Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

Pärnu linnalise asustuse varasemad kihistused on seotud keskaegse ordulinnuse ja hansalinnaga. Keskaegsest Pärnust on maa peal säilinud nn Punane torn ning samuti osa tänavavõrgust. Märksa hoomatavam on 17. sajandil kavandatud bastionaalvööndiga ümbritsetud barokne Pärnu. Säilinud on ka osa vallikraavist ja bastionitest. Keskaegse linna alalt väljaspool hakkas juba 19. sajandi teisel poolel kujunema suvituslinn koos parkide ja esindusalleedega. Tsaariaegsete supelasutuste traditsiooni on 1930. aastatel jätkanud funktsionalistlikud sanatooriumid ja elamud. Kuurortlikku joont on ja viiteid funktsionalismile on ka Teise Maailmasõja järgses Pärnu arhitektuuris.

Kaitsekorra koostamine

2019. aasta 1. maist kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette uute kaitsekordade koostamise kõigile 12 muinsuskaitsealale. Uue kaitsekorra koostamiseks Pärnu muinsuskaitsealale on Muinsuskaitseamet koostanud lähteülesande (116.04 KB, PDF).

Praegu reguleerib Pärnu muinsuskaitsealal ehitustegevust 2004. aastast kehtiv Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärus. Uue kaitsekorra kinnitamiseni valitsuses on eesmärk jõuda 2021. aasta lõpuks.   

Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise eesmärk on:

  • Muinsuskaitseala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine. Enne kaitsekorra koostamist tehakse alusuuringud (muinsuskaitseala hoonete inventuur ja ajalooliste krundipiiride analüüs), millest lähtuvalt vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, pärandikogukonna linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt Keskkonnaametiga), arvestades võimalusel osapoolte huve ja soove.
  • Reeglite määramine muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks, restaureerimiseks ja kasutamiseks, sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi (näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid, sh kooskõlastamise vajaduse, tööde lubade andmine).
  • Vajadusel arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb enne ulatuslikke kaevetöid teha eeluuringud.
  • Muinsuskaitseala elanike ja pärandikogukonna kaasamine kaitsekorra koostamisse: leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja hooldamisel.
  • Riigipoolsete huvide ja eesmärkide väljaselgitamine kultuuriväärtuste hoidmiseks muinsuskaitsealal.

Vaata ka lehte muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine ja tutvu korduma kippuvate küsimustega.

Alusandmed

Kõikide kaitsekordade aluseks on muinsuskaitsealal asuvate hoonete inventeerimine. Augustis 2019 alustasid Pärnu vanalinnas tööd inventeerijad, kes muinsuskaitsealal asuvaid hooneid uurisid. 2019. aastal inventeeritakse vanalinn. Kuurordi ja Rannapargi piirkond inventeeritakse 2020. aastal.

Pärnus viivad inventeerimise läbi Muinsuskaitseameti spetsialistid ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

Varem Pärnu muinsuskaitseala kohta tehtud uuringud:

  • Pärnu muinsuskaitseala laienduse vaidlusaluse piirkonna inventeerimine ja väärtuste määratlemine (PDF). Leele Välja, 2005
  • KRPI „Pärnu kesklinn. Pärnu ajaloolise keskuse kaitsetsooni detailplaneerimisprojekt. Tekstiline osa, Köide I”. P-6105
  • KRPI „Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Kaitsetsooni majavalduste projektettepanekud. Köide III”. P-6106
  • KRPI, Kukkur, A. „Pärnu ajalooline linnakeskus. Pärnu linnaehitus-ajalooline, arhitektuurajalooline ja kultuurilooline ülevaade muinsuskaitse aspektist”, Tallinn 1970, tekstiline osa, köide A (ERA.T-76.1.1142), fotograafiline osa (köide B, P-1288) ja graafiline osa (köide C, P-1289)
  • KRPI „Pärnu linna Kalevi tänava heakorrastus ja fassaadide värvikavandid. Eskiisprojekt. Köide II – Seletuskiri”, Tallinn, 1979, ERA.T-76.1.4250, P-4292
  • KRPI „Pärnu linna Kalevi tänava heakorrastus ja fassaadide värvikavandid. Eskiisprojekt. Köide III – Joonised”, Tallinn, 1979, ERA.T-76.1.4251, P-4293
  • KRPI „Pärnu linna Kalevi tänava heakorrastus. Eskiisprojekt. Kalevi tänava arhitektuurilist kujunemist käsitlevad fotod. Köide III”, Tallinn, 1979, ERA.T-76.1.10314, A-113

Töörühm

Kaitsekorra koostamiseks on Muinsuskaitseamet on kokku kutsunud töörühma, kuhu kuuluvad:

  • Kaido Koppel – Pärnu Linnavalitus, planeerimisosakonna juhataja
  • Henri Eessalu, Pärnu Linnavalitsus, linnaarhitekt
  • Kadri Karjus, Pärnu Linnavalitsus, arhitekt
  • Leele Välja, arhitektuuriajaloolane
  • Tiit Raev, arhitekt
  • Helle-Triin Hansumäe, Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik
  • Anni Martin, Muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht

Meediakajastused 

 

 

 

Lisainfo

Anni Martin
Ehituspärandi valdkonna juht
506 1835
anni.martin@muinsuskaitseamet.ee

Helle-Triin Hansumäe
Pärnumaa nõunik
5191 6225
helle-triin.hansumae@muinsuskaitseamet.ee