid samaaegselt nii konserveerimiskeskused kui ka hoidlakompleksid, kuhu on koondunud hoiustamis-, konserveerimis-, koolitus- ja digiteerimisvõimekus.

Pärandihoidlatesse viiksid oma kogud 22 muuseumi ja Eesti Hoiuraamatukogu.

Kuna Põhja-Eesti piirkonda jääb suurem arv hoidlaruume vajavaid muuseume, siis tuleks suurem hoone koos hoidlaruumide ning konserveerimis- ja digiteerimiskeskusega rajada Põhja-Eestisse. Lõuna-Eestisse oleks otstarbekas kavandada ainult hoidla ning ennetava konserveerimise ruumid. Samuti tuleb hooneid planeerides arvestada laienemisvajadustega umbes 30% võrra.

Pärandihoidla kogupindala (hoidla, kompetentsikeskus ja muud ruumid) oleks 31 000 m² (sh Põhja-Eesti hoone 23 000 m², Lõuna-Eesti hoone 7100 m², Hiiumaa hoidla 900 m²).

Milline on hoiustamine ja uurimine tulevikus?


Museaale hakatakse hoiustama materjalipõhiselt. See tähendab, et ühes ruumis on näiteks puitesemeid, teises maalid, kolmandas hõbeaarded või relvad. Hoiustamise puhul ei ole enam tähtis, milline muuseum eseme on kogusse arvele võtnud. See võimaldab anda terviklikuma ülevaate ajaloost ja kultuurist.

Kui museaalid ei asu enam füüsiliselt iga muuseumi juures, peavad muuseumid suutma tõhusamalt planeerida töövoogusid ja transporti. Samal ajal kaob tänu materjalipõhisele hoidmisele vajadus külastada mitut uurimissaali, mis võivad asuda riigi eri paigus ning kus hoiustamistingimused ja -põhimõtted võivad olla erinevad.

Kes on meid inspireerinud?


Eeskujuks on näiteks Hollandi Rijksmuseum, kes tutvustas Eestile planeeritava Hollandi Kollektsioonikeskuse visiooni. Selle muuseumi eestvedamisel valmib aastaks 2020 nelja institutsiooni, Paleis Het Loo, Dutch Open Air Museum, Rijksmuseum ja Cultural Heritage Agency of the Netherlands pärandihoidla, kus objektide hoiustamine on planeeritud samamoodi materjalipõhiselt.

Eesti muuseumispetsialistid on teinud arvukalt tutvumisvisiite välismaale. Saadud kogemused kinnitavad, et pärandihoidla aitab kokku hoida ressurssi, tagab museaalide parema ning ühtsema säilitamise, kasutamise ja uurimise.

 

Tegevuste ajajoon

2016

Suvel viidi läbi Tallinna piirkonna muuseumide (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Meremuuseum, SA Eesti Vabaõhumuuseum, SA Eesti Kunstimuuseum, SA Eesti Tervishoiu Muuseum ja Tallinna Linnamuuseum) hoidlate säilitustingimuste analüüs.
10. oktoobril tutvustati Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogule Tallinna piirkonna muuseumide hoidlate säilitustingimuste analüüsi.

2017

15. märtsil tutvustati Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogule plaani tellida museaalide säilitamise teenus, kuidas tuleks tagada efektiivne ja ressursisäästlik kultuuripärandi pikaajaline säilitamine ning millised on museaalide optimaalsed hoiustamisvõimalused kvaliteetse hoidlateenuse pakkumise teel, hinnates seejuures erisuguste võimaluste riske ja nende maandamist.
Juulis algas museaalide säilitamise analüüs. Analüüsi tegid Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga.
Septembris toimus säilitusspetsialistide ja peavarahoidjate õppereis Hollandisse, kus tutvustati rajatavat nelja muuseumi pärndihoidlat CollectieCentrum Nederland plaane ja külastati Kolleksjesintrum Fryslan`i.
21. novembril toimus museaalide säilitamise teenuse analüüsi seminaripäev muuseumidele, mille eesmärgiks oli tutvustada pärandihoidla planeerimisega seotud mõtteid ning ühiselt arutada pärandihoidla võimaliku toimimise üle.

