Harjumaal
Neljapäeval, 7. septembril kell 16
Keila mõisa pargi ja linnuse külastus
Ringkäiku juhivad Keila linnaaednik Inge Angerjas ja Harjumaa Muuseumi direktor Annika Tiko. Ringkäik algab Harjumaa Muuseumi eest (Linnuse 9, Keila).
Lisainfo: Jõepargist Harjumaa Muuseumi kodulehel, Keila mõisa pargi hoolduskava, Keila mõisa park riiklikus kultuurimälestiste registris.
Reedel, 8. septembril kell 18
Matk Astangu laskemoonaladudes
Ladude ajaloost räägib ajaloolane Jaak Juske.
Algselt plaaniti Vene mereväe Peeter Suure Sadama ja Peeter Suure Merekindluse peapositsiooni Tallinna mererinde pealaskemoonaladudena ehitada välja kuni 39 U-kujulist tunnelladu. Hiljem otsustati neid teha 15, taas vähendati ehitusmahtu 1916. aasta lõpul. Lõpuks hakati ehitama kuut U-kujulist tunnelladu. Neist said enam-vähem toorehitisena valmis kaks esimest.
Jooksev info sündmuse kohta Facebookis.
Laupäeval, 9. septembril kell 10
Keila-Joa mõisa pargi ja muuseumi tutvustamine
Ekskursiooni juhib Keila-Joa mõisa muuseum, kogunemine on muuseumi ees.
Keila-Joa mõisa taastamine lõppes 2015. aastal ja selle käigus korrastati ka mõisa ümbritsev park. Seda suurejoonelist maastikuparki hakati kavandama pärast 1827. aastat. Looduslikud tingimused pargi loomiseks on Keila-Joal ainulaadsed. Pargi dominandiks on Keila jõgi, mis tekitab klindiastangule jõudes kõrge veejoa. Vabaplaneeringuga pargist on suur osa säilinud tänapäevani, enamik arvukaist pargiehitistest on aga hävinud. Park jaguneb kahte ossa: luitealad ja mets kuni joani ning jõeorg oma väljakutega. Ekskursiooni käigus külastatakse nii mõisa parki kui muuseumi, ekskursioon on osalejatele tasuta.
Lisainfo Keila-Joa mõisa kohta Eesti mõisaportaalis, kultuurimälestiste registris ja mõisa taastamislugu Delfi Moodsas kodus.
Peeter Suure Merekindluse Suurupi rannakaitsepatareide külastus
Ekskursiooni juhib Munakivitee Terviserajad ja Veed MTÜ juht Ago Lepp. Ekskursiooni alguspunktiks on Suurupi küla Suurupi tee L2 PSM rannakaitsepatarei nr 3 kõrval olev parkla.
I maailmasõja ajal ehitati Tallinna ümbrusesse suurejooneline kindlustiste kompleks, mille nimeks sai Peeter Suure Merekindlus. Suurupi poolsaarele oli ette nähtud ehitada 3 rannapatareid ja 3 helgiheitja positsiooni. Suurupi ülemisest tuletornist lõuna poole oli planeeritud Romanovite patarei, poolsaare loodeotsa pidi ehitatama patarei nr. 2 ja poolsaare põhjarannikule patarei nr. 3.
Romanovite patarei jäi ehitmata, maasse lõhati vaid 2 neljakandilist auku, kuhu pidid tulema suurtükitornide alused, laskemoona keldrid jms. Ehitamata jäi ka patarei nr. 2, selle asemele ehitati 1916.a kevadeks kogukate betoonvarjenditega patarei, mille relvastuseks oli neli 234 mm suurtükki. Tollest patareist 300 m edela poole ehitati metsa vahele neljakandiline betoonpunker, mis mahutas helheitja ja diiselgeneraatori. Helgiheitjat sai punkrist mööda raudteed lükata Kivista neemele. Patareist nr. 3 saadi valmis nii betoonvariendid, kui ka suurtükialused koos rinnatisega. Patareist 800 m lääne poole, Nõmme neeme „juure“ peale ehitati betoonist helgiheitjapunker, kust helgiheitjat sai mööda raudteed neemeotsale lükata. Teine helgiheitja punker ehitati pikki mereranda ida poole.
Lisainfo merekindluse ja patareide kohta Suurupi kodulehelt ja kultuurimälestiste registrist: patarei nr 3 varemed ja Suurupi rannakaitsepatarei komando ja vaatluspunkt.Hiiumaal
Hiiu Kogujate Seltsi eestvedamisel vaadatakse koos vanu Hiiumaa pilte
Piltide vaatamine toimub Kärdla pubis Wabrik, Vabaduse 15.
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts, Hiiumaa Muuseum ja Hiiu Kogujate Selts kutsuvad kõiki vanade Hiiumaa postkaartide ja fotode kogujaid ning huvilisi ühisele piltide vaatamise õhtule Kärdla pubisse Wabrik. Kui eelmisel aastal kutsuti üles välja otsima kõiki vanu Kõpu tuletorni vaateid, siis sel aastal ootame pildiõhtule kõiki vanu Ristna ja Tahkuna tuletorni vaadetega pilte. Lisainfo sündmuse kohta Hiiu Kogujate Seltsi lehelt.
Laupäeval, 9. septembril kell 12
Külastusmatk Hiiumaa ainulaadsetel militaarobjektidel
Kogunemine on Kärdla Olerexi tanklas kell 11:45
Matka juhib sõjaajaloo ja -mälestiste asjatundja Mart Mõniste. Ringreisil tutvustatakse objektide tekkelugu ja sõjalist tähtsust, aga räägitakse näiteks ka sellest, kuidas kohalikud elanikud pärast sõda neid militaarse otstarbega seadmeid hoopiski meelelahutuseks kasutasid. (Auto)matk algab kogunemisega Kärdla Olerexi tanklas kell 11:45, programmis on Lehtma-Tahkuna militaarraudtee, läheb läbi Tahkuna ja lõppeb Kärdla kõrbe, endise tankipolügoniga. Soovi korral saab matka läbida ka osaliselt. Eraldi registreerumine matkale ei ole vajalik, lisainfo Hiiumaa vaneminspektorilt Karin Kirtsilt 52 48 184.
Pühapäeval, 10. septembril kell 12
Ringkäik Suuremõisa mõisas ja pargis
Kogunemine on mõisa ees
Ekskursiooni juhivad maastikuarhitekt Kristiina Hellström ja kohalik mälupulk ning mõisaelu asjatundja Vello Kaskor (Eesti muinsuskaitse seltsi liige ja teenetemädali omanik). Ekskursioonil uuritakse Suuremõisa ajaloolist ja muinsuskaitselist kujunemislugu.
Avatud on ka lossikohvik, pererestoran Padakonn.
Järvamaal
Ajalooõhtu Pärand ja maastik - unustatud iidsed teed pärandmaastiku osana
Õhtu toimub Eesti Jalgattamuuseumis aadressil Pikk 9, Väätsa
Avatud ajalooõhtul annab muuseumi eestvedaja Valdo Praust põgusa ülevaate nendest Eesti iidsetest maanteedest ja maanteelõikudest, mis on sajandeid juba hüljatud ja unustatud, kuid mis teadja pilgu jaoks ilmestavad Eesti pärandmaastikke veel praegugi. Ajalooõhtu toimub sümboolses kohas - Eesti Jalgrattamuuseum asub kunagises Eesti teedevõrgu keskpunktis, kus kuni 16.-17. sajandi ristusid Tallinna-Viljandi-Riia suur talvine maantee ning suur Ida-Eestit ja Lääne-Eestit ühendanud suur suvine maantee. Jalgrattamuuseumi hoone - 1893. aastal valminud Väätsa ajaloolise vallamaja - paksud müürid pärinevad tõenäoliselt keskajal ehitatud talimaanteekõrtsist.
Soovijatele toimub tund varem (algusega kell 16.00) tasuta tunniajaline ekskursioon jalgrattamuuseumis, kus on välja pandud üle 110 ajaloolise jalgratta. Väljapanek katab jalgratta ajaloo Eesti vaates alates aegade algusest kuni 1990. aastateni.
Lisainfo Jalgrattamuuseumi kodulehelt.
Purdi mõisapargi avatud väravate päev
Purdi mõisapark on üks Järvamaa vanimatest regulaarparkidest, mis rajati 18. sajandi teises pooles harmoneeruma barokse mõisaansambliga. Nüüd on ettevalmistamisel on pargi renoveerimine ja sellest plaanist ongi kantud Purdi avatud väravate päeva programm:
- Avasõnad ning mõisa ja pargi ajaloo lühitutvustus
- TTÜ maastikuarhitektuuri tudengid esitlevad kursusetöid, mille raames on valminud Purdi mõisa pargi ideekavandid
- Maastikuarhitekt Kersti Lootus tutvustab Purdi mõisa pargi muinsuskaitse eritingimusi. Eritingimuste koostamise vajadusest ja eesmärgist räägib Triin Talk (Muinsuskaitseamet)
- Urve Sinijärv (Keskkonnaministeerium): Mis on Euroopa maastikukonventsioon ning miks Eesti peaks sellega liituma.
Purdi külaseltsi eestvedamisel on avatud kohvik. Kaasa võib võtta piknikukorvi.
Korraldajad: MTÜ Purdi Külaselts, Muinsuskaitseamet, TTÜ Ehituse- ja arhitektuuri instituut, Purdi mõisapere.
Läänemaal
Uuemõisa mõisa pargi uuendamise plaanid
Uuemõisa park on planeeringult vabakujunduslik ja selle saab tinglikult jagada kolmeks osaks: pidulikum ja regulaarse kujundusega on peahoone-esine ala, mis on rajatud 19. sajandi lõpupoole koos uue peahoone valmimisega. Pargi teise osa moodustab vabakujulise puistuga pargiala esiväljakust ida pool, rajatud koos tiikide süsteemiga 18.-19. sajandi vahetusel. Peahoonele avaneb siit avar vaba piirjoonega väljak, teisele poole jääb aga sangleppadega parkmets. Peahoonest põhja pool on 20. sajandi algul asunud regulaarse planeeringuga aed, praegu mereni avatud vaadetega maastik.
Paari aasta eest valmis projekt pargi rekonstrueerimiseks ning seda on asutud ka järk-järgult ellu viima. Pargi projekteerimisprotsessist annab ülevaate vallavanem Helen Rammu. Tiikide, sillade ja teede ehitustöödest räägib Kristian Pärtma Nordpont OÜst ja just lõppenud haljastustöödest Sigrit Landing ja Katrin Kaevats OÜ OK Acer-ist.
Jalutuskäik Ridala kalmistutel
Ühe osana kalmistukultuuri ja kommete teabepäevast Ridalas toimub jalutuskäik Ridala hästi korrastatud kolmel kalmistul. Jalutuskäiku veab Muinsuskaitseameti ajaloomälestiste peainspektor Ilme Mäesalu. Huvilistel on võimalik osa võtta ka kogu teabepäevast.
Lääne-Virumaal
Ringkäik Neeruti mõisa pargis
Ülevaade Neeruti mõisa pargis ja ümbruses tehtud töödest.
Ringkäik Arkna mõisa pargis
Ülevaade Arkna mõisa pargis ja ümbruses tehtud töödest, maastikuarhitekt Kersti Lootus tutvustab Arkna mõisa pargi projekti.
Raplamaal
Vaimõisa mõisa pargi taastamistöödest räägib Jaanus Kiili
Vaimõisa pargis on näha. kuidas 18. sajandi keskpaiga kujundus on aja jooksul arenenud vabakujundusliku pargi suunas. Ringkäigul tutvustatakse arendusideesid, mis on olnud pargi kompositsiooni taastamise aluseks.
Ekskursioon Kuusiku mõisa pargis
Tutvustatakse pargikunsti ajalugu, Kuusiku mõisa parki ja pargiehitisi. Häärberis on avatud muinsuskaitseameti näitus "Pärand uues kuues" ja kodukohvik.
Ekskursioon Raikküla mõisa pargis
Kohapeal on avatud kohvik ning kaasa saab osta MTÜ Raikküla Mõisa poolt väljaantud trükiseid ja teisi mõisatega seotud raamatuid.
Sutlema mõisa pargiekskursioonid
Kogunemine Sutlema mõisa väravatorni juures
Ekskursioonidel tutvustatakse Sutlema mõisa ja pargi terviklikku lahendust, unikaalset tiikide süsteemi, endisaegseid pargirajatisi, ja pargikultuuri üldiselt. Näljaste teeliste jaoks on mõisas avatud kohvik vahemikus 13-16. Vaadata saab näitust "Rapla Kunstiklubi liikmete maale läbi kahe aastakümne - 1971-1991" ning osta kaasa trükiseid ja meeneid.
Saaremaal
Sõrve sääre militaarsed maastikud
Buss väljub A. Kitzbergi tänava parklast kell 13.00, bussikohtade planeerimiseks vajalik on eelregistreerumine.
Sõrve on olnud piiritsooniks läbi aegade, mis omakorda on mõjutanud selle piirkonna kujunemist ning arhitektuurset miljööd. Kui 1993. aastaks oli enamik "vene" sõjaväeosi koos tehnikaga Saaremaa pinnalt lahkunud, siis täna, 25.aastat hiljem, meenutavad seda enam kui viiekümneaastast nõukogude sõjaväe kohalolekut lagunenud hooned ja hulk raudbetoonist eriskummalisi rajatisi, mille üle loodus vaikselt võimust võtab. Maastiku muutumine on toimunud nii kiiresti, et see on märgatav ühe inimpõlve vältel.
Külastatakse Sõrve ajalootuba, Stebeli patareid, Karuste rannakaitsepatareid, Maantee küla sõjaväelinnakut ning raketihoidlat „Granit“. Piirkonna ajalugu tutvustab Tõnu Veldre ning muinsuskaitselisi tahke avab Rita Peirumaa.
Lisainfo Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaalt: rita.peirumaa@muinsuskaitseamet.ee, 51 455 58.
Valgamaal
Neljapäeval, 7. septembril kell 11:30
Kuigatsi mõisa päev "Kuigatsi võlu ja valu"
Kuigatsi mõisas, Puka vallas
Seminaril räägitakse vanade hoonete ja pargi saatusest, hooldusest ja neile uue elu andmisest. Vaata lisanfot seminari kohta ja päevakava. Seminarile on vajalik on eelregistreerimine aadressil paimre@hot.ee või mariliis.paris@muinsuskaitseamet.ee.
Võrumaal
Ekskursioon Kirumpää linnusel.
Linnuse ja lähedal asuva asulakoha ajalugu, uurimislugu ja leide tutvustab arheoloog Arvis Kiristaja.
Tamula kiviaja asulakohad ja neid ümbritsev maastik
Asulakohtadest räägib asulakohtade kaevamise juures olnud arheoloog Tanel Moora.
Võru linna asukoht Tamula järve ja Võhandu jõe vahel on muististerikas ning siinsele maastikule on jäänud märke eri perioodide asustusest. Tamula ja Vagula järve ümbrusest on leitud ja muuseumidesse on jõudnud juba aukartust äratav hulk juhuleide. Peamiselt on tegu kiviaega kuuluvate luust kalastusriistade ning kivist ja sarvest löögiriistadega. Nende kõrval on leitud kivi- ja metalliaega kuuluvaid savinõude kilde.
Asulakohta ja ümbritsevat maasikku huvilistele tuvustav Tanel Moora on paljude jaoks tuttav hääl raadiosaatest Tarkade Klubi. Tema on läbi viinud ka Roosisaare silla ehituse eelsed põhjalikud geoloogilised uuringud Tamula järves ja oskab värvikalt seletada, miks Tamula ja Vagula vahelise kanali kaevamisest mingit tulu ei ole.