Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

Muinsuskaitseamet koostab Tartu muinsuskaitsealale uut kaitsekorda. Dokumendid on edasiseks menetlemiseks edastatud Kultuuriministeeriumisse. Kaitsekorra kinnitab Vabariigi Valitsus.

Avalik arutelu

Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu toimus 17. juunil algusega kell 16.00 Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis.

Arutelul tutvustas Muinsuskaitseamet eelnõule laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning ameti seisukohti.

Avalik väljapanek

Tartu muinsuskaitseala uue kaitsekorra eelnõu oli avalikul väljapanekul 29. märtsist - 29. aprillini 2021.

Lisaks käesolevale kodulehele olid kaitsekorra eelnõu, selle seletuskiri ja eelnõu lisad kättesaadavad Tartu infokeskuses, raekoja I korrusel (Raekoja plats 1a). Etteteatamisel (tel 6403050) ka Muinsuskaitseameti Tartu (Rüütli 21) ja Tallinna kontorites (Pikk 2).

Eelnõu avaliku väljapaneku jooksul, kuni 29. aprillini oli kõigil võimalik esitada selle kohta arvamusi ja vastuväiteid kirjalikult Muinsuskaitseametile e-postile info@muinsuskaitseamet.ee või postiaadressil Pikk 2, 10123, Tallinn. 

Samal ajal oli avatud kaitsekorda tutvustav välinäitus Tartu Kaarsillal.

Kaitsekorra koostamine

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös.

Uue kaitsekorra koostamiseks Tartu vanalinna muinsuskaitsealale on Muinsuskaitseamet koostanud lähteülesande (PDF) ja kaasamiskava (XLSX).

Praegu reguleerib ehitustegevust muinsuskaitsealadel eraldi iga ala kohta koostatud põhimäärus. Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus kehtib 2006. aastast.  

Tartu muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise eesmärk on:

• Muinsuskaitseala väärtuste parem esile toomine ja hoidmine ning iga ala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine. Enne kaitsekorra koostamist tehakse või uuendatakse alusuuringuid, millest lähtuvalt vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, pärandikogukonna, linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt Keskkonnaametiga), arvestades võimalusel osapoolte huve ja soove.
• Reeglite määramine muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks ja restaureerimiseks, sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi (näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid, sh kooskõlastusvajadusest ja tööde loast loobumine).
• Arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb planeerimise, projekteerimise või tööde käigus teha arheoloogilised uuringud või olla tähelepanelik võimalike arheoloogiliste leidude ilmnemisel. Määratletakse ka alad, kus võib leiduda keskaegseid või varauusaegseid kiviehitiste jäänuseid, mille säilitamisega tuleb projekteerimisel arvestada.
• Muinsuskaitseala elanike ja pärandikogukonna kaasamine kaitsekorra koostamisse: leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja arendamisel.
• Riigi huvide ja eesmärkide välja selgitamine: muinsus- ja looduskaitse all olevate alade puhul selguse loomine ning Keskkonnaametiga kokkulepete tegemine reeglite ja juhiste seadmiseks muinsus- ja looduskaitsealuste parkide kaitsekorralduses.