2018

10. jaanuaril tutvustati muuseumide pärandihoidla ideed Kultuuriministeeriumi korraldatud pressibriifingul.
Veebruaris valmis museaalide säilitamise teenuse analüüs.
Märtsist maini kaardistas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Kultuuriministeeriumiga võimalikke muuseumide pärandihoidlate asukohti.
19. aprillil peeti Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu koosolekul arutelu museaalide säilitamise teenuse analüüsi üle.
22. mail tutvustati museaalide säilitamise teenuse analüüsi muuseumijuhtide infopäeval Kultuuriministeeriumis.
31. mail tutvustati museaalide säilitamise teenuse analüüsi muuseumide peavarahoidjate kohtumisel Wittensteini ajakeskuses Paides.
6. septembril tutvustati museaalide säilitamise teenuse analüüsi Eesti mäluasutuste suveseminaril "Digitaalne ja füüsiline pärand – paralleelmaailmade ristumine" Sagadi mõisas Lääne-Virumaal.
4. oktoobril kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt pärandihoidlate kontseptsioon.

2019

Märtsis esitas Kultuuriministeerium pärandihoidla rajamise rahastamiseks lisataotluse riigi eelarvestrateegiasse 2020-2023 ning 2020. aasta riigieelarvesse.

2020

Juulis sõlmiti koostööleping Eesti Arhitektide Liiduga Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidlate ja neid ümbritsevate alade avalike arhitektuurivõistluste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks.
Augustis esitati pärandihoidla kui riiklikult tähtsa kultuuriobjekti (PDF) ettepanek Riigikogu kultuurikomisjonile. Detsembris tehtud otsuse kohaselt projekt edasi ei pääsenud.

2021

Veebruaris kuulutati välja Põhja-Eesti pärandihoidla arhitektuurikonkurss.
1. märtsil esitas Kultuuriministeerium pärandihoidlate projekteerimise rahastamise taotlusele riigieelarvest toetuse saamiseks.
13. aprillil toimus pärandihoidlate seminaripäev muuseumitöötajatele, mille eesmärgiks oli tutvustada Taani ja Soome kogemust ning arutada avatult kõigi osapooltega pärandihoidlatega seotud väljakutseid ja hirme.
Septembris algas pärandihoidla teenuste eelanalüüs, mille eesmärk oli analüüsida kultuuripärandi säilitamise ja hoiustamisega seotud teenuste tänast olukorda ning kujundada pärandihoidlas pakutavate teenuste esmane tulevikuvaade. Analüüsi teostas konsultatsiooniettevõtte CIVITTA Eesti AS.

2022

31. jaanuaril valmis pärandihoidla teenuste eelanalüüs (PDF), mille käigus selgitati välja ja kirjeldati täpsemalt pärandihoidla tulevased pakutavad teenused: hoiustamine, konserveerimine, digiteerimine ja konsultatsiooniteenused.

1. augustil valmisid Raadi mõisakompleksi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused (12.72 MB, PDF). Eritingimused on eelduseks, et algatada Raadi mõisa kinnistu detailplaneeringu koostamine eesmärgiga rajada Raadile Lõuna-Eesti pärandihoidla hoone. Eritingimustega seatakse Raadi mõisasüdame uushoonestamise tingimused, mis on lähtekohaks kavandatava uue hoone arhitektuurivõistluse korraldamiseks.

2023

8. veebruaril valmis pärandihoidla avahoidla teenuse disain. (2.13 MB, PDF)Eelnevalt oleme analüüsinud pärandihoidla poolt osutatavaid hoiustamis-, konserveerimis-, digiteerimist- ja konsultatsiooniteenuseid. Üheks olulisemaks lisateenuseks avalikkusele on avahoidlateenus. Avahoidla on koht, kus on loodud võimalus kõigile huvilistele näha, mida tähendab ja kuidas toimub muuseumi kogudesse kuuluvate esemete hoiustamine. Milliseid tegevusi nendega tehakse, et tagada kultuuriväärtuslike esemete pikaajaline säilimine ja samas ka kasutatavus. Avahoidla teenuse disain määratleb peamised huvigrupid, kes avahoidla teenust tulevikus kasutama hakkavad. Analüüsitud on erinevatele kasutajaprofiilidele suunatud väärtuspakkumusi ja kirjeldatud avahoidla teenuse kasutajate teekondi. Koostatud analüüs on sisendiks pärandihoidla hoonete ruumiprogrammi täpsustamisele ja arhitektuursele projekteerimisele.
 

 

Meedia

 

 

Mirjam Rääbis
Muuseumivaldkonna juht
mirjam.raabis@muinsuskaitseamet.ee
5090096