Tartu linnakindlustuste andmete korrastamine

Mälestise andmete korrastamine

Täna on Tartu linnakindlustused kaitse all kolme eraldi mälestisena (nr 6884, 6885 ja 6886). Selline olukord ei ole korrektne, kuna nende mälestiste puhul on tegu ühe ja sama rajatise või selle erinevate kokku kuuluvate osadega. Selleks, et linnakindlustustega seotud andmed oleksid selgemad, plaanib Muinsuskaitseamet korrastada andmeid järgmiselt:

• koondada kogu teabe mälestise kohta kultuurimälestiste registris ühe numbri alla;
• lihtsustada mälestise nimetust „Tartu linnakindlustused“;
• korrigeerida mälestise ala ja kaitsevööndi ulatust vastavalt eelnõu lisades näidatud viisil;
• lisada linnakindlustustele arheoloogiamälestise liik. Seejuures jääb mälestisele alles senine ehitismälestise liik.

Ajalugu

 

Tartu linnakindlustused moodustavad terviku ümber Tartu vanalinna. Tegu on komplekse rajatisega, milles on võimalik eristada nii kivirajatisi kui ka muldkehandeid. Ehitusetapid jagunevad järgmiselt: keskaeg, aastale 1700 eelnenud rajatised, Põhjasõja aegseid, st 1700–1704 aastate ehitised ning elemendid, mis on rajatud peale 1704. aastat.

Tänapäevane Toomemägi koosnes keskajal kolmest osast, mis olid omavahel eraldatud looduslike vagumustega. Lõunas paiknes piiskopilinnus, mis ulatus hilisema püssirohukeldri jooneni. Toomemäe keskosas paiknes suurem eeslinnus, ning põhjas toomkirik, mida ümbritses surnuaed, kanoonikute ja aadlike elamud. Keskaegset Tartu linna ümbritses enam kui kahe kilomeetri pikkune kivist linnamüür, arvukate tornide ja viie suurema väravaga. Seejuures ulatus linnamüür ka Toomemäele, jälgides keskaegse platoo kontuuri, kulgedes üsna mäeveeru lähedalt. Ulatuslikumalt on linnakindlustusi täiendatud tulirelvade perioodil, st alates 16. sajandi algusest ning teated linnamüüride ja vallide parandamisest pärinevad ka 17. sajandist.

Esimesed muldkindlustused rajati 17. sajandi esimesel kolmandikul ja ulatuslik bastionisüsteemi ehitus algas 17. sajandi keskel. Planeeritud ehitustöid ei lõpetatud, kuna Vene väed vallutasid Tartu Põhjasõja käigus 1704. aastal. Siis hävines pommitamise tagajärjel Laia tänava otsas asunud linnamüüri Vene värava piirkond ning 1708. aastal õhkisid Vene väed nii Tartu linnamüüri kui ka piiskopilinnuse.

18. sajandil alustati hävinud linnakindlustuste rekonstrueerimisega ning ühtlasi nende suurejoonelisemaks ehitamisega. 1763–1775 valmisid muldbastionid Toomemäel kurtiinvallide ja võlvitud poternidega ning Botaanikaaia territooriumil alustati bastioni muldkehandi rajamist. Tööd seiskusid 1775. aastal, mil Tartu linnas toimus suur tulekahju, mille tagajärjel kustutati Tartu kindluslinnade nimekirjast. 18. sajandi lõpul, mil Tartusse hakati rajama kivist maju, võeti ehituskive ka säilinud linnamüüri osadest. Linnamüüri järkjärguline lammutamine lõppes 1825. aastal, mil Nikolai I ukaasiga keelati vanade varemete hävitamine. 19. sajandil, mil Toomemäge hakkas haldama Tartu Ülikooli, rajatai mäele park ning ülikooliga seotud ehitisi. Ühtlasi täideti 1812–1815 aastatel lõplikult kunagine looduslik vagum Toomemäel, kuhu oli varasemalt ehitatud püssirohukelder.

Tänapäeval on linnamüürid jälgitavad umbes 130 m pikkuse lõiguna Vabaduse puiestee ääres, Laia ja Munga tänava vahel, vähesel määral Botaanikaaias ning Toome nõlval. Vabaduse puiestee piirkonnas asunud müürijäänuseid restaureeriti aastatel 1997–2004, neist Laia tänava poolne osa on osaliselt kokku varisenud, keskmine osa on uue ilmega ning Munga tänava pool asuvad madalaks lõhutud keskaegse originaalmüüri jäänused. Ka Toomemäel paiknevad kunagised bastioniläbikäigud on osaliselt tänapäeval kasutusel keldrite ja hoiuruumidena. Ühtlasi on linnaruumis linnakindlustuste muldkehandid jälgitavad nii Botaanikaaias, Toomemäel ning K. E. von Baeri ja Vallikraavi tänavate lääne- ja lõunaküljel ning Kroonuaia tänava kaguküljel.

Kasutatud allikad:

 

•  Heiki Valk: Tartu linnamüüri minevik, olevik ja tulevik
•  Arhitektuurimälestise pass (1983) (PDF)
•  Linnakindlustuste bastioni ajalooline õiend (1975) (PDF)

 

 

 

Liivi Varul
Muinsuskaitseameti arheoloogia nõunik

liivi.varul@muinsuskaitseamet.ee

53026912

 

Helena Kaldre

Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse spetsialist

helena.kaldre@muinsuskaitseamet.ee

58875384