Sa oled siin

Algab suur suvine jaht Eesti 100-le aardele

Käesoleval suvel pakub avastamisrõõmu mäng Eesti 100 aaret, mille käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikkaid paiku külastades vastata kohapeal nende aarete kohta käivatele küsimustele. Mänguga tutvustatakse nende 100 erilise paiga lugu ning see on valminud Euroopa kultuuripärandiaastal Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. 

“Mäng sobib väga hästi nii tudengiseltskondadele kui teismeliste või eelteismeliste lastega peredele, miks mitte ka suguvõsakokkutulekute ja klassikokkutulekute seltskondadele, et koos sisukalt ja lõbusalt mööda Eestit ringi sõites aega veeta ja põnevaid paiku külastades targemaks saada,” ütles Madle Lippus.

Aarded valiti mängu 2015. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusel, mängu valitud 100 aarde hulgas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. Mõned neist on tuntud paljudele: näiteks Pirita klooster, üks olulisemaid Eesti keskaja sümboleid ja kultusfilmi Viimne Reliikvia üks võttepaiku. Kuid Poruni ürgmets Alutaguse metsades - “iidne mets maailma lõpus” kuhu viib üksainuke tee - või hämmastavalt suure mälestusmärkide tihedusega Kullamaa kirik ja kalmistu on ilmselt paigad, kuhu paljud sattunud ei ole. Põhjalikemate eelteadmiste saamiseks objektidest on aardemängu kodulehel neid tutvustavad tekstid, mis lisaks objekti ajaloole tutvustavad ka selle kohta käivaid lugusid ja legende, toovad välja huvitavaid detaile ning seovad need 100 aaret ja nende lood Eestimaa looga.

Mängu koostamise eestvedaja Lippuse sõnul on eesmärk anda igale eestlastele võimalus mänguliselt tutvuda oluliste Eestimaa paikadega ja muuta nad selliselt meeldejäävaks: “Iga objekti kohta leiab mängija põnevaid infokilde ja vähem tuntud detaile. Küsimustele vastamise eel on hea põhjalikumat tutvuda iga kohaga, jalutada seal ringi ja lugeda infotahvleid.”

Mängu mängimiseks tuleb nutitelefoni kasutades minna aadressile www.eesti100aaret.ee ja registreerida ennast lehel kasutajaks. Sisse loginud kasutajale muutub iga aarde kirjelduse juures nähtavaks link, mis viib selle kohta käivate küsimuste juurde. Et tegemist on maastikumänguga, siis peab mängija küsimuse avanemiseks asuma täpselt kaardil näidatud kohas. Valmis tuleb olla ka põhjalikumateks matkadeks, sest tee mõne aarde leidmiseks viib sõna otseses mõttes rappa!

Eesti 100 aarde mängimine kestab kuni 2019. aasta sügiseni. Kõik mängijad, kes on kogunud rohkem kui 1/10 maksimaalsest punktisummast ehk 70 punkti, osalevad mängu jooksul toimuvates loosimistes, mille käigus on võimalik võita mitmeid põnevaid reisimisega seotud auhindu.

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.