Veealal ning väljaspool linna, alevi, aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala ning õuemaad otsinguvahendi kasutamiseks on nõutav otsinguvahendi luba.
Erandiks on muinsuskaitseseadusega sätestatud korras tehtavad uuringud, korrakaitseorganite tegevus teenistusülesannete täitmisel ja kinnisasja omaniku ehitamise, põlluharimise ja metsandusega seotud toimingud, mis ei ole seotud arheoloogilise leiu otsimisega.
Otsinguvahendiga otsimine on keelatud kinnismälestisel ja selle kaitsevöödis ja arheoloogilises leiukohas, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks.
5-aastase kehtivusajaga otsinguvahendi lube väljastab Muinsuskaitseamet.
Otsinguvahendi luba võib taotleda isik, kes on vähemalt 18-aastane ning läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus ära tunda arheoloogilist leidu ja mitte kahjustada leiukohta. Infot koolituste toimumisaegade kohta saab koolituste korraldajalt, kelleks praegu on OÜ Tige Tikker (info@tigetikker.ee; https://tigetikker.ee/koolitused).
Kõigi riikliku kaitse all olevate mälestiste kohta leiab informatsiooni Kultuurimälestiste registrist.
Maastikul otsinguteks on vajalik maaomaniku nõusolek.
Otsinguvahendi loa taotlemine
Otsinguvahendi loa taotlemiseks esitage Muinsuskaitseametile:
- taotlus (DOC), mis on allkirjastatud digitaalselt, paberkandjal või esitage see Kultuurimälestiste riikliku registri kodaniku keskkonna kaudu;
- tõend koolituse läbimise kohta;
- andmed riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu suurus on 50 eurot.
Muinsuskaitseamet vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse hiljemalt kuu aja jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Otsinguvahendi luba ei väljastata, kui taotleja ei vasta muinsuskaitseseaduses esitatud nõuetele või kui taotleja on rikkunud oluliselt muinsuskaitseseaduses või selle alusel antud õigusaktides esitatud nõudeid.
Otsinguteavituse ja otsinguaruannete esitamine
Alates 1. maist 2019 on otsinguaruanne kahe-osaline. Enne otsingu algust tuleb Muinsuskaitseametile esitada otsinguteavitus. Otsingu toimumise järel on 30 päeva aega esitada otsinguaruanne.
Mis info peab olema otsinguteavituses?
Otsinguteavituses peavad olema märgitud otsinguvahendi loa omaniku nimi, loa number, planeeritud otsingukoht, otsingu kuupäev ning otsingu alguse kellaaeg. Otsingukoha andmed tuleb esitada katastriüksuse täpsusega (maakond, vald, küla, katastriüksus).
Otsinguteavituse esitamiseks on kaks võimalust:
- Kultuurimälestiste registri kaudu. register.muinas.ee või register.muinas.ee/m
- E-posti teel aadressil leiud@muinsuskaitseamet.ee (palume kasutada seda kanalit ainult juhul, kui register ei toimi).
Mis info peab olema otsinguaruandes?
Otsinguaruandes peavad olema toodud otsingukoha andmed (maakond, vald, küla, katastriüksus või otsinguala koordinaadid), leiu avastamise korral ka leiukoha andmed koordinaaditäpsusega (maakond, vald, küla, katastriüksus, koordinaadid). Aruandes saab täpsustada ka otsinguteavituses esitatud andmeid. Leidude avastamisel esita samuti leiu ja leiukoha kirjeldus ning kõik täiendavad asjaolud leidmise ja leiukonteksti kohta.
Kuidas aruannet esitada?
- Läbi Kultuurimälestiste registri tavakeskkonna register.muinas.ee või register.muinas.ee/m
- E-posti teel aadressil leiud@muinsuskaitseamet.ee (palume kasutada seda kanalit ainult juhul, kui register ei toimi).
Otsingu katkestamise ja teavitamise kohustus
Mitte kõik leiud ei vaja arheoloogi kiiret sekkumist. Sageli piisab leiukoha dokumenteerimisest ja leiuinfo esitamisest otsingu aruandes. Küll aga tuleb otsingud katkestada ja koheselt teavitada Muinsuskaitseametit järgmistes leiusituatsioonides:
Aarded, peitleiud, leidude kogumid
Kui leiate aarde, peitleiu või mõne muu arheoloogiliste esemete kogumi, siis katkestage otsing ja teavitage kohe Muinsuskaitseametit!
Sellised leiud on reeglina seotud mõne muistisega. Samuti on võimalik, et esemed peideti omal ajal hoone nurka, mässiti tekstiili sisse või savinõusse, millest saab aimu leiukohta arheoloogiliselt uurides. Et leid tervikuna kätte saada ja oluline info kaotsi ei läheks, peab aarde välja kaevama arheoloog.
Üksikmündid, mis on vermitud enne 1360. aastat
Kui leiate mündi, mis on vermitud enne 1360. aastat, siis teavitage kohe Muinsuskaitseametit!
Sellised mündid omavad olulist teadusväärtust ka üksikleiuna ning on tihti seotud mõne arheoloogilise objektiga. Näiteks võivad üksikud viikingiaegsed hõbemündid juhatada meid muinasaegsete turukohtadeni. Rooma mündid annavad infot vanema rauaaja liikumisteede ja kaubanduse kohta jne.
Nn kolme leiu reegel
Otsingutegevus tuleb lõpetada ja kohe Muinsuskaitseametiga ühendust võtta, kui 50-meetrise läbimõõduga alalt tuleb kolm arheoloogilist eset. Samuti juhul, kui pinnases on näha muid arheoloogilisele kultuurkihile iseloomulikke tunnuseid – põlenud kive, põlenud või põlemata luid, sütt jms.
Suure tõenäosusega olete sattunud seni teadmata arheoloogilisele muistisele. Leidude välja korjamine rikub muistise terviklikkust ja hilisemaid uurimise võimalusi.
