Pärandihoidlad

Valitsuskabinet kiitis 4. oktoobril 2018 heaks pärandihoidlate kontseptsiooni ning Muinsuskaitseamet koostöös Kultuuriministeeriumiga valmistab ette pärandihoidlate rajamist. Muuseumikogudesse kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mida erinevad muuseumid hoiavad, uurivad ja vahendavad, tagades nii Eesti kultuuri säilimise, järjepidevuse kui ka arengu. Riigile kuuluvates muuseumikogudes on ühtekokku 4 miljonit museaali. Pärandihoidla rajamise peaeesmärk on tagada riiklike muuseumikogude pikaajaline säilimine ja parem kättesaadavus huvilistele.

Kui palju see maksab?

Riigi senised investeeringud hoidlatesse ning museaalide konserveerimisse ja digiteerimisse on olnud vajadusepõhised ja pidevad, kuid vajaksid keskset üle-eestilist lähenemist, mis oleks pikemas perspektiivis jätkusuutlikum ja millega oleks tagatud ressursside otstarbekam kasutamine.

Pärandihoidlate võimalikuks ehitusmaksumuseks on kokku umbes 70 miljonit eurot (koos käibemaksuga) ning see koosneb ehitusega seotud maksumusest, sisustuse maksumusest ning Riigi Kinnisvara AS-i projektijuhtimistasust. Ehitushindade kallinemisena on arvesse võetud 2% aastas. Ülalpidamiskulude hinnaks on arvestatud aastas umbes 1 miljon eurot, kuid reaalne lisavajadus võrreldes praeguste kuludega on ca 125 000 eurot aastas (tänu praegu üüritavate pindadega seotud kuludest vabanemisele). Täiendavalt tuleb pärandihoidla loomisel arvestada museaalide kolimiskuludega ning kolimisperioodi ajal topelt hoidlapindade ülalpidamise vajadusega.

Rajatavad hooned peavad vastama kogude vajadustele minimaalselt 30 aasta jooksul. 

Missuguseid hoidlaid vajame?

Kultuuriministeeriumi juhtimisel viidi 2017. aasta juulist 2018. aasta veebruarini läbi museaalide säilitamise analüüs. Selle tulemusel leiti, et kõige efektiivsem oleks ehitada kaks hoonet: üks Põhja- ja teine Lõuna-Eestisse, sest pärandihoidla teenindaks muuseume üle Eesti. Eraldi kolmas hoidla rajatakse Hiiumaale, kuna museaalide transport Põhja-Eesti keskusesse oleks keeruline ja see takistaks kogudega töötamist. Saaremaa puhul on lahendatud probleem Rahvusarhiivi endise hoidla kasutuselevõtuga muuseumi poolt 2017. a.

Analüüs kinnitab pärandihoidla loomise vajadust kompetentsikeskusena. See tähendab, et hoidlad oleksid samaaegselt nii konserveerimiskeskused kui ka hoidlakompleksid, kuhu on koondunud hoiustamis-, konserveerimis-, koolitus- ja digiteerimisvõimekus.

Pärandihoidlatesse viiksid oma kogud 22 muuseumi ja Eesti Hoiuraamatukogu.

Kuna Põhja-Eesti piirkonda jääb suurem arv hoidlaruume vajavaid muuseume, siis tuleks suurem hoone koos hoidlaruumide ning konserveerimis- ja digiteerimiskeskusega rajada Põhja-Eestisse. Lõuna-Eestisse oleks otstarbekas kavandada ainult hoidla ning ennetava konserveerimise ruumid. Samuti tuleb hooneid planeerides arvestada laienemisvajadustega umbes 30% võrra.

Pärandihoidla kogupindala (hoidla, kompetentsikeskus ja muud ruumid) oleks 31 000 m² (sh Põhja-Eesti hoone 23 000 m², Lõuna-Eesti hoone 7100 m², Hiiumaa hoidla 900 m²).

Milline on hoiustamine ja uurimine tulevikus?

Museaale hakatakse hoiustama materjalipõhiselt. See tähendab, et ühes ruumis on näiteks puitesemeid, teises maalid, kolmandas hõbeaarded või relvad. Hoiustamise puhul ei ole enam tähtis, milline muuseum eseme on kogusse arvele võtnud. See võimaldab anda terviklikuma ülevaate ajaloost ja kultuurist.

Kui museaalid ei asu enam füüsiliselt iga muuseumi juures, peavad muuseumid suutma tõhusamalt planeerida töövoogusid ja transporti. Samal ajal kaob tänu materjalipõhisele hoidmisele vajadus külastada mitut uurimissaali, mis võivad asuda riigi eri paigus ning kus hoiustamistingimused ja -põhimõtted võivad olla erinevad.

Kes on meid inspireerinud?

Eeskujuks on näiteks Hollandi Rijksmuseum, kes tutvustas Eestile planeeritava Hollandi Kollektsioonikeskuse visiooni. Selle muuseumi eestvedamisel valmib aastaks 2020 nelja institutsiooni, Paleis Het Loo, Dutch Open Air Museum, Rijksmuseum ja Cultural Heritage Agency of the Netherlands pärandihoidla, kus objektide hoiustamine on planeeritud samamoodi materjalipõhiselt.

Eesti muuseumispetsialistid on teinud arvukalt tutvumisvisiite välismaale. Saadud kogemused kinnitavad, et pärandihoidla aitab kokku hoida ressurssi, tagab museaalide parema ning ühtsema säilitamise, kasutamise ja uurimise.