Muinsuskaitseamet menetleb Pärnu linnakindlustuste andmete korrastamist.
Novembris ja detsembris 2022 on omanikel võimalik eelnõuga tutvuda ja arvamusi avaldada. Arvamusi ja ettepanekuid saab esitada kuni 31. detsembrini 2022 aadressile info@muinsuskaitseamet.ee või kirja teel Muinsuskaitseametile, Pikk 2, Tallinn.
2023. aasta alguses esitab Muinsuskaitseamet andmete korrastamise ettepaneku ühes käskkirja eelnõuga kultuuriministrile otsuse tegemiseks.
Mälestise andmete korrastamine
Täna on Pärnu linnakindlustused kaitse all kolme eraldi mälestisena (nr 16677, 16682, 16684). Selline olukord ei ole korrektne, kuna nende mälestiste puhul on tegu ühe ja sama rajatise või selle erinevate kokku kuuluvate osadega. Selleks, et linnakindlustustega seotud andmed oleksid selgemad, plaanib Muinsuskaitseamet korrastada andmeid järgmiselt:
- koondada kogu teabe mälestise kohta kultuurimälestiste registris ühe numbri alla;
- korrigeerida mälestise ala ja kaitsevööndi ulatust vastavalt eelnõu lisades näidatud viisil;
- lisada linnakindlustustele arheoloogiamälestise liik. Seejuures jääb mälestisele alles senine ehitismälestise liik.
Tööprotsess
- 2020. aasta alguses käivitus Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise protsess.
- Mais 2021. toimus Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra avalik väljapanek, mille käigus tutvustati omanikele ka arheoloogilise kultuurkihiga ala ja linnakindlustuste ulatust. Muinsuskaitseala arheoloogilise kultuurkihiga ala hõlmab Pärnu linnakindlustusi ning markeerib ühtlasi selle kaitsevööndi maksimaalset lääne-, ida- ja lõunapoolset ulatust. Väljapaneku jooksul ei laekunud linnakindlustustega seotud arvamusi.
- 21. juunil 2022 algatas Muinsuskaitseamet Pärnu linnakindlustuste mälestiseks olemise muutmise menetluse.
-
Novembris ja detsembris 2022 tutvustab Muinsuskaitseamet omanikele mälestiseks olemise muutmise eelnõud. Muinsuskaitseamet kaalub laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõud või kui selguvad asjaolud, mille tõttu andmete korrastamine ei ole põhjendatud, lõpetab menetluse. Kui eelnõud muudetakse oluliselt, saadab amet selle uuesti tutvumiseks.
- 2023. aasta alguses esitab Muinsuskaitseamet andmete korrastamise ettepaneku ühes käskkirja eelnõuga kultuuriministrile otsuse tegemiseks.
Dokumendid ja viited
- Eelnõu (1.18 MB, PDF)
- Pärnu linnakindlustuste eksperdihinnang (5.06 MB, PDF)
Ajalugu
Pärnu ordulinnus ja sellega seotud asula Pärnu jõe vasakkaldal tekkis arvatavasti pärast Vana-Pärnu hävitamist 1263. aastal. Uut linnust ja asulat mainitakse 1265. aastal, mil ordumeister Konrad von Mandern andis linnuse ees elavatele kodanikele teatud privileegid. 14. sajandil rajati konvendihoone, mida ümbritsesid kaks eeslinnust ning linnuse lõplik kuju saavutati 16. sajandil. Idas külgnes linnus linnaga. Linn oli kolmest küljest ümbritsetud peamiselt maakividest ehitatud linnamüüriga, kuid tornide rajamisel oli kasutatud ka tellist. Linnamüüri ehitamisega alustati tõenäoliselt 14. sajandil, ulatuslikum moderniseerimine toimus 16. sajandi esimesel poolel. Keskajal oli linnamüüris kaheksa väravat.
16. sajandi lõpul – 17. sajandi algul toimus Pärnu linna aladel sõjategevus, mille käigus sai tõenäoliselt kannatada nii linnus kui ka linn – väga palju informatsiooni selle aja kohta teada ei ole. 1634. aasta plaanil on näha, et suuresti on tollased linnakindlustused veel keskaegsed ning kasutusele oli jäänud vaid kaks linnaväravat. Umbes 1660. aastal algas tõsisem linna kindlustamine ja laiendamine ning rajati esimesed bastionaalkindlustused. 17. sajandi lõpul, lähtudes omaaegsest ideaallinna ideest, rajati võimsam muldkindlustusvöönd seitsme bastioniga, vallikraaviga ja kahe valmis ehitatud kindlustusväravaga (planeeritud oli kolm väravat).
Tänapäevani on hästi säilinud rootsiaegsed muldkindlustused vanalinna lääneküljel Tallinna väravast kuni Pärnu jõeni koos Luna (Vallikäär) ja Venuse bastioniga, lisaks on osaliselt säilinud Mercuriuse bastion (Munamägi). Ülejäänud muldkindlustused on tasandatud ja kraavid täidetud ning kunagised kindlustuselemendid on osaliselt jälgitavad vaid tänavavõrgus.
Kasutatud kirjandus:
- Alttoa, K. 2019. Uus-Pärnu. Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni. Tallinn, EKA. Lk 96–103.
- Nurk, R. 2019. Pärnu. Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni. Tallinn, EKA. Lk 242–257.
Loe lisaks:
Teavitused ja kajastused
- Teavituskiri Pärnu elanikele
Loe ja vaata lisaks
Seotud protsessid
Vastutavad
asutused
Muinsuskaitseameti arheoloogia nõunik liivi.varul@muinsuskaitseamet.ee 53026912 Helena Kaldre Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse spetsialist helena.kaldre@muinsuskaitseamet.ee 58875384