Sa oled siin

Algab Rakvere muinsuskaitseala inventeerimine

Rakvere vanalinna kaitsetsooni detailplaneerimise eeltööd 1990. MKA arhiiv, ERA.T-76.1.9368
Rakvere vanalinna kaitsetsooni detailplaneerimise eeltööd 1990. MKA arhiiv, ERA.T-76.1.9368

13.-17. juunini võib Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal märgata Eesti Kunstiakadeemia tudengeid, kes hooneid pildistades ja nendel olevaid detaile lähemalt uurides viivad läbi Rakvere muinsuskaitseala esmast inventeerimist, mis on eeltöö muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamiseks. Inventeerimistulemuste täpsuse huvides julgustame majaomanikke olema inventeerijatega avatud, tutvustama hooneid ja siseruume ning nendega seotud lugusid. 

2019. aasta 1. maist hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus ja sellega seoses on Muinsuskaitseamet võtnud ette uute kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele, mida on Eestis kokku 12. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös. Rakveres kaitsekorda koostav töögrupp alustab tööd 2023. aasta alguses. Kohalike elanike arvamuse küsimiseks on uude aastasse planeeritud ka mitu avalikku koosolekut.

Koostöö saab alata juba praegu - inventeerijad on väga huvitatud linnaelanike arvamusest ja lugudest ning soovivad kiigata nii kaitseala hoovidesse kui võimalusel ka hoonete sisemusse. Seda ikka selleks, et kaardistada kõike väärtuslikku, mida Rakvere endas peidab. Loodame teie koostöövalmidusele, et üheskoos leida parimad lahendused Rakvere eripära kaardistamisele ja säilimisele. 

Inventeerimine on väärtusklasside määramise aluseks

Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile vanalinna eripära ja kasutada pärandi potentsiaali linna arenguks ehk soodustada kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu. Praegu kehtivast muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema paindlikkuse poolest. Kaitsekorraga jagatakse hooned väärtusklassidesse ja vähem väärtuslike hoonete puhul on tööde tegemiseks vaja senisest vähem kooskõlastusi. 

Kaitsekorraga jaotatakse Rakvere vanalinna hooned nelja kaitsekategooriasse: mälestised ning A-, B- ja C-kaitsekategooria hooned. Ehitiste rühmitamise sihiks on selgem ja eesmärgipärasem asjaajamine ja tegutsemine. A- ja B-kaitsekategooria ehitised moodustavad muinsuskaitsealal kaitstava kihistuse. Nii nagu seni, on eesmärgiks neid säilitada ning kohandada kaasaja vajadustele hoides võimalikult palju ajaloolist materjali ja ilmet, C-kaitsekategooria ehitisteks loetakse üldjuhul uushooned ning lihtsamad abihooned.

Väga väärtuslike ehk A-kategooria hoonete puhul jääb kehtima senine kord: kogu hoone koos interjööriga on muinsuskaitse all, ehitus- ja restaureerimistöödeks nii välis- kui siseruumides on vaja Muinsuskaitseameti luba. B- ja C-kategooria hoonete puhul muutub regulatsioon senisest oluliselt leebemaks: edaspidi ei ole siseruumides muudatuste tegemiseks Muinsuskaitseameti luba vaja.

Inventeerijate tööde tulemusi loodame linnarahvale tutvustada juba selle suve teises pooles. Jooksvalt saab protsessi kohta infot Muinsuskaitseameti kodulehelt www.muinsuskaitseamet.ee/rakverekaitsekord või Lääne-Virumaa maakonnanõunike käest.

Veel uudiseid samal teemal

Sillamäe. Foto Muinsuskaitseamet
30.06.2022

Pikenes Sillamäe kaitsekorra avaliku väljapaneku tähtaeg

Pikenes Sillamäe kaitsekorra avaliku väljapaneku tähtaeg. Arvamusi ja kommentaare saab esitada kuni 31. juulini. Avalik arutelu toimub 28. septembril 2022.

ERA.T-76.1.N-3202-2 Tallinna Raekoda (autor ja aasta teadmata)
15.06.2022

Uued klaas- ja filminegatiivide kaadrid said digitud

Muinsuskaitseameti arhiiv võttis osa Rahvusarhiivi koordineeritavast alamprojektist „Eesti fotopärandi digimine (klaas-ja filminegatiivid)“ ning tänaseks on Muinsuskaitseameti arhiivi fondidest avalikustatud ca 11 500 kaadrit nii klaas- kui ka filminegatiividest Rahvusarhiivi fotoandmebaasis Fotis.

23. juunist-17. juulini on uurimissaal külastajatele suletud.