Sa oled siin

Ajarännak Rõuge muinastalus

Rõuge muinastalu 2017. aasta suvel, kui püstkoda alles ootas kokku panemist. Foto: Jaana Ratas
Rõuge muinastalu 2017. aasta suvel, kui püstkoda alles ootas kokku panemist. Foto: Jaana Ratas

Juba seitsmel suvel on Rõuge muistse linnuse jalamil, muinsuskaitsealuse asulakoha serval olnud võimalik jälgida ainulaadse talukompleksi kerkmist. Eksperimentaalarheoloogia põhimõtteil rajatud Rõuge muinastalu pärineks justkui 1000 aasta tagusest ajast, mil Läänemerel seilasid veel viikingid, sepad sulatasid rauda ning linnuse vallid hädalisele varju pakkusid. Muinastalu ehitamist eest vedava Tiit Kobrusepa ja projektiga seotud arheoloogide eesmärgiks ongi omal nahal järele proovida ning huvilistele tutvustada rauaaegset eluolu ning erinevaid muinastehnoloogiaid.

Õigupoolest oli Rõuge muinastalu projekti algatajaks ning hingeks aastatel 2010–2016 Tiidu varalahkunud abikaasa Viire. Mõte luua Eestisse rauaaegne eksperimentaalarheoloogiline keskus tekkis Viirel ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajast Tiidul Taani vabaõhumuuseume külastades. Lejre ja Trelleborgi viikingikeskustest innustust saanud Viire astus oma unistuse teostamiseks Tartu Ülikooli arheoloogiaõppesse ning nakatas majaehituse ideega ka kaastudengid. 2010. aastal algas rõhtpalkidest ja korstanata kerisahjuga elamu ehitus. 2012. aasta talvel viidi samas läbi elamiseksperiment, mille raames viis tudengit nädal aega rauaaegseid elutingimusi katsetasid. Seitsme aastaga on majast välja kasvanud talu, kuhu kuuluvad lisaks elamule veel ait, sepikoda ning püstkoda. Käesoleva aasta plaanis on katuse alla saada laut.

Keeruliseks teeb autentse muinastalu ehitamise andmete nappus selle kohta, millised majad tollal välja nägid. Eesti arheoloogilises materjalis on säilinud muinasaegsetest majadest vaid hoonepõhjad ja ahjude kivivared. Tiidu sõnul on neil seetõttu lisaks arheoloogilistele ja etnograafilistele allikatele kasutanud tulnud päris palju talupojatarkust. “Kuna meil infot selle ajastu kohta on nii vähe, päris etnograafilist asja ei taha teha, siis tuleb tihti toetuda talupojamõistusele. Hommikul lähed platsi peale. Sul on kirves, liimeister ja peitel ning pead mõtlema kiiresti, kuidas vajalikud tööd nende riistadega ära teha, kuidas probleem lahendada. Paljud tarkused läksid ju tollal põlvest põlve, isalt pojale. Samamoodi tuli käigu pealt olukordi lahendada tollal.” Abiks oli ka naabermaade kogemus. Nii näiteks prooviti Taani viikingikeskuste eeskujul elamu sarikate ja roovide sidumist toornahaga, mida Tiit meenutab siiani kui väga vastikut ja haisvat tööd.

Üldiselt on ehitamise protsessis püütud võimalikult truuks jääda muistsetele töövõtetele ning -vahenditele. Paljud tööriistad on Tiit ise teinud või teha lasknud. Kirved on sepa valmistatud, peitel on Tiidu enda välja mõeldud, arvestades praktilist vajadust ja tollaseid võimalusi. Ainsa mööndusena autentsuses toob Tiit välja puuri kasutamise: “Oherdi asemel oleme kasutanud vändaga puuri, mis on veidi hilisemast perioodist. Et tööviljakust juurde saada, kuna elamu palgikihtide omavaheline sobitamine jäi toppama puurimise taha. Nii palju oleme pattu teinud.“

Tiit Kobrusepp muinastalu laudahoone ehitusel. Foto: Jaana Ratas

Kõige rohkem mõtlemist on Tiidu sõnul olnud elamu kasetohust hüdroisolatsiooniga. Kuna puudus kogemus, siis tuli oma loogikale toetudes kasetoht katusele saada. Tagantjärele tarkusena nendib, et tohukiht oleks pidanud olema ikkagi paksem ja ka tohu asetama teistpidi. Muinastalu hoonetel on eksperimendi korras erinevad katused. “Arvatakse, et kisklaudkatused olid kõige vanemad, seetõttu majale valisime kisklaua. Sepikoda, kus tuleoht on suurem, katsime mätaskatusega, mis samuti vana katusetüüp”. Aidal on omakord pilliroost katus ning mätastega kaetud katusehari. Laudale plaanib Tiit roigaskatust, millesarnaseid on näiteks Stockholmi arheoloogiamuuseumis kasutatud. Majaehitusega on Tiidul olnud võimalus kummutada mitmesuguseid külastajate suust kuuldud müüte. Alates arvamusest, et korstnata majast suits välja ei lähe ja kerisahjus tõmmet ei teki, kuni selleni, et koerakaela (silmas on peetud koerakaela nurga seotist – toimetuse märkus) tavalise töökirvega lüüa ei saa.

Rõuge vald ning elanikud on arheoloogid omaks võtnud. Kohalikud käivad majaehitust uudistamas ning on ehitajaid varustanud puuduva materjaliga, kui tarvis läinud põhku või põrandaehituseks sõnnikut. Kohalik sepp on appi tulnud, kui vaja ning naabrid hoidnud talviti paigal silma peal. Muinastalu uksed on lahti aastaringi ning igaühel on võimalus soovi korral majadesse kiigata.

Lisaks ehitamisele on muinastalus viimastel aastatel rõhku pandud muinastehnoloogiate õppimisele ja õpetamisele. Teist suve järjest toimub Rõuges eksperimentaalarheoloogia suvekool, kus meistrite käe all saab õppida nii tinavalu, keraamikapõletamist kui sepatööd. Eelmisel suvel lisandus hoonete kompleksi ka rauasulatusahju, kus kohalikust maagist prooviti saada toorrauda. Traditsiooniks on kujunenud juulikuine muinaspäev, kus kõik soovijad saavad rauaaegse elu, tööde ja töövõtetega tutvuda.

Ideede puudust Rõuges ei ole. Tiidu  tulevikuplaanidesse mahuvad nii haabja ehitus, lastelaagrid kui muinastehnoloogiaid tutvustavad õppevideode koostamine. Ära ei öelda ka vabatahtlikele, lubab Tiit. Kel ikka kange soov muinasmaja tegemistes kaasa lüüa, tasub Rõuge muinasmaja eestvedajatega ühendust võtta, sest maaliline ja muistne Rõuge puudutab ning haarab kaasa.

 

Artikkel ilmus ajakirja Pööning suvenumbris nr 2 (11) / 2018.

 

Veel uudiseid samal teemal

Foto Aron Urb.
30.10.2018

Pole mingit põhjust karta muinsuskaitseametnikku

Kadri Laanemäe osutab oma artiklis "Kes kardab muinsuskaitseametnikku" (EPL 29.10.2018) kahele tõsisele ja tegelikule probleemile, mis muinsuskaitse valdkonnas eksisteerivad – liigne jäikus ja madal kommunikatiivsus. Mõlema probleemi lahendamiseks ongi hetkel ette võetud Muinsuskaitseseaduse muudatused, aga ka organisatsioonilised ümberkorraldused muinsuskaitseametis ja tema suhetes halduspartneritega.

29.10.2018

Vaata ülekannet kultuuripärandi seminarilt

30. oktoobril algusega kell 11 toimub Tallinna Ülikoolis seminar "Quo vadis, pärand?". Otseülekannet seminarilt on võimalik vaadata Muinsuskaitseameti kodulehelt.