Sa oled siin

Alates 1.10.2022 kaob võimalus saata otsinguteateid mobiilisõnumiga

Keskaegne aardeleid Lääne-Virumaalt. Foto autor Tuuli Kurisoo (TLU)
Keskaegne aardeleid Lääne-Virumaalt. Foto autor Tuuli Kurisoo (TLU)

Kultuurimälestiste registri arendus on jõudnud etappi, kus on aeg otsinguvahenditega seotud tegevused üle viia registrisse. Alates 1. oktoobrist 2022 kaob võimalus saata otsinguteateid mobiilisõnumiga.

Pärast 1. oktoobrit 2022 mobiilisõnumiga saadetud otsinguteavitused ei kehti ning loeme neid otsinguid teavituseta otsinguteks. Edaspidi saab otsinguteavitusi ja aruandeid teha kultuurimälestiste registris aadressil www.register.muinas.ee, kuhu tuleb sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil. Lisame kirjale juhendi (PDF), kuidas registris otsinguteavitusi ja –aruandeid esitada.

Oleme teadlikud, et kultuurimälestiste registris on vahel probleemid ning seetõttu jääb avatuks ka e-maili aadress leiud@muinsuskaitseamet.ee. Palume seda teed siiski kasutada vaid hädajuhtudel, kui register tõepoolest ei tööta.

Muudatus lähtub Vabariigi Valitsuse 15.05.2019 määrusest nr 24, § 6 lg 2, mille kohaselt tuleb otsinguteavitus esitada enne otsingu algust kultuurimälestiste registri või Muinsuskaitseameti määratud sidevahendi kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Muinsuskaitseameti poole.

 

Lisaküsimustele vastavad

Nele Kangert
Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik
5115931
nele.kangert@muinsuskaitseamet.ee

 

Krista Karro
Muinsuskaitseameti arheoloogianõnik
5221711
krista.karro@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

29.05.2023

Tulekul on Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu

8. juunil toimub Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu. Arutelu toimub Kostivere mõisas ja algab kell 17.00.

Teeme arutelust ka oma Facebooki lehel ülekande. 

Huvilistel palume arutelule registreeruda.

Peeter I maja Narvas. Vaade kirdest. Hugo Rennik 1957
08.05.2023

Muinsuskaitseameti arhiivi fondidest on nüüd kättesaadavad 18 891 kaadrit Eesti fotopärandit

Koostöös Rahvusarhiiviga digiteeriti Muinsuskaitseameti arhiivi fondidest projekti „Eesti fotopärandi digimine (klaas-ja filminegatiivid)“ raames ca 18 891 kaadrit nii klaas- kui ka filminegatiive. Kõik projektis digiteeritud negatiivid on kirjeldatud ning veebikoopiatena leitavad Rahvusarhiivi fotoinfosüsteemis FOTIS