Toetused erastamisest laekuvast rahast

TAOTLEJA – kes saavad toetust küsida ning nõuded taotlejale

 

Taotlejaks võib olla omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise omanik või valdaja. Taotleja (praegune omanik) ei pea olema omanik, kellele vara omandireformi käigus tagastati. Taotleja peab tõendama, et ehitismälestis, millele toetust küsitakse, oli omandireformi käigus tagastatud vara.

 

Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

• taotlejal ei ole riigi ees maksu- või maksevõlga või see on ajatatud;
• taotleja suhtes ei ole alustatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
• juhul kui toetuse andja on teinud taotlejale varasema toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
• taotleja on suutlik tasuma kohustuslikku omaosaluse määra ning mitteabikõlblikke kulusid (määrus §10 lõige 2);
• taotlejale ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha eraldatud;
• taotlejal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees, välja arvatud Muinsuskaitseameti ettekirjutuse täitmine (ettekirjutuse täitmiseks toetuse taotlemine ei ole keelatud).

TOETATAVAD TEGEVUSED

 

Muinsuskaitseamet eraldab toetusi omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste säilitamiseks ja korrashoiuks.

 

Omandireformi reservfondi taotlusvooru toetatavad tegevused ehitismälestisel on:

1. konserveerimine ja restaureerimine;
2. hooldamine ja remontimine;
3. taastamine (ainult muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 39 tähenduses).

ABIKÕLBULIKUD JA MITTEABIKÕLBULIKUD KULUD

 

Abikõlblik kulu on otseselt toetatava tegevuse elluviimisega seotud tekkepõhine kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas õigusaktidega ning on vajalik ja sobiv toetuse taotluses märgitud tööde tegemiseks. Täiendava tähtajalise taotlusvooru  abikõlbulikkuse periood (ajajärk, kui tohib teha projektiga seotud kulusid) algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab järgmise eelarveaasta lõpuni.

 

Mitteabikõlblik kulu on toetatava tegevuse elluviimisega mitteseotud või tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu, sealhulgas:

1) projektijuhtimise kulu;

2) tehnika või muu põhivara soetamine, välja arvatud valve- ja signalisatsiooniseadmed;

3) käibemaks, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

4) laenuintressid;

5) rahatrahv ja rahaline karistus;

6) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

7) sularahas tasutud kulu;

8) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest;

9) muinsuskaitselise järelevalve kulu;

10) toitlustamise kulu;

11) riigilõivud;

12) püsikulud.

 

Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja.

TOETUSE SUURUS

 

Omandireformi reservfondi taotlusvoorust taotletava toetuse minimaalne summa on

50 000 eurot  ja maksimaalne toetuse summa 200 000 eurot.

 

 

OMA- JA KAASFINANTSEERING

 

Täiendavast tähtajalisest taotlusvoorust (omandireformi reservfond) toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest:

1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline isik;

2) 50%, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või Harjumaal asuvale ehitismälestisele sõltumata taotlejast;

3) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus (ehk omaosalus peab olema vähemalt 20%);

4) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik (ehk omaosalus peab olema vähemalt 10%).

 

Taotlusi võib paralleelselt esitada nii ameti tähtajalisse taotlusvooru kui ka omandireformi reservfondi taotlusvooru, kuid üks taotlus ei tohi olla teise taotluse omaosaluse katteallikaks (ehk taotleja peab ise panustama kohustusliku omaosaluse miinimumi tööde kogumaksumusest).

 

Juhul, kui pärast toetuse eraldamise otsust selgub, et restaureerimistööde planeeritud maksumus on väiksem kui taotluses märgitud, siis on Muinsuskaitseametil õigus küsida toetus osaliselt tagasi (toetuse omaosaluse määr peab jääma proportsionaalselt samaks vastavalt taotluses esitatud andmetele).

 

TAOTLUSE VORM JA KOHUSTUSLIKUD LISAD

 

Allkirjastatud taotlus tuleb esitada vastaval vormil või Kultuurimälestiste riikliku registri kaudu. Taotletud toetuse suurus ja toetuse osakaal tööde kogumaksumusest (ehk omaosaluse määr), toetatavad tegevused, abikõlbulikkuse periood jne peavad vastama toetuste määruses ja taotlusvooru käskkirjas sätestatud tingimustele. Kui taotluses märgitud töödeks on vajalik ehitusprojekt, siis taotluses peab olema viide kehtivale Muinsuskatiseameti poolt heakskiidetud ehitusprojektile.

 

Taotluse kohustuslikud lisad:

1) tõend ehitismälestise tagastamise kohta omandireformi käigus (ehitismälestise tagastamise otsuse koopia). Juhul, kui taotlejal endal ei ole olemas või alles hoone tagastamist tõendavaid dokumente, siis Riigiarhiivis (Tallinnas) säilitatakse omandireformi käigus loodud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise registrit (ERA.5085), kus leiduvad andmed kõigi õigusvastaselt võõrandatud hoonete kohta ning vajadusel saab sealt päringu teha;

2) kaks võrreldavat kehtivat hinnapakkumist muinsuskaitsevaldkonnas tegutsevalt ettevõtjalt, juhul kui töö tegija pädevus peab olema tõendatud muinsuskaitseseaduse alusel. Põhjendatud juhul ja ameti nõusolekul võib esitada ühe hinnapakkumise. Muinsuskaitseametil on õigus küsida võrdlevaid hinnapakkumisi;

3) kaasfinantseerija olemasolul tema kinnituskiri;

4) kinnituskiri omafinantseeringu allika kohta, kui seda ei tasu taotleja ise;

5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

6) kui taotluse esitab valdaja, mitte omanik, siis on vaja lisada valdamist kinnitav dokument (ehk ehitismälestise valdamise õiguslikku alust tõendav dokument, kui taotleja on mälestise valdaja).

 

Võimalusel võib taotlusele lisada ka fotosid (soovitavalt konkreetsest (avariilisest) kohast/konstruktsioonist, mille korrastamiseks toetust küsitakse).

 

TAOTLUSE ESITAMINE

 

Toetuse saamiseks tuleb esitada Muinsuskaitseametile esindusõigusliku isiku allkirjaga taotlus koos kohustuslike lisadega. Kõige lihtsam on esitada taotlus elektrooniliselt kultuurimälestiste registri kaudu. Kultuurimälestiste registris tuleb selleks  ID-kaardi või Mobiil-ID abil sisse logida kodaniku keskkonda. Seejärel tuleb vasakul menüüst valida "Toetuste taotlused" ning seejärel vajutada nupule "Alusta uue taotluse sisestamist" (vt ka juhendit (PDF)). Registris on samuti võimalik jälgida taotluse menetlemise protsessi ning oma varasemaid taotlusi. Samuti on taotlust võimalik esitada e-posti teel (aadressil: info@muinsuskaitseamet.ee) või paberil (aadressil: Pikk 2, 10123 Tallinn).

 

Täiendavasse tähtajalisse taotlusvooru (omandireformi reservfondi taotlusvooru) on võimalik taotlust esitada eelarveaastale eelneva aasta 10. oktoobrist kuni 31. oktoobrini.  Nt 2023. aastaks saab toetuse taotluse esitada 10.-31.10.2022. Taotlus tuleb esitada enne toetusest rahastada planeeritavate töödega alustamist.

TAOTLUSTE HINDAMINE

 

Taotlusi hindab hindamiskomisjon. Komisjon lähtuvad taotluste hindamisel määruses kinnitatud kriteeriumitest ja nende alusel koostatud hindamismetoodikast (punktisüsteemist) (305.94 KB, PDF). Arvestatakse ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ja selle asukohta, eelistades regionaalset arengut soodustavaid valikuid. Hindamiskomisjoni liikmetel on õigus tutvuda taotluse objektiks oleva mälestisega selle asukohas, sealhulgas viibida kinnisasjal või ehitises.

KRITEERIUMID

 

Täiendava tähtajalisse taotlusvooru (omandireformi reservfond) esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

1) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehniline seisukord;

2) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus;

3) kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele;

4) taotluse ja eelarve kvaliteet;

5) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa kasutuse jätkusuutlikkus;

6) mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa ligipääsetavus, välja arvatud juhul, kui mälestise asukohaandmed on piiratud juurdepääsuga teave;

7) taotleja varasem tegevus mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel;

8) oma- ja kaasfinantseeringu määr;

9) toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd).

 

 

 

TOETUSE MITTEANDMISE ALUSED

 

Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuste määruses sätestatud nõuetele;

2) taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli, viibida kinnisasjal või hoones;

3) taotluses on esitatud vääri või mittetäielikke andmeid;

4) taotleja mõjutab pettuse, ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

6) taotlusvooru eelarve mahu ammendumise tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga (toetuste määruse § 17 l 4).

 

Toetuse eraldamine või mitte eraldamise otsust on võimalik vaidlustada. Vaie haldusaktile tuleb esitada Muinsuskaitseametile 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

AJAKAVA

 

Omandireformi reservfondi taotlusvooru (täiendav tähtajaline taotlusvoor 2023) taotluste esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2022.

 

Omandireformi reservfondi taotlusvooru üldine ajakava (2023):

10.-31. oktoober 2022 – taotluste esitamine

IV kvartal 2022 – taotluste menetlemine ja hindamine

I kvartal 2023 – taotlejate teavitamine otsusest

I-IV kvartal 2023 – 2024. aasta toetuste väljamaksmine (sõltuvalt toetuse kõrvaltingimustest)

I kvartal 2023 – 31.12.2024 – abikõlbulikkuse periood (ehk toetuse abil tööde teostamine)

30. jaanuar 2025 – omandireformi reservfondi 2023 toetuse kasutamise (kulu)aruande esitamise tähtaeg

 

Alates 01.08.2020 muudeti toetuse kasutamise abikõlbulikkuse perioodi (ajajärk, kui tohib teha projektiga seotud kulusid). Täiendava tähtajalise taotlusvooru abikõlbulikkuse periood algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab järgmise eelarveaasta lõpuni. Kui projekt on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist, siis omandireformi reservfondi taotlusvoorus projekti ei toetata.

 

Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:

1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud 

       ja

2) taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks esitatakse enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 

TOETUSE VÄLJAMAKSMINE

 

Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude tõendamist ettemaksena. Alates 2019. aastast sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepinguid üldiselt enam ei sõlmita, vaid toetused kantakse üle otsuse alusel siis, kui toetuse saaja on otsusega antud kõrvaltingimused täitnud (nt kui otsuses on märgitud, et eelnevalt on vajalik ameti tööde tegemise luba, siis toetus kantakse üle pärast seda kui see luba on väljastatud). Kui toetuse eraldamise otsusega kõrvaltingimusi ei ole määratud, siis makstakse toetus välja 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.  Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa (ehk taotluses esitatud info on siduv nii toetuse otsuses kui aruandes). Toetuse saaja õigused ja kohustused on kirjeldatud toetuste määruses ja need on siduvad.

 

TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE

 

Pärast toetuse kasutamist esitatakse Muinsuskaitseametile toetuse kasutamise (kulu)aruanne.  Toetuse kasutamise aruanne tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppu. Omandireformi reservfondi taotlusvooru abikõlbulikkuse periood algab otsuse tegemisest ja kestab järgmise eelarveaasta lõpuni. Toetuse aruanne tuleb esitada allkirjastatult vastaval vormil ja lisada tuleb kuludokumendid (aktid, arved, maksekorraldused).

 

Abikõlbulikkuse perioodi ja seoses sellega ka aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel (toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud) toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud allkirjastatud pikendamise taotluse enne projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppu.

 

Toetuse saaja peab koos aruande esitamisega tagastama toetuse kasutamata jäägi. Toetuse jäägi piirmäär, mille osas toetust tagasi ei küsita, on kuni 5 eurot. Juhul, kui pärast toetuse eraldamise otsust selgub, et restaureerimistööde planeeritud maksumus on väiksem kui taotluses märgitud, siis on Muinsuskaitseametil õigus küsida toetus osaliselt tagasi (toetuse omaosaluse määr peab jääma proportsionaalselt samaks vastavalt taotluses esitatud andmetele).

 

 

RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (VTA)

 

Muinsuskaitseameti toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks (VTA määruse artikli 3 ning konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetust käsitletakse riigiabina (vähese tähtsusega abina) siis, kui see vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele:

1. riigi vahendid (arvesse läheb abi nii riigi, linna või valla vahenditest) 
2. majanduslik eelis
3. valikuline iseloom
4. mõju konkurentsile ja kaubandusele (abi on piiriülese mõjuga ehk rahvusvaheline tasand ning toimub majandustegevus (nt mälestise külastamiseks müüakse pileteid jne)).

Riigiabi saajaks võib olla nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik isik (sh füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus) või isegi isikuks mitteolev ühendus (nt avaliku ja erasektori partnerluse projekt).

Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, siis kontrollib Muinsuskaitseamet VTA registrist, et toetuse andmisel ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi kogusumma koos taotlusvooru toetusega 200 000 eurot (toetuste määrus § 6). Kui toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja vähese tähtsusega abina õigustatud saama, siis vähendatakse toetust selle ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, jäetakse taotlus läbi vaatamata (toetuste määrus § 14 lõige 3). Kui toetuse saajale anti ebaseaduslikku riigiabi, siis tuleb see tagastada.