Sa oled siin

Aita kratt muuseumi heaks tööle panna!

Foto Janika Turu
Foto Janika Turu

Hei andmeteadlased ja andmeinsenerid, Muinsuskaitseamet pakub lahendamiseks põnevat hüpoteesi! Oleme muuseumiesemete vananemisprotsesside prognoosimiseks ja inventeerimisvajaduse hindamiseks välja kuulutanud hanke „Tehisintellekt Sälli otsustusmudeli loomine“.

Muuseumitöötajad on viimastel aastatel agaralt osalenud digiriigi deep dive’idel ja häkatonidel ning nüüd oleme ettevalmistustega jõudnud etappi, kus tahame kõigi nende käigus välja töötatud uskumatute ja fantastiliste ideede seast tuua esimese tehisintellekti muuseumisse. Selle eesmärgi poole püüdlemiseks tahame testida hüpoteesi, kas tehisintellekt suudab prognoosida muuseumi esemetes toimuvaid vananemisprotsesse ning oskab soovitada olemasoleva info põhjal esemete inventeerimise vajadust? Nimetasime selle uudse säilitamise otsustusmudeli juba ette hellitavalt kratt Sälliks ning nüüd kutsume üles kõiki võimekaid, innukaid ja uudishimulikke ettevõtteid osalema riigihankes „Tehisintellekt Sälli otsustusmudeli loomine“. Hanke dokumendid on avaldatud riigihangete registris.

Üleüldine lubadus aeganõudva töö vähendamisest või isegi kõrvaldamisest on üks põhjustest, miks krattidest üha enam räägitakse. Nimelt annab krattide kasutamine inimestele võimaluse keskenduda enam lisandväärtust loovatele tegevustele ja jätta aeganõudvad, rutiinsed ülesanded krattidele.  Hanke eesmärk on koostada analüüs ja testida prototüüpi, võimalikeks viisideks tulevikus ajamahukatest inventuuridest loobumiseks, et asendada need vajaduspõhise kontrolliga. Täna kulub Muuseumide infosüsteemis MuIS ühe museaali inventeerimiseks kahe inimese poolt kokku keskmiselt 19 minutit. Näiteks tulevases pärandihoidlas või ainuüksi suuremates muuseumides võtab 2,5 mln objekti inventeerimine aega 47,5 mln minutit ehk 90,3 aastat. Kratt Sälli abiga soovime aga viia muuseaalide inventuurid ja seisundiuuringud uuele tasemele. Sälli oleks hea seltsiline üksikutele inventeerijatele nii muuseumides, arhiivides kui ka raamatukogudes. Kindlasti pole vaja muretseda, et tehisintellekt võtab muuseumi üle, pigem annab see koguhoidjatele hoopis aega ja võimalust tegeleda mitmesuguste lisandväärtustega- osaleda näituste kureerimise sisulises töös, tegeleda esemete säilitamise teadusliku uurimisega aga ka valdkonna populariseerimisega üldiselt.

Kui sind huvitab, mis või kes on Kratid ja mida Eestis selles valdkonnas juba tehtud on siis loe siit:

https://www.kratid.ee/

https://medium.com/digiriik/eesti-krattidest-17dbabb83e18

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste voorust „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“. Projekt nr 2014-2020.12.03.19-0634.

Veel uudiseid samal teemal

Kuvatõmmis õppuselt
02.06.2020

Muuseum põleb! – õnneks vaid paberil. Ehk toimus esimene kultuuriväärtuste päästmise kontrollõppus

Esimest korda Eestis toimus möödunud nädalal lauaõppus muuseumides asuvate kultuuriväärtuste päästmiseks ohuolukorras. Õppust korraldasid ühiselt Muinsuskaitseamet, SA Läänemaa Muuseumid, Politsei ja Piirivalve amet ja Päästeamet. Ja mitte ainult ei toimunud taoline õppus esimest korda valdkonna jaoks, vaid esimest korda viidi lauaõppus läbi virtuaalselt, mis lisas kogu ettevõtmisele keerukust aga samas ka põnevust.

Skeem auriku Admiral hukukohaga. 1862. EAA.30.11.662.
29.05.2020

Kas teadsid, et vrakiregistris paljastub veealune maailm?

Kas teadsid, et Kultuurimälestiste registrist leiab põnevat infot meie vetes asuva rikkaliku veealuse pärandi kohta. Registris asuvas vrakiregistris leidub rahvusvahelise projekti raames digitaliseeritud materjale meie vetes toimunud laevahukkude kohta, kokku on uurimiseks üle 1400 vrakikirje.