Sa oled siin

Alutaguse rahvuspargis saab tutvuda kohaliku mitmekülgse kultuuripärandiga

Peipsi lodja jäänused Kuru küla all. Foto: Maili Roio, Muinsuskaitseamet
Peipsi lodja jäänused Kuru küla all. Foto: Maili Roio, Muinsuskaitseamet

Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet kutsuvad huvilisi 7.–9. oktoobril 2021 kultuuripärandiseminarile tutvuma Alutaguse rahvuspargi vaimse ja materiaalse pärandiga. Iisaku looduskeskuses toimuval seminaril räägitakse Alutaguse arheoloogiapärandist ja vadja kultuuri ning õigeusu mõjudest kohalikus kultuuripärandis.

„Alutaguse rahvuspargis kohtuvad eri keeled ja kultuurid ning siin tuleb kaitsta nii vaimset kui ka materiaalset pärandit. Selles unikaalse kultuurilooga paigas on oluline talletada Eesti noorima rahvuspargi elanike jälg ajaloos,″ sõnas Keskkonnaameti kultuuripärandi vanemspetsialist Ave Paulus.

Alutaguse on piiriala, kus kohtuvad eesti, vadja ja vene kultuurid, keel ja religioon. Selle piirkonna rikkalikku vaimset ja materiaalset pärandit kaitstakse rahvuspargina juba neljandat aastat. Sel sügisel toimuval seminaril keskendutakse arheoloogiapärandile, vadja kultuurile ja õigeusu rollile. Kultuuripärand on Alutagusel rikkalik ja säilinud on ka paljud arhitektuurilised mälestised nagu Vasknarva linnus, kirik ja klooster.

Oktoobrikuisel kultuuripärandiseminaril antakse ülevaade Alutaguse kultuuriloost kolmel järjestikusel päeval. Esimesel päeval tutvustavad Alutaguse arheoloogiat arheoloogid Maili Roio ja Villu Kadakas, piirkonna väärtustest räägivad juurde Alutaguse looduse ja kultuuriloo uurija Anne Nurgamaa ja Iisaku looduskeskuse keskkonnahariduse spetsialist Anne-Ly Feršel. Teisel päeval tutvustavad vadja kultuuri maaülikooli emeriitdotsent ja keeleteadlane Enn Ernits, ajaloolane ja soome-ugri hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes ja ajaloolane Vallo Reimaa, vadja lugusid mängib ansambel Maaväci. Õigeusupäeval, 9. oktoobril saavad huvilised osaleda Õde Alipia ja muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai eest veetaval ekskursioonil Kuremäe kloostris.

Seminari ajakava:

  • Neljapäeval, 7. oktoobril kell 10 algab Alutaguse arheoloogiapäev Iisaku looduskeskuses. Maili Roio räägib Alutaguse alade arheoloogipärandist maas ja vees ning Villu Kadakas käsitleb väljakaevamisi Vasknarva linnuses. Pärast väikest einet liigutakse Vasknarva ja vaadatakse teele jäävaid väärtusi, Vasknarva kloostrit ja linnust. Piirkonna väärtusi tutvustavad Anne Nurgamaa ja Anne-Ly Feršel.
  • Reedel, 8. oktoobril kell 10 algab Iisaku looduskeskuses Alutaguse alade vadja kultuuri päev, kus Enn Ernits räägib vadja haritlasest Dmitri Tsvetkovist, Jaak Prozes pajatab meie läänemeresoomlastest. Lõuna ajal esineb vadja ansambel Maaväci. Pärast lõunaeinet keskendub Vallo Reimaa Alutaguse alade vanemale vaja ajaloole. Päev lõpeb ringkäiguga Jõuga kääbastele.
  • Laupäeval, 9. oktoobril kell 11 algab Alutaguse õigeusupäev Kuremäe kloostris. Ekskursiooni kloostris veab Õde Alipia, muinsuskaitselistest väärtustest räägib Kalle Merilai. Kuremäe kloostris toimuvad arutelud ja eine kella 15-ni.

Loe lisaks siit ja registreeru seminaridele siin. Oodatud on kõik huvilised!

Alutaguse kultuuripärandiseminaride partnerid on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, MTÜ Fennougria ja Eesti Looduskaitse Selts.

Lisateave:

Ave Paulus
Keskkonnaameti kultuuripärandi vanemspetsialist
ave.paulus@keskkonnaamet.ee
5332 7893
 
Kalle Merilai
Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik
kalle.merilai@muinsuskaitseamet.ee
5347 8582

Veel uudiseid samal teemal

03.12.2022

Selgusid Muuseumiroti nominendid

Muuseminõukogu komisjonid valisid välja Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid üheksas kategoorias. Laureaadid selguvad 19. jaanuaril 2023 Viimsi Artiumis. Pidulikule üritusel eelneb samal päeval Eesti muuseumide aastakonverents.

Foto Hedi Jaansoo
30.11.2022

1. detsembrist saab esitada taotlusi muuseumide kiirendi taotlusvooru

1. detsembril avaneb muuseumide kiirendi taotlusvoor. Toetuse andmise eesmärk on pakkuda muuseumidele võimalust teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele suunatud tegevustes ja teenustes, mis oleksid pärast käivitamist majanduslikult isetasuvad. Taotlusi saab esitada kuni 2. jaanuarini 2023