Muinsuskaitseameti missioon on hoolitseda Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilimise ja arendamise eest.
Muinsuskaitseameti ülesanne on:
- muinsuskaitsetöö korraldamine;
- riiklik järelevalve mälestiste ja muinsuskaitsealade üle;
- muuseumipoliitika rakendamine ja valdkonna arendamine;
- kultuurimälestiste registri ja muuseumide infosüsteemi pidamine;
- kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja pädevustunnistuste väljastamine.
Muinsuskaitseamet nõustab mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikku või valdajat mälestise või ehitise hooldamise, remondi, ehitamise, konserveerimise ja restaureerimise küsimustes, annab soovitusi ja juhendid ning vajaduse korral väljastab hoolduskavasid.
Muuseumivaldkonnas koordineerib Muinsuskaitseamet muuseumide riiklikku kogumispoliitikat, annab suuniseid muuseumide kogumispõhimõtete kujundamiseks ning nõustab muuseumide tegevusega seotud küsimustes.
Muinsuskaitseamet tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas ja esindab oma ülesannete täitmisel riiki.
Muinsuskaitseamet alustas tegevust 1.oktoobril 1993. aastal.
- Muinsuskaitseameti põhimäärus
- Muinsuskaitseameti strateegia 2021-2024 (186.73 KB, PDF)
Muinsuskaitseameti struktuur
Muinsuskaitseameti tööd juhib peadirektor.
Põhiülesannete täitmiseks on amet jagatud kaheksaks osakonnaks:
-
nõustamisosakond;
-
muuseumide- ja kunstipärandi osakond;
-
ehituspärandi osakond;
-
arheoloogiapärandi osakond;
-
pärandihalduse osakond;
-
õigusosakond;
-
kommunikatsiooniosakond;
-
tugiteenuste osakond.
Muinsuskaitseametil on oma esindus kõigis maakondades. Maakonnanõunikud kuuluvad nõusamisosakonna koosseisu. Esinduste asukohad ja kontaktid leiab kontaktide alt.
Muinsuskaitseameti projektdokumentide arhiiv asub Tallinnas Pikk 2 III korrusel ja sisaldab kultuurimälestiste kaitset, haldamist, uurimist, konserveerimist, restaureerimist ja rekonstrueerimist käsitlevaid dokumente.