Sa oled siin

Supilinna kalmistu arheoloogiamälestiseks tunnistamine

 

Muinsuskaitseamet menetleb Supilinna idaosas asuva kalmistu arheoloogiamälestiseks tunnistamist.

Muinsuskaitseseaduse § 17 lõike 1 kohaselt ootame Teie arvamusi ja vastuväited mälestiseks tunnistamise ja sellele kaitsevööndi määramise kohta kirjalikult hiljemalt 8. juuliks 2022 e-posti aadressile info@muinsuskaitseamet.ee või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123.

Eelnõuga on võimalik tutvuda siin (PDF) või eelneva kokkuleppe alusel Muinsuskaitseameti Tartu kontoris (Rüütli 21).

Muinsuskaitseamet kaalub laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõud või kui selguvad asjaolud, mille tõttu mälestiseks tunnistamine ei ole põhjendatud, lõpetab menetluse. Kui eelnõud muudetakse oluliselt, saadab amet selle uuesti tutvumiseks. Vastasel juhul edastab amet mälestiseks tunnistamise ettepaneku koos õigusakti eelnõuga kultuuriministrile otsuse tegemiseks orienteeruvalt septembris 2022.

Kniga Marsova (Sankt-Peterburg 1766)

 

 

    Tööprotsess

     

    • 29.07.2021 võttis Muinsuskaitseamet kalmistu ajutise kaitse alla ja pikendas ajutise kaitse tähtaega kultuuriväärtuse väljaselgitamiseks ja arvamuste küsimiseks 25.01.2022
    • 27.01 – 1.02.2022 teavitas Muinsuskaitseamet ajutise kaitse pikendamisest ning küsis ajutise kaitse ala kinnisasja omanikelt arvamust mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise kaalumise kohta.
    • 2022 veebruaris vastas Muinsuskaitseamet laekunud arvamusavaldustele kalmistu arheoloogiamälestiseks tunnistamise osas
    • 30.03.2022 kaalus Muinsuskaitseamet kalmistu mälestiseks tunnistamise asjaolusid. Arvestades nii arheoloogiliste välitööde tulemusi, teadaolevaid ajalooliseid allikaid kui ka maa-ala omanike arvamusi, otsustas Muinsuskaitseamet algatada kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse.
     

    Ajalugu

     

    2021. aastal Oa tänava rekonstrueerimistöödel avastatud matmiskoht asub Tartu linnas Supilinna linnaosa idaosas. Kalmistu alal ja selle lähiümbruses viidi läbi arheoloogilised uuringud 2021. aasta suvel. Välitööde käigus avastati pliist püssikuule, õigeusu kaelariste, Rootsi öör, südasõlg ja tulirelva vigastusjälgedega luid, mis üheselt viitavad, et hauad pärinevad Põhjasõja-ajast, 1704. aasta Tartu linna piiramisest. Hauad paiknesid Vene sõjameeste piiramiskraavi linnapoolse otsa juures. Nii leitud vene- kui ka n-ö eestipärased esemed näitavad, et haudadesse on maetud nii linna piirajaid kui ka kaitsjaid.

    Kalmistu uuringute käigus leiti vähemalt 90 skeletti ja varasemate ehitus- ja kaevetööde käigus lõhutud matuste säilmeid. Kokku avastati neli ühishauda ja kaheksa üksik- ning kaksikmatust. Esimestes ühishaudades asusid luustikud korrapäratult – surnud olid hauda loobitud. Luustike arv oli suur ning nende asend viitas kiirustatud matmistoimingutele. Neljandas ühishauas olid surnukehad matusekohta pandud korrapäraselt, rivid asusid üksteise peal, langenute pead olid suunatud edelasse. Üksikhaudades olid surnud selili-siruli asendis. Seejuures olid kõik hauad varasemate ehitus- ja trassitööde käigus osaliselt lõhutud.

    Luustike bioloogiline profiil toetas esemete põhjal tehtud järeldusi. Luustikud kuulusid täiskasvanud meestele, enamik vanusevahemikus 17–25 aastat ning skelettidel leidus vaid surmaaegseid vigastusi – st kehal ei olnud aega peale vigastuse saamist paraneda, vaid inimene suri kas koheselt või lühikese aja möödudes. Seejuures puudusid skelettidel lähivõitluse jäljed, st lõikejäljed, ent enamikel luustikel olid kuulitabamuse tagajärjel tekkinud vigastusi, lisaks leiti pliikuule koljude ja suuremate toruluude seest.

    Kõrvutades 2021. aasta välitööde tulemused ajalooliste allikatega, on selge, et Põhjasõja-ajal langenud inimesed maeti Tartu linna piiramiskraavi jõepoolsele küljele. Võimalik, et matuseid leidub kogu georefereeritud piiramiskraavi lähistel.

    Lisaks selgus arheoloogiliste uuringute käigus, et Oa tänava Kroonuaia tänava poolses otsas asub kesk- ja varauusaegsest Tartu linna pärit esemete- ning esemekatketega kultuurkiht – võimalik, et linnast pärineva prahi abil on kaitsemüüridest väljaspoole jäävat vesist ja madalat ala täidetud või on tegu omaaegse eeslinna kultuurkihiga. Niiskes keskkonnas on hästi säilinud orgaanika, mistõttu leiti lisaks savinõukildudele ka nahatöötlemise jääke, loomaluid ja -karvu. 1704. aastal hukkunud on osaliselt sellesse kihti maetud.

    Kasutatud allikad:

    • 2021. aasta välitööde tulemused kokkuvõtlikult avaldatud: Malve, M. 2021. Üle 300 aasta teadmata kadunud – Põhjasõja ohvrid Tartus Oa tänaval. Tutulus 2021. Eesti arheoloogia ajakiri. 6–8.
    • Malve, M. 2022. Sõda ja katk käsikäes. Põhjasõja-aegsed matmispaigad Tartus ja Tallinnas. Muinsuskaitse aastaraamat 2021, 82–83.
     

     

     

     

     
    Liivi Varul
    Muinsuskaitseameti arheoloogia nõunik
    liivi.varul@muinsuskaitseamet.ee
    53026912
     
    Helena Kaldre
    Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse spetsialist
    helena.kaldre@muinsuskaitseamet.ee
    58875384