Sa oled siin

Kultuuriväärtusega asja otsinguvahendi luba ja teavitus

Kultuuriväärtusega leide võib otsinguvahendiga otsida ainult Muinsuskaitseameti väljastatud otsinguvahendi loa alusel. 

 

Otsinguvahend on tehniline vahend või seade, välja arvatud navigatsioonivahend, mille abil on võimalik tuvastada kultuuriväärtusega leiu asukohta. Otsinguvahendid on näiteks metallidetektor ja sonar. 

Otsinguvahendiga otsimine on keelatud arheoloogilises leiukohas, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Kõigi riikliku kaitse all olevate mälestiste kohta leiab informatsiooni Kultuurimälestiste riiklikust registrist.

Alates 1. maist 2019 väljastab Muinsuskaitseamet loaomanikele 1-aastaste otsingulubade asemel 5-aastase kehtivusajaga otsinguvahendi lube. 

Otsinguluba võib taotleda isik, kes on vähemalt 18-aastane ning läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus ära tunda kultuuriväärtusega leidu ja mitte kahjustada leiukohta. Infot otsinguloa koolituste toimumisaegade kohta leiab Muinsuskaitseameti sündmuste kalendrist.

Maastikul otsinguteks on vajalik ka maaomaniku nõusolek!

 

Otsinguloa taotlemine

Otsinguloa taotlemiseks esitage Muinsuskaitseametile:

  • taotlus (DOC), mis on allkirjastatud digitaalselt, paberkandjal või esitage see Kultuurimälestiste riikliku registri kodaniku keskkonna kaudu;
  • tõend otsinguloa taotleja koolituse läbimise kohta;
  • andmed riigilõivu tasumise kohta.
Riigilõivu tasumine
Saaja: Rahandusministeerium
Konto: a/a EE891010220034796011
Viitenumber: 2900082359
Selgitusse lisa: Muinsuskaitseamet. Otsinguloa riigilõiv. Loa taotleja nimi.

Muinsuskaitseamet vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse hiljemalt kuu aja jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Otsinguluba ei väljastata, kui taotleja ei vasta muinsuskaitseseaduses esitatud nõuetele või kui taotleja on rikkunud oluliselt muinsuskaitseseaduses või selle alusel antud õigusaktides esitatud nõudeid.

 

Otsinguteavituse ja otsinguaruannete esitamine

 

 

Alates 1. maist 2019 on otsinguaruanne kahe-osaline. Enne otsingu algust tuleb Muinsuskaitseametile esitada otsinguteavitus. Otsingu toimumise järel on 30 päeva aega esitada otsinguaruanne.

Mis info peab olema otsinguteavituses?

Otsinguteavituses peavad olema märgitud otsinguvahendi loa omaniku nimi, loa number, planeeritud otsingukoht, otsingu kuupäev ning otsingu alguse kellaaeg. Otsingukoha andmed tuleb esitada katastriüksuse täpsusega (maakond, vald, küla, katastriüksus).

Otsinguteavituse esitamiseks on kolm võimalust:

Mis info peab olema otsinguaruandes?

Otsinguaruandes peavad olema toodud otsingukoha andmed (maakond, vald, küla, katastriüksus või otsinguala koordinaadid), leiu avastamise korral ka leiukoha andmed koordinaaditäpsusega (maakond, vald, küla, katastriüksus, koordinaadid). Aruandes saab täpsustada ka otsinguteavituses esitatud andmeid. Leidude avastamisel esita samuti leiu ja leiukoha kirjeldus ning kõik täiendavad asjaolud leidmise ja leiukonteksti kohta.

Kuidas aruannet esitada?

Käimas on arendustöö aruande mobiilse versiooni loomiseks.

Juhendmaterjali registri kaudu teavituste ja aruannete esitamiseks leiad siit. (PDF)

 

 

Otsingu katkestamise ja teavitamise kohustus

 

Mitte kõik leiud ei vaja arheoloogi kiiret sekkumist. Sageli piisab leiukoha dokumenteerimisest ja leiuinfo esitamisest otsingu aruandes. Küll aga tuleb otsingud katkestada ja koheselt teavitada Muinsuskaitseametit järgmistes leiusituatsioonides:

Aarded, peitleiud, leidude kogumid

Kui leiate aarde, peitleiu või mõne muu  arheoloogiliste esemete kogumi, siis katkestage otsing ja teavitage koheselt Muinsuskaitseametit!

Sellised leiud on reeglina seotud mõne muistisega. Samuti on võimalik, et esemed peideti omal ajal hoone nurka, mässiti tekstiili sisse või savinõusse, millest saab aimu leiukohta arheoloogiliselt uurides. Et leid tervikuna kätte saada ja oluline info kaotsi ei läheks, peab aarde välja kaevama arheoloog.

 

Üksikmündid, mis on vermitud enne 1360. aastat

Kui leiate mündi, mis on vermitud enne 1360. aastat, siis teavitage koheselt Muinsuskaitseametit! 

Sellised mündid omavad olulist teadusväärtust ka üksikleiuna ning on tihti seotud mõne arheoloogilise objektiga. Näiteks võivad üksikud viikingiaegsed hõbemündid juhatada meid muinasaegsete turukohtadeni. Rooma mündid annavad infot vanema rauaaja liikumisteede ja kaubanduse kohta jne.

 

Nn kolme leiu reegel

Otsingutegevus tuleb lõpetada ja kohe Muinsuskaitseametiga ühendust võtta, kui 50-meetrise läbimõõduga alalt tuleb kolm arheoloogilist eset. Samuti juhul, kui pinnases on näha muid arheoloogilisele kultuurkihile iseloomulikke tunnuseid – põlenud kive, põlenud või põlemata luid, sütt jms. 

Suure tõenäosusega olete sattunud seni teadmata arheoloogilisele muistisele. Leidude välja korjamine rikub muistise terviklikkust ja hilisemaid uurimise võimalusi.