Sa oled siin

Kultuuriväärtusega asja otsinguvahendiga otsimise luba

Kultuuriväärtusega leide võib otsinguvahendiga otsida ainult Muinsuskaitseameti väljastatud otsinguloa alusel. 

 

Otsinguvahend on tehniline vahend või seade, välja arvatud navigatsioonivahend, mille abil on võimalik tuvastada kultuuriväärtusega leiu asukohta. Otsinguvahendid on näiteks metallidetektor ja sonar. 

Otsinguvahendiga otsimine on keelatud kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Kõigi riikliku kaitse all olevate mälestiste kohta leiab informatsiooni Kultuurimälestiste riiklikust registrist.

Otsinguluba kehtib kalendriaasta lõpuni. Hiljemalt 31. jaanuariks esitab loaomanik aruande eelmisel kalendriaastal toimunud otsingute kohta.

Otsinguluba võib taotleda isik, kes on vähemalt 18-aastane ning läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus ära tunda kultuuriväärtusega leidu ja mitte kahjustada leiukohta. Infot otsinguloa koolituste toimumisaegade kohta leiab sündmuste kalendrist.

Maastikul otsinguteks on vajalik ka maaomaniku nõusolek!

 

Otsinguloa taotlemine

Otsinguloa taotlemiseks esitage Muinsuskaitseametile:

  • taotlus, mis on allkirjastatud digitaalselt, paberkandjal või esitage see Kultuurimälestiste riikliku registri kodaniku keskkonna kaudu;
  • tõend otsinguloa taotleja koolituse läbimise kohta.

Muinsuskaitseamet vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse hiljemalt kuu aja jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Otsinguluba ei väljastata, kui taotleja ei vasta muinsuskaitseseaduses esitatud nõuetele või kui taotleja on rikkunud oluliselt muinsuskaitseseaduses või selle alusel antud õigusaktides esitatud nõudeid.

Otsinguaruannete esitamine

 

Hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks tuleb loaomanikul esitada Muinsuskaitseametile eelmise kalendriaasta otsingute andmed. Aruanded säilitatakse Muinsuskaitseametis ning neis kajastuvat infot kasutavad ka arheoloogid võimalike uute muististe tuvastamiseks. Aruandeid saab esitada paberkandjal, digitaalselt või läbi Kultuurimälestiste riikliku registri kodaniku keskkonna. 

Aruande koostamisel pidage silmas järgnevat:

  • esitage kõigi otsingute toimumise ajad ja kohad, soovitatavalt katastriüksuse täpsusega;
  • kui otsingu käigus avastati leide, lisage aruandele leidude nimekiri, fotod mõõtkavaga ja  leidude koordinaadid - leiule annab teadusväärtuse just leiukoha info;
  • aruandes esitatud esemed tuleb hoida enda valduses neid puhastamata, pesemata, haljastamata või muul viisil rikkumata, kuni Muinsuskaitseamet annab seisukoha leidude kohta;
  • juhul, kui aruandes esitletud leidude seas on mõni ese, mis võib olla teaduse seisukohast oluline arheoloogiline leid, võtab Muinsuskaitseamet ühendust ja tuvastab selle kultuuriväärtuse;
  • kui te ei ole loa kehtivusajal otsingutega tegelenud, saatke sellekohane allkirjastatud teade Muinsuskaitseametile hiljemalt 31. jaanuariks.

Kontakt:

Kultuurimälestiste riiklik register»
Aruande vorm» (DOCX)

 

 

Otsingu katkestamise ja teavitamise kohustus

 

Mitte kõik leiud ei vaja arheoloogi kiiret sekkumist. Sageli piisab leiukoha dokumenteerimisest ja leiuinfo esitamisest otsingu aruandes. Küll aga tuleb otsingud katkestada ja koheselt teavitada Muinsuskaitseametit järgmistes leiusituatsioonides:

Aarded, peitleiud, leidude kogumid

Kui leiate aarde, peitleiu või mõne muu  arheoloogiliste esemete kogumi, siis katkestage otsing ja teavitage koheselt Muinsuskaitseametit!

Sellised leiud on reeglina seotud mõne muistisega. Samuti on võimalik, et esemed peideti omal ajal hoone nurka, mässiti tekstiili sisse või savinõusse, millest saab aimu leiukohta arheoloogiliselt uurides. Et leid tervikuna kätte saada ja oluline info kaotsi ei läheks, peab aarde välja kaevama arheoloog.

 

Üksikmündid, mis on vermitud enne 1360. aastat

Kui leiate mündi, mis on vermitud enne 1360. aastat, siis teavitage koheselt Muinsuskaitseametit! 

Sellised mündid omavad olulist teadusväärtust ka üksikleiuna ning on tihti seotud mõne arheoloogilise objektiga. Näiteks võivad üksikud viikingiaegsed hõbemündid juhatada meid muinasaegsete turukohtadeni. Rooma mündid annavad infot vanema rauaaja liikumisteede ja kaubanduse kohta jne.

 

Nn kolme leiu reegel

Otsingutegevus tuleb lõpetada ja kohe Muinsuskaitseametiga ühendust võtta, kui 50-meetrise läbimõõduga alalt tuleb kolm arheoloogilist eset. Samuti juhul, kui pinnases on näha muid arheoloogilisele kultuurkihile iseloomulikke tunnuseid – põlenud kive, põlenud või põlemata luid, sütt jms. 

Suure tõenäosusega olete sattunud seni teadmata arheoloogilisele muistisele. Leidude välja korjamine rikub muistise terviklikkust ja hilisemaid uurimise võimalusi